Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise koht ja aeg
25. aprill 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-19849
Tsiviilasi
AB "Lietuvos draudimas" avaldus Blank Konsultatsioonid OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. veebruari 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB "Lietuvos draudimas" määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja): AB "Lietuvos draudimas" (registrikood 110051834), AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu, lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik I: Blank Konsultatsioonid OÜ (registrikood 11316120), lepinguline esindaja advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff Puudutatud isik II: Jõgeva vald Jõgeva linn Suur tn 58 korteriühistu (registrikood 80449205), seaduslik esindaja valitseja BRP Haldus OÜ (registrikood 10906871), lepinguline esindaja Merike Valgmäe
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. veebruari 2023 määrus muutmata.
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta AB "Lietuvos draudimas" (Eesti filiaali kaudu) kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 20. detsembril 2021 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus Blank Konsultatsioonid OÜ-lt (puudutatud isik I) välja mõista põhivõla 4 734,53 eurot, viivise 12,45 eurot, viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 21. detsembrist 2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskulult kuni võla sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni, avaldaja menetluskulu ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskuludelt otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Avaldaja on kindlustusandja, kes oli sõlminud Suur tn 58-10, Jõgeva korteri omanikuga (kindlustusvõtja) kindlustuslepingu omavastutusega 200 eurot. 5. septembril 2021 sai avaldaja kahjuteate. Kindlustusvõtja korteris oli veekahjustus, vesi oli tulnud ülevalt korruselt. Korteriühistu teate kohaselt sai veekahju alguse korterist nr 13, kus augusti alguses lekkis radiaatori õhutuskraan. Korteri nr 10 kahjustused parandati ja avaldajale esitati remondiarve summas 4734,53 eurot, mille avaldaja hüvitas. Omavastutus 200 eurot jäi korteri nr 10 omaniku kanda. Avaldaja esitas puudutatud isikule I, kelle korterist sai alguse veekahju, kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isik I kahjunõudega ei nõustunud ja kahju ei hüvitanud. Puudutatud isiku II vara (hoone osa) on kindlustatud, kuid vastutuskindlustust ei ole. Jõgeva, Suur 58-10 korteriomandi reaalosa ei ole puudutatud isiku II kindlustuspoliisis kindlustatud esemeks. Puudutatud isiku II väide, et kindlustuspoliisi objektiks on ka Jõgeva, Suur tn 58 elamu, on ekslik. Avaldaja möönis, et olukorras kus korteris sees puruneb kaasomandis olev hooneosa, võivad kahju eest vastutada solidaarselt mitu isikut. Avaldaja on kahjunõude esitanud puudutatud isiku I vastu.
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud jätta avaldaja kanda. Puudutatud isikule I kuulub korter, millest sai alguse veekahju. Kahju sai alguse radiaatori õhutusventiilist, mis kuulub kaasomandisse teiste korteriomanikega ning mille hoolduse eest vastutab korteriühistu. Puudutatud isiku I korteris elas üürnik, kes hommikul ärgates teavitas koheselt korteriühistut tekkinud olukorrast ning korteriühistu saatis töömehed viga likvideerima. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik I on rikkunud hoolsuskohustust. Korteriühistu on pöördunud oma kindlustusseltsi poole, et viimane vastutuskindlustuse raames hüvitaks kahju.
Puudutatud isikul I on olemas ka vastutuskindlustus, kellel ta on palunud kahju hüvitada, kuid kes on vastanud, et puudutatud isik I selle kahju eest ei vastuta. Avaldaja väited, et puudutatud isik I on rikkunud oma kohustusi, on tõendamata. Puudutatud isikul I puudus igasugune mõistlik võimalus ära hoida kaasomandisse kuuluva küttesüsteemi purunemist – selle eest vastutavad riskivastutuse korras kõik kaasomanikud. Asja arutamise jätkamisel tuleb menetlusse kaasata korteriühistu, kuna avaldajale tekkinud kahju eest vastutavad kõik kaasomanikud solidaarselt ning sel juhul esindab neid menetluses korteriühistu. Puudutatud isik I on seisukohal, et täitmata on kõik kahjunõude eeldused. Puudutatud isik I ei ole oma kohustust rikkunud ja ei saa ka selle eest vastutada. Avaldaja on jätnud täiesti tõendamata kahju tekkimise põhjusliku seose ja kahju ulatuse. Avaldaja ei ole ise teinud midagi selleks, et kahju põhjust ja põhjuslikku seost välja uurida. Arvestades, et puudutatud isik II on kahju põhjustamist ja endal lasuvat vastutust sõnaselgelt tunnistanud, ei vastuta puudutatud isik I avaldaja ees ka juhul, kui võlasuhte osalist kokkulangemist ei esine. Juhul kui puudutatud isik I ja puudutatud isik II oleksid solidaarvõlgnikud, kohustab KrtS 34 lg 3 avaldajat esitama nõude korteriühistu vastu ning avaldajal tulnuks esitada oma nõue KrtS § 34 lg-te 2 ja 3 kohaselt.
3.Puudutatud isik II leidis, et nõude eeldused ei ole täidetud ja avaldus tuleb jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta avaldaja kanda. Avaldaja on ka korteriühistu valitseja kindlustusandja. Kindlustusobjektiks on Jõgeva vald, Jõgeva linn, Suur tn 58 elamu ja kindlustuskaitse hõlmab muu hulgas ka veeavariid. Avaldaja keeldus korduvalt arvestamast korteriühistu valitseja esindaja arvamusega, et tegemist on korteriomanike kaasomandis oleva küttesüsteemi osaga, mille eest vastutab korteriühistu ning et avaldaja peaks arvestama kindlustushüvitise korteriühistu kindlustuslepingu alusel. Avaldaja ei ole käitunud kindlustusjuhtumi menetlemisel ja kohtusse nõude esitamisel hea usu põhimõtetega kooskõlas. Avaldaja nõue puudutatud isiku I vastu on tõendamata. Alusetu on avaldaja seisukoht, et veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub lekkekoht. Kahjustatud isik sai remonditööde teostamise tagajärjel tubades uue viimistluse. Kahju hüvitisest tuleb maha arvestada ka kasu, mis kahjustatud isik sai remonditööde tulemusena.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus jättis 15. veebruari 2023 määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja nõue põhineb eeldusel, et Suur tn 58 korteris nr 10 tekkis veekahju põhjusel, et korteris nr 13, mis asub korteri nr 10 kohal, toimus veeleke. Tõendatud on, et korteris nr 13 oli veeleke, mis tekkis radiaatori automaatõhutajast ja lekkest teavitati koheselt korteriühistut. Tõenditest järeldub, et radiaatori õhutaja lekkest ei tekkinud suuremat veevoolu ega uputust. Korteriomanikul on kohustus hoida korras ja kanda hoolt nii korteriomandi eriomandi eset kui ka hoida alles ja kanda hoolt kaasomandi eseme eest, s.h. kaasomandi eseme eest, mis jääb eriomandi piiresse. Esitatud tõenditega on tõendatud, et korteri nr 13 reaalosa piires asuva kaasomandieseme hulka kuuluvat radiaatori automaatõhutajat ei olnud lõhutud ega rikutud. Tõendatud faktiline olustik korteris nr 13 lükkab ümber eelduse, et puudutatud isik I ei ole täitnud kaasomandi alalhoiu kohustust või on mingil viisil kaasomandi eset kahjustanud, rikkunud või lõhkunud. Korteriomanikule ei saa ette heita tegevusi või nende
puudumist või reageerimisi või reageerimise puudumist, mille vajadus ei ole mõistlikule täisealisele isikule äratuntav või mille vajadus ei ole arusaadav. Seetõttu ei ole alust etteheitel, et puudutatud isik I on oma kohustust rikkunud ja VÕS § 115 lg 1 eeldus ei ole täidetud. Kuna puudub VÕS § 115 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldus, ei saa rääkida puudutatud isiku I vastutusest tekkinud kahju eest. Kohtumenetluse käigus olid pooled üksmeelel selles, et kütteradiaator koos selle juurde kuuluvaga on kaasomandi ese. Kaasomandi esemeks olev keskküttesüsteem on korteriühistu vastutusalas. Käesolevas asjas on tõendatud, et korteriomanike kaasomandi osa eseme (küttesüsteemi, millest lähtus tekkinud veekahju) seisukord oli mitterahuldav. Sellistel asjaoludel on küttesüsteemi lekkest lähtunud veekahju eest vastutav korteriühistu ja nõue tuleks esitada KrtS § 34 lg 1, lg 2 korras korteriühistule. Avaldaja on kindlustusandjana välja maksnud korteri nr 10 remondi maksumuse. Sellises olukorras, kus kahju hüvitamise nõue on esitatud kõigi remonditööde kogumaksumuse ulatuses, tuleb VÕS § 132 lg 3 alusel mõistlike kulude kindlaksmääramiseks kahju hüvitist vähendada vähemalt nende kulude võrra, mida kahju saanud korteriomanik säästis ehk nende tööde maksumus, mida ei olnud seal ennegi tehtud. Maakohus tegi kindlaks, et puudutatud isik I ei ole oma kohustust rikkunud ja ta ei vastuta tekkinud kahju eest. Seetõttu ei ole alust asuda kindlaks tegema põhjusliku seose olemasolu või puudumist puudutatud isiku I tegevuse (rikkumise) ja tekkinud kahju vahel. Lekkivast automaatõhutajast 9. augustil 2021 tulenev suur vee läbijooks korterist nr 13 pidanuks koheselt ilmnema. Vee läbijooksust teatati alles 5. septembril 2021. Asjas esitatud tõendid ei võimalda teha järeldust, et esineb põhjuslik seos korteris nr 10 tekkinud veekahju ja korteris nr 13 toimunud radiaatori automaatõhutaja lekkimise vahel. Asjas on tõendatud, et puudutatud isiku II valitseja on sõlminud kindlustuslepingu kindlustusandjaga AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaaliga, seega on avaldaja ka puudutatud isiku II valitseja kindlustusandja. Kindlustusobjektiks on ka Suur tn 58 asuv elamu ning kindlustuskaitse hõlmab ka veeavariid. Võlasuhe lõppemise osas VÕS § 206 alusel seoses kokkulangemisega, asus maakohus seisukohale, et tegemist ei ole võlasuhte lõppemisega kokkulangemise tõttu, kuna eksisteerib VÕS § 206 lg 1 teises lauses nimetatud õigustatud huvi.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada maakohtule esitatud avaldus või alternatiivselt maakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku I kanda ja mõista välja viivis menetluskuludelt. Avaldaja hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ning see on viinud ebaõige kohtulahendini. Maakohus on valesti hinnanud tõendeid ning jätnud olulises osas määruse põhjendamata. Avaldaja ei nõustu, et vastutustundlik üürnik jätab lekkele reageerimata ja isegi ei proovi lekkiva radiaatori automaatõhutaja alla paigutada mingisugust anumat. Lekkest teatamise ja santehniku kohale jõudmise vahele jääb teatav aeg. Radiaatori automaatõhutaja lekke asjaolud on jäänud üldse välja selgitamata. Maakohtu poolt viidatud asjaolud ei lükka ümber eeldust, et korteriomanik on oma kohustust rikkunud. Avaldaja hinnangul ei ole selge lekke tekkimise aeg, intensiivsus, lekkinud vee
kogus (lekke aeg * ajaühikus lekkiva vee hulk) ning lekke põhjus – miks õhueraldaja üldse lekkima hakkas. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isik I tõendanud, et ta ei ole oma kohustust rikkunud.
6.Puudutatud isik I vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik I on seisukohal, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme ja kohaldas õigesti materiaalõiguse norme. Korteris nr 13 tekkinud lekkest teavitati kohe pärast lekke avastamist. Lekkimise aeg ei saanud olla pikk, lekkinud vee hulk oli väike ja korteris nr 13 sellest veekahjustust ei tekkinud. Kui sellest lekkest oleks tekkinud veekahjustus, siis oleks see ilmnenud korteris nr 10 juba samal päeval ja mitte kuu aega hiljem. Kuna lekkest teavitati kohe lekke avastamisel, on korteriomanik piisaval määral täitnud oma kaasomandi alalhoiu kohustust ning tegemist ei ole puudutatud isiku I poolse kohustuse rikkumisega VÕS § 115 lg 1 tähenduses. Avaldaja väide, justkui poleks üürnik omal käel peale korteriühistu teavitamise midagi teinud, on tõendamata – mingit suurt veekahju ei olnud. Kui olukorrale reageerinud santehnikule oleks jäänud mulje, et automaatõhutajat on mingil moel lõhutud, oleks ta sellest kohtule edastatud kirjelduses teada andnud või teavitanud sellest pärast lekke likvideerimist väljakutse teinud korteriühistut.
7.Puudutatud isik II ei nõustu avaldaja määruskaebuses esitatud seisukohtadega. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Määrus on õige ja maakohus on määrust piisavalt põhjendanud. Asjas on esitatud tõendid selle kohta, et puudutatud isik I ei ole oma kohustusi rikkunud ja VÕS § 115 lg 1 eeldus ei ole täidetud. Maakohus järeldas õigesti, et korteris nr 13 lekkiv automaatõhutaja vahetati uue vastu lekke tekkimise päeval. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et tegemist ei olnud vastutustundlikult käitunud üürnikega, on tõenditega vastuolus ja ebaõige. Mitte ükski tõend ei kinnita automaatõhutaja rikkumist või lõhkumist. Maakohus on õigesti märkinud, et kahjuhüvitis peab katma kulud, mis on vajalikud korteriomandi senise seisundi taastamiseks ja avaldaja esitatud fotode alusel on kindlakstehtav, et kahjustatud korteri senine seisund ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga siseviimistlus, see oli remondijärgus ja osalise siseviimistlusega korter, mistõttu senise seisundi taastamiseks ei ole alust kahjuhüvitist välja mõista taotletud ulatuses.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
10.Avaldaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et maakohus jättis avalduse rahuldamata põhjendamatult ning et puudutatud isik I on oma kohustust rikkunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jagas tõendamiskoormise menetlusosaliste vahel ja tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Menetlusosalised vaidlevad eelkõige selle üle, kas puudutatud isik I rikkus kohustust hoida korras ja kanda hoolt kaasomandi eseme eest, s.h. kaasomandi eseme eest, mis jääb eriomandi piiresse. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
12.Ebaõige on avaldaja seisukoht, et maakohus tuvastas valesti, et puudutatud isik ei ole kohustust rikkunud. KrtS § 31 lg 1 p-st 1, § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 5 tuleneb korteriomanikule kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset, mh jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (kaasomandi alalhoiu kohustus) (nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 16). Kuigi seadusest ei tulene kaasomandi eseme seisukorra kontrollimise sagedust, tuleb korteriomanikul ringkonnakohtu arvates seda teha mõistliku regulaarsusega.
13.Ringkonnakohus leiab, et on usutav, et olukorras, kus puudutatud isikule I kuuluvas korteris puuduvad veekahjud, on puudutatud isik I mõistliku regulaarsusega küttesüsteemi ja selle osade seisukorda jälginud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et korteriomanikul ega kasutajal ei ole kohustust ega ka õigust ise kaasomandisse kuuluvaid küttesüsteemi osi kontrollida ega parandada. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku II 20. jaanuari 2023 seisukoha p 3-4 olev selgitus, et juhtumist tuleb teavitada siis, kui midagi on juhtunud ning korterites asuvaid küttesüsteemide radiaatorite automaatõhutajaid ei hooldata ennetavalt (dtl 374), tõendab, et puudutatud isik I järgis tavapärast hoolsuskohustust. SanJaan OÜ
28.detsembri 2022 selgituse kohaselt elamu küttesüsteeme hooldatakse, s.h. kontrollitakse vee- ja püstakukraane 2-4 korda aastas. Korteris asuvaid küttesüsteemide radiaatorite automaatõhutajaid ennetavalt ei hooldata (dtl 335). Seega ei saa puudutatud isikule ette heita hooletust. Avaldaja väide, et lekke avastamise, sellest teavitamise ja santehniku kohalejõudmise vahele jääb ajavahemik, on eelduslikult õige, kuid see ei sea kahtluse alla asjaolu, et puudutatud isik teatas kahjust viivitamata pärast selle avastamist. Maakohus tuvastas õigesti esitatud tõendite alusel, et puudutatud isik teavitas korteriühistut veelekkest selle ilmnemisel viivituseta.
14.Avaldaja väide, et välja ei ole selgitatud automaatõhutaja lekke põhjused, ei anna alust käesolevas asjas tuvastada, et puudutatud isik I oleks lekke põhjustanud kaasomandisse kuuluvat automaatõhutajat rikkunud või lõhkunud. Asja materjalidest ei nähtu, et lekkinud õhutaja/ventiil oleks olnud defektne või rikutud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et esitatud tõenditega on tõendatud, et korteri nr 13 reaalosa piires asuva kaasomandieseme hulka kuuluvat radiaatori automaatõhutajat ei olnud lõhutud ega rikutud.
15.Maakohus järgis uurimispõhimõtet ning hindas oma määruse p-s 6.2 õigesti, et asjas on tõendatud, et korteriomanike kaasomandi osa eseme (küttesüsteemi, millest lähtus tekkinud veekahju) seisukord oli mitterahuldav. Maakohus märkis, et sellistel asjaoludel on küttesüsteemi lekkest lähtunud veekahju eest vastutav korteriühistu ja nõue tuleks esitada KrtS § 34 lg 1, lg 2 korras korteriühistule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
16.Eelmärgitust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja (määruskaebuse esitaja) kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.