2-23-1717/4 - Täitmine - Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Axxxxx Oxx esitas 30.01.2023 kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu täiteasjas nr 119/2010/825. Kohus algatas 06.02.2023.a määrusega avalduse alusel hagita menetluse. Avalduse ja selle lisade kohaselt on kohtutäituri Taive Peedosaare menetluses puudutatud isiku nõue. Täitedokumendiks on 25.08.2010.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-70337. Puudutatud isik esitas 30.08.2010 täitmisavalduse. Avaldaja hinnangul on nõue aegunud. Avaldaja pöördus kohtutäituri poole täitemenetluse lõpetamiseks. Kuna puudutatud isik ei esitanud seisukohta, koostas kohtutäitur 10.01.2023 dokumendi, millega teavitas menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest otsust tegemata. Kohus edastas menetlusdokumendid puudutatud isikule äriregistris märgitud postiaadressile. Postiasutus tagastas dokumendid, sest ühelgi kättetoimetamise katsel ei olnud saajat kohal. Kohus edastas dokumendid avalduses märgitud e-posti aadressile [email protected] ning juhatuse liikme e-posti aadressile xillelt kättesaamiskinnitust ega vastust ei tulnud. Kohus edastas dokumendid puudutatud isikule äriregistris märgitud e-posti aadressile [email protected], millelt tuli vastus, et e-kiri on kättetoimetamatu. Kohus loeb menetlusdokumendid puudutatud isikule kättetoimetatuks TsMS § 327 lg 3 alusel 05.04.2023. Kohtu määratud tähtajaks puudutatud isik avaldusele seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 lause 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat, mis algab sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtulahendi jõustumisest. Asja materjalidest ja kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt on täitemenetlus algatatud 30.08.2010 puudutatud isiku täitmisteate alusel. Täitedokumendiks on 25.08.2010.a kohtumäärus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-09-70337, mis oli viivitamata täidetav. Maksekäsk jõustus 13.07.2011. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget 1. Seega on uus lühem aegumistähtaeg tagasiulatuva toimega. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13).

TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Ülaltoodust lähtuvalt algas aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest, s.o 13.07.2011 ning nõue pidanuks aeguma 13.07.2021. Kohus leiab, et käesolevalt ei oma esimest korda täitmisele andmine tähendust aegumise küsimuses, sest täitmisele anti nõue enne aegumise tähtaja algust (viivitamata täidetav määrus). Esimest korda täitmisele andmine ei mõjutanud seega aegumist. Sellest hoolimata on nõue aegunud 13.07.2021. Asja materjalidest ei nähtu muid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et aegumistähtaeg oli veel mingil põhjusel peatunud või katkenud. Seega on aegumistähtaeg käesolevalt möödunud ning esinevad TMS § 2231 lg 1 lauses 1 märgitud alused täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja avalduse ning lõpetab täitemenetluse täiteasjas nr 119/2010/825 nõude aegumise tõttu. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Kohus selgitab, et avalduse rahuldamine ei vabasta avaldajat TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda üldnormist hagita menetluses, s.o TsMS § 172 lg 1 lausest 1, sest avalduse lahendamine ja rahuldamine on üksnes avaldaja huvides. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kuna toimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad puudutatud isikul menetluskulud, siis ei määra kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik