Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Esitatud avaldus ja avaldaja nõuded

2 (18)

remondiarve summas 4734,53 eurot, mille avaldaja hüvitas. Omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

3 (18)

põhjuslik seos. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ja sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Avaldaja nõuab kahju 4734,53 eurot hüvitamist ja viivise maksmist alates 09.12.2021, kuna avaldaja nõudis puudutatud isikult kohtuväliselt kahju hüvitamist 08.detsembriks 2021. Lisandub sissenõudmiskulude ja õigusabikulude hüvitamise nõue. 1.7.Avaldaja oma 06.07.2022.a menetlusdokumendis (tl.143-146) jääb esmases avalduses esitatu juurde, rõhutades, et korteriomanikul, kelle vastu on nõue esitatud, on nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alahoiu kohustus. Kaasomandi alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ja viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Avaldaja kordab, et käesoleval juhul saab korteriomaniku poolset kohustuse rikkumist eeldada.

4 (18)

õigeks võtta ja välja maksta, kuna siis vastutuskindlustuse andja ehk avaldaja seda kahju ei hüvitaks (avaldaja soovitus korteriühistule nõudele vastu vaielda). 2.5.26.07.2022.a menetlusdokumendis (tl.149-152 Ikd) palub korteriomanik kahju hüvitamisel kahjuhüvitisest maha arvata saadava kasu VÕS § 127 lg.5 alusel. Korteriomanikul puudub ülevaade, millises seisukorras eelnevalt olid kahjustada saanud ruumid ja millal oli seal varasemalt remonti tehtud, sellekohaseid andmeid ei ole avaldaja esitanud. Korteriomanik kordab, et ta ei ole rikkunud oma kohustust, kuna korteris elav üürnik on leket märgates teavitanud korteriühistut sellest viivitamatult. Korteriomanik ega tema korteris elav üürnik ei ole kaasomandi eset kahjustanud ja sellega leket põhjustanud, kuid samal ajal ei ole ta hoolduskohustust täites jäänud ka passiivseks, kuna on täitnud üürniku vahendusel endal lasuvat teavitamiskohustust. Ka korteriühistu on kinnitanud oma vastutust ja sellega on korteriomanik juba tõendanud, et tema ei ole kahju tekkimises süüdi.

5 (18)

piltide alusel, kus kahju tekkis ja miks peaks see olema seotud ülemise korteri kuu aega tagasi aset leidnud õhutuslekkega. 2.10.Nõude esitamine korteriomaniku vastu ei ole põhjendatud, seadusandja on näinud selleks ette KrtS § 34 lg.2, lg.3, käesoleval juhul tulnuks nõue esitada lg.3 alusel korteriühistu vastu.

6 (18)

arvestada, kahjuhüvitist võib VÕS § 140 lg.1 alusel ka vähendada. Korteriühistu leiab, et kasu, mille kahjustatud isik sai remonditööde tulemusena, tuleb kahjuhüvitisest maha arvestada. Nõude eeldused ei pruugi olla täidetud, tõendamata on teise korteriomaniku (s.t. puudutatud isiku) kohustuse rikkumine ja vastutus rikkumise eest, avaldus tuleb jätta rahuldamata. Korteriühistu esitab tõenditeks kindlustuspoliisid (tl.100-139 Ikd). 3.3.Vastuseks kohtu kirjale ja küsimustele teatab korteriühistu (tl.147-148 Ikd), et kaasatud on kõik asjasse puutuvad menetlusosalised, korteriühistul on huvi jätkata tema valitseja ja kindlustusandja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vahelist võlasuhet ja kindlustuslepingut. 3.4.30.12.2022.a menetlusdokumendiga (tl.180-181) taotleb korteriühistu dokumentaalsete tõendite asja juurde võtmist nii nagu ta taotles juba 19.12.2022.a kohtuistungil. Korteriühistu esitab väljavõtte programmist xxxxxtn xx elamus registreeritud taotluste ja probleemide kohta, millega tõendada korterite nr. 10 ja 13 omanike või üürnike väljakutsete tegemise aega ja sisu (tl.183-197 Ikd). xxxxx tn xx korteriomanike kirjalik otsus 06.04.2021 (tl.198-223 Ikd) ja majanduskava (tl.224 Ikd), millega tõendada, et korteriühistul oli piisavalt rahalisi vahendeid süsteemide hooldamiseks, raha koguti ka küttesüsteemide plaaniliseks tehnohoolduseks. Korteriühistu valitseja vastutuskindlustuse poliis (2l.225-228 Ikd), millega tõendada, et korteriühistu tegevusvastutus oli kindlustatud, s.h. kindlustatud kaasomanike omavaheline vastutus seoses kaasomandi ühisest haldamisest tuleneva kahju tekitamisega ühele või mitmele kaasomanikule. SanJaan OÜ selgitus (tl.229-230 Ikd) xxxx tn xx väljakutse kohta augustis 2021. 3.5.Lõppseisukohtades 20.01.2023 (tl.20-22 IIkd) leiab korteriühistu, et avaldaja nõue puudutatud isiku I (ehk korteriomaniku) vastu on tõendamata. Tõendamata on kohustuse rikkumine korteriomaniku poolt ja tõendamata on ka põhjuslik seos. Korteriühistu on seisukohal, et korteriomanik ei ole oma kohustust rikkunud. Avaldaja etteheide, et korteriomanik ei ole teatanud korteriühistule, et tema korteris on kaasomandiosa esemel mingisugune puudus, millega oleks vaja tegeleda on alusetu. Juhtumist tuleb teavitada siis, kui midagi on juhtunud. Korterites asuvaid küttesüsteemide radiaatorite automaatõhutajaid ei hooldata ennetavalt. Radiaatori automaatõhutaja ei ole seade. See keeratakse radiaatori külge ja kui tekib leke, vahetatakse välja. Mitte ükski tõend ei kinnita avaldaja viiteid, nagu oleks tegemist korteriomaniku poolse rikkumise või lõhkumisega. Korteriomanik on kirjalike tõenditega ja juhatuse liikme ütlustega kohtuistungil tõendanud, et korteriomanik ei ole kaasomandi alalhoiu kohustust rikkunud ja sellega on korteriomanik vastutusest vabanenud. Korteriomanik on temal lasuva vastutuse eelduse ümber lükanud. Täielikult on tõendamata põhjuslik seos. Korteriühistu on esitanud tõendi (väljavõtted Arhibus programmist), millest järeldub, et kahju ei ole tekitanud puudutatud isik I ehk korteriomanik. Korteriühistu on seisukohal, et avaldaja esitatud fotodega kahjustatud korteri kohta on tõendatud, et kahjustatud korteril puudus isegi keskmise kvaliteediga siseviimistlus. Pärast kindlustusandja (ehk avaldaja) tellitud remonti sai korteriomanik aga uue siseviimistluse. Seega on alus kahjuhüvitisest maha arvata kogu kasu VÕS § 127 lg.5 alusel või vähendada kahjuhüvitist VÕS § 140 lg.1 alusel nullini. Korteriühistu leiab ka, et avaldaja on menetluses korduvalt ebaõigesti väitnud, et korteriühistu ei ole sõlminud vastutuskindlustuse lepingut. Avaldaja pidi teadma nõuet kohtule esitades, millised lepingud on tal korteriühistu kasuks sõlmitud. Avaldaja on keeldunud korduvalt arvestamast ka korteriühistu seisukohtadega, et tegemist on korteriomanike kaasomandis oleva küttesüsteemi osaga, mille eest vastutab korteriühistu ja

7 (18)

kindlustushüvitist tuleks arvestada korteriühistu kindlustuslepingu alusel. Korteriühistu leiab, et avaldaja on rikkunud VÕS § 6 ja TsÜS § 138 sätteid, mis keelavad oma õiguste kuritarvitamise. Korteriühistu palub jätta avaldus rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Käesolevas asjas on menetlusosaliste vahel vaidlus isegi selles, milliste asjaolude osas on poolte vahel vaidlus. Kohtule esitatu ja menetlusosaliste seisukohtade alusel puudub asjas vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: -

-

-

Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud aadressil xxxx tn xx Jõgeva asuva korteriomandi nr. 10. (poliis tl.9-10 Ikd), kinnistusraamatu väljavõte (tl.1-3 Ikd). Poliisi kohaselt on kindlustusvõtja omavastutus 200 eurot. 05.09.2021 teavitas xxxx tnxxxxxx korteriomanik, et avastas korterist veekahjustuse (tl.11 Ikd). Kindlustustööde OÜ tegi korteri nr. 10 remondiks hinnapakkumise summas 4934,53 eurot, millest tööde maksumus 4112,11 eurot, käibemaks 822,42 eurot (tl. 14 Ikd). Kindlustustööde OÜ koostas tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl.15), esitas arve summas 4734,53 eurot (tl.17 Ikd), avaldaja on tasunud tehtud tööde eest 4734,53 eurot (tl.18 Ikd). Summa 4734,53 eurot sisaldab endas taastamistööde maksumust 3945,44 eurot ja käibemaksu 789,09 eurot. Puudutatud isik I (käesolevas kohtulahendis märgitult: korteriomanik) on aadressil xxxx tn xx Jõgeva asuva korteriomandi nr. 13 omanik osaühing BLANK KONSULTATSIOONID, omandiõigus alates 03.04.2012.a. (tl.19 Ikd).

Kohtumenetluse käigus on pooled ühetaolisel seisukohal ka selles, et kütteradiaator koos selle juurde kuuluvaga on kaasomandi ese. Kohus lahendab kohtuvaidluse TsMS § 613 lg.1 p.1 alusel hagita menetluse korras. Menetlusosalised on avaldaja, kellele kui kindlustusandjale on VÕS § 492 lg.1 alusel läinud üle kindlustusvõtja nõue kolmanda isiku vastu, ja puudutatud isik I (korteriomanik). Kohus kaasas puudutatud isikuna II korteriühistu. xxxx tn xxxxx korteriomanikku ei ole kohus menetlusosalisena kaasanud, kuna selle korteriomaniku nõude on omandanud õigusjärglane, kes osaleb selle korteriomaniku asemel menetluses (Riigikohus 2-18-13649 p.22). Kohtu küsimusele kirjas 05.07.2022 (tl.140) selle kohta, kas kõik vajalikud menetlusosalised on kaasatud, leidsid osalejad, et kõik vajalikud isikud on kaasatud.

8 (18)

käibemaksu lisamine, korteriühistul vastutuskindlustuse olemasolu, võlasuhte poolte kokkulangemine). 6.1.Kas puudutatud isik I (Suur tn 58-13 korteriomanik) on oma kohustust rikkunud. Avaldaja nõue põhineb eeldusel, et xxxxxtn xx korteris nr xx tekkis veekahju põhjusel, et xxxx tn xx korteris nr. xxx mis asub korteri nr. xx kohal, toimus veeleke. xxxx tn xxxxx korteri omanik teatas 05.09.2021 kindlustusandjale järgmist (tl.11 Ikd teade varakahjust): ülevalt on tulnud vett. Vee plekid on laes kahes toas, mööda akent voolanud. Toimumise kuupäev: 05.09.2021. Klient tuli koju reisilt ja avastas, et ülemisest korrusest on vesi voolanud korterisse. 06.09.2021 kell 1:22 (PM) on xxxx tn xxxxx korteriomanik teatanud korteriühistu valitsejale (tl.12 Ikd): käesoleval aadressil on juhtunud veekahjustus, mille on põhjustanud ülemisel korrusel asuv korter. Eile avariinumbril helistades saadeti välja santehnik Jxxx Lxxxxxxe, kes käis viiendal korrusel asuvat korterit kontrollimas ning ütles, et hetkel on vead likvideeritud. Uputus, mis sai alguse radiaatorist, toimus ca kuu aega tagasi. Kuna ma ise ei viibinud antud perioodil korteris, avastasin kahjud alles eile, 05.09. Korteri nr. xxxxx omanik kirjutab korteriühistu valitsejale, et kindlustusjuhtumi vormistamiseks on vaja teada järgmisi andmeid ja on kopeeritud kindlustusandja kirjast, et vajalik on näha infot kahju põhjustaja kohta (kas KÜ vastutusvaldkond või korteri number, kust leke alguse sai). Korteriühistu valitseja vastus selle peale (tl.12 Ikd), et... 05.09.2021 santehnik käis kohapeal olukorda kontrollimas, vaadati üle ka korter xxxx tn xxxxx, aga sel hetkel leket korteris ei tuvastatud. Korteris xx vahetati augusti alguses radiaatori õhutajat, kuna see lekkis. Võib eeldada, et see võib olla korteris xxx tekkinud veekahjude põhjuseks, aga kindlalt seda väita ei saa. Elamu küttesüsteem on kaasomandis. Kohtule on esitatud väljavõte programmist Arhibus (tl.184-197 Ikd), millel rida 11 töö tellimise kuupäev 9.08.2021 töö kirjeldus „xxxxxxxxxx radikas tilgub“. Puudutatud isiku I xxxxxxxxxxxxxx korteriomaniku) Blank Konsultatsioonid OÜ juhatuse liige Txxx Bxxxx andis kohtuistungil 19.12.2022.a tunnistajana vande all ütlusi (kohtuistungi protokoll tl.170 Ikd 02:11:17-02:23:09), et korteris elasid pikaaegsed üürnikud. Tunnistajale tuli teavitus, et korterisse oli olnud väljakutse lekke tõttu. Radiaatori ventiil oli kuskilt vett läbi andnud, oli tekkinud leke. Tunnistaja ei tea, kas oli kedagi uputatud või mitte, aga kohale oli kutsutud spetsialist, kes läks seda likvideerima. Tunnistaja suhtles üürnikuga, kes ütles, et kõik on korras ja koristatud, mingeid kahjustuse jälgi korteris ei ole, pandi uus ventiil. Tunnistaja korteris veekahju sellest ei tekkinud, tunnistaja käis hiljuti korterit vaatamas, kõik oli korras. Tunnistaja enda kindlustusandja soovis korterisse saada, tunnistaja ei tea, et teise korteri kindlustus oleks küsinud korterit näha, tunnistaja oleks näidanud. Tunnistaja ei tea, kas käiakse korterites regulaarselt ventiile hooldamas või kontrollimas. Tunnistaja korteris oli selline juhtum esmakordne. See detail oli radiaatoril juba enne kui tunnistaja korteri ostis aastal 2012. Korteris elasid pikaaegsed ja vastutustundlikud üürnikud. Korteriühistu esitas kohtule SanJaan OÜ juhatuse liikme Jxxx Lxxxxxxx selgituse (tl.229-230) xxxxxxx elamu väljakutse ja töö teostamise kohta. JxxxxLxxxxxxx käis xxxxxtn xx korteris xx väljakutsel koheselt kui tuli teade veelekkest, mis on tekkinud radiaatori õhutajast. Radiaator, mille õhutaja lekkis, asus kõige väiksemas toas. Oli näha, et radiaatori automaatõhutaja lekib, radiaatori vahetus läheduses põrandal oli sel hetkel veeloik suurusega umbes 0,50x1,0m. Jxxx Lxxxxxxx võttis radiaatoril lekkiva automaatõhutaja ära, asendas uue automaatõhutajaga. Kontrollis pärast üle, kõik oli korras, lekkeid ei olnud. SanJaan OÜ juhatuse liige kirjutab: korteris asuvaid küttesüsteemide radiaatorite automaatõhutajaid ei hooldata ennetavalt. Hooldatakse elamu küttesüsteeme, s.h. kontrollitakse vee- ja püstakukraane 2-4 korda aastas, et need töötaksid.

9 (18)

Seega vahetati korteri nr. xx lekkiv automaatõhutaja uue vastu lekke tekkimise päeval 09.08.2021.a. Neist tõenditest tuleneb, et korteris nr xx tekkinud radiaatori automaatõhutaja lekkest teavitati korteris elava üürniku poolt korteriühistut koheselt lekke tekkimisel ja korteriühistu oma lepingupartneri (SanJaan OÜ) kaudu reageeris sellele samuti koheselt. Spetsialist tegi vajalikud tööd: küttesüsteem tühjendati, lekkiv automaatõhutaja vahetati, pärast seda lekkeid ei olnud. Kohale saabunud spetsialist on andnud ülevaate olukorrast lekkiva radiaatori juures: radiaatori juures põrandal veeloik, selle suurus. Neist tõenditest järeldub, et radiaatori õhutaja lekkest ei olnud tekkinud suuremat veevoolu ega uputust. Programmi Arhibus sissekandest 05.09.2021.a (rida 8) nähtub, et sel kuupäeval on sissekanne: korter xx suure toa mööda seina on jooksnud vesi, tapeet ja värv pundunud, (kohapeal pidevalt ei ela, teevad remonti), lekke avastasid 05.09.2021, siis vett enam ei tulnud. Jxxx käis kohal, krt xx oli kuiv, kuid arvatavasti on olnud leke siis kui krt xx kuu tagasi vahetati õhutajat ja enne seda oli leke, mille krt xx omanikud avastasid 05.09.2021. Selline sissekanne tähendab, et 05.septembril ehk päeval, mil korteris xx veekahjustus avastati, puudusid ülemises korteris ehk korteris xx veekahjustused, need puuduvad ka hiljem (praegu). 6.1.1.Korteriomaniku kohustuste allikad. Korteriomaniku kohustused seoses temale kuuluva korteriomandiga tulenevad KrtS §-st 12 lg.-st 2, mis sätestab: Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS §

lg.1 p.1 järgi: Korteriomanikul on õigus: 1) kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga; KrtS § 31 lg.1 p.1 sätestab: Korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; AÕS § 72 lg.5 sätestab: Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Need korteriomaniku kohustusi ette nägevad sätted tähendavad kokkuvõttes, et korteriomanikul on kohustus hoida korras ja kanda hoolt nii korteriomandi eriomandi eset (KrtS § 4 lg.1 tähenduses) kui ka hoida alles ja kanda hoolt kaasomandi eseme eest, s.h. kaasomandi eseme eest, mis jääb eriomandi piiresse (KrtS § 4 lg.3 mõttes). Kohus leiab, et sellised korrashoiu ja alalhoiu kohustused, mis korteriomanikul lasuvad, kujutavad endast nn lahtise loeteluga kohustusi, mis võivad seisneda nii tegevuses aga ka tegevusetuses ehk passiivses kohustuses hoiduda kaasomandi eseme kahjustamisest. Iga korteriomandi eriosa piiresse jäävad ka kaasomandi osad, mis on vajalikud korteriomanike ühiseks kasutamiseks, selline kaasomandi osa on näiteks küttesüsteem, millest eriomandi piiresse jäävad radiaatorid, aga ka torustik. Riigikohus on olnud seisukohal, et korteriomaniku kaasomandi alahoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (2-18-13649 p.16). Kohus on seisukohal, et ka käesolevas asjas tuleb lähtuda Riigikohtu poolt juba varasemalt (näiteks lahendis nr. 3-2-1-107-15, p.13) võetud seisukohast, et korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. 10 (18)

Kohtu hinnangul on käesolevas asjas esitatud tõenditega tõendatud, et korteri nr. xx reaalosa piires asuva kaasomandieseme hulka kuuluvat radiaatori automaatõhutajat ei olnud lõhutud ega rikutud. Selline järeldus tuleb teha SanJaan OÜ juhatuse liikme kirjeldusest, mille spetsialist on andnud kohapealse olukorra ülevaatusel: „Oli näha, et radiaatori automaatõhutaja lekib...“. Kohus märgib, et tööd teinud spetsialist kirjeldab olukorda, nähtut ja oma tegevust detailselt ja täpselt, olukorra ja automaatõhutaja kirjelduses ei sisaldu sõnu „katki, murdunud, lõhutud“ vms. Uuritud tõenditest nähtub ka, et korteri xx korteriomanik (tema eest üürnik KrtS § 31 lg.5 kohaselt) on omanud ülevaadet seisukorrast korteris ja viivituseta teavitanud korteriühistut kahju tekkimise ohust ehk rikke (õhutaja lekkimise) tekkimisest. Kuna kohale saabunud spetsialist SanJaan OÜ-st on fikseerinud üksnes väikese veeloigu põrandal, kinnitab see, et korteris viibinud üürnik ongi reageerinud viivituseta ja abi on saabunud lühikese aja jooksul. Selline tõendatud faktiline olustik korteris nr. xx lükkab ümber eelduse, et korteriomanik ei ole täitnud kaasomandi alalhoiu kohustust või on mingil viisil kaasomandi eset kahjustanud, rikkunud või lõhkunud. Kohus märgib, et ehkki korteriomaniku kohustused kaasomandi eseme alalhoidmisel ja selle seisukorra jälgimisel on nn lahtise loeteluga kohustused, mille hulka kuulub mistahes aktiivne või passiivne kohustus, peavad need võimalikud loetlemata kohustused ja kaasomanikult oodatavad tegevused olema siiski korteris elavale isikule äratuntavad ja arusaadavad- äratuntavad, et tegemist on seisukorra halvenemisega või arusaadavad, et tegemist on kahju tekkimise ohuga. Kohtule esitatud asjaoludest tuleneb, et korteris elas pikaaegne ja vastutustundlik üürnik, mistõttu ei ole alust asuda seisukohale, et isik hoolimatult või pahatahtlikult jättis reageerimata (teatamata) radiaatori automaatõhutaja seisukorra halvenemisest kui see äratuntavalt avaldus. Et küttesüsteemide radiaatorite automaatõhutajate seisukorrale ennetavat reageerimist (hooldust) ei teostata, kinnitab ka vastava ala spetsialist oma selgituses. Kohus on seisukohal, et avaldaja osutus kohtuistungil 09.01.2023 (01:48:29 tl.9 IIkd) sellele, et ta soovib uurida tõendit, millega tõendatakse, et puudutatud isik ei ole kohustust rikkunud, kuid seda tõendit ei ole, mistõttu ei ole teada, mida puudutatud isik (korteri xx omanik) tegi või tegemata jättis, ei ole piisav, et lugeda rikkumine toimunuks (eeldus, et puudutatud isik on kohustust rikkunud, realiseerunuks). Korteriomanikule ei saa ette heita tegevusi või nende puudumist või reageerimisi või reageerimise puudumist, mille vajadus ei ole mõistlikule täisealisele isikule äratuntav või mille vajadus ei ole arusaadav. Seetõttu ei ole alust etteheitel, et korteriomandi nr. xx omanik on oma kohustust rikkunud ja VÕS § 115 lg.1 eeldus ei ole täidetud. 6.2.Kas puudutatud isik I (korteriomanik) vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg. 1). Kohus on teinud kindlaks, et puudutatud isik I ehk korteriomandi nr. xx omanik ei ole oma kohustust rikkunud. VÕS § 115 lg.1 sätestab: Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna puudub VÕAS § 115 lg.1 sätestatud kahju hüvitamise eeldus, korteriomaniku vastutusest tekkinud kahju eest.

ei saa rääkida

Kohtumenetluse käigus on pooled ühetaolisel seisukohal selles, et kütteradiaator koos selle juurde kuuluvaga on kaasomandi ese. Kaasomandi esemeks olev keskküttesüsteem on korteriühistu vastutusalas. Riigikohus on olnud seisukohal, et korteriühistu kohustus on hoida kaasomandis olev küttesüsteem sellises korras, et sellest ei teki lekkeid (2-19-9543 p.18).

11 (18)

Korteriühistu on käesolevas menetluses esitanud tõendid selle kohta, et nii korteriühistu kui selle valitseja on teinud kõik endast oleneva seoses küttesüsteemi hooldamisega. 2021.aastaks kehtestatud majanduskavast nähtub (tl.198-223 Ikd), et korteriühistul oli 2021.aasta alguseks piisav pangakonto jääk (8061,43 eurot), oli piisav remondifondi jääk (10209,09 eurot), koguti tehnohoolduse tasu (tl.224 Ikd tulp 1 rida 2), mille arvelt toimub küttesüsteemide plaaniline tehnohooldus. Korteriühistul oli piisavalt rahalisi vahendeid süsteemide hooldamiseks. Kord aastas toimub elamu, s.h. tehnosüsteemide ülevaatus, mille tulemused kajastatakse majanduskavas. Majanduskavale on lisatud ülevaade elamu seisukorrast (tl.224 Ikd pöördel), millest nähtub kinnisvarahalduri hinnang. Selle järgi on elamu veesüsteemi, kanalisatsioonisüsteemi ja küttesüsteemi seisukord mitterahuldav. Et küttesüsteemi, s.h. radiaatorite seisukord oli korteriühistu hallatavas elamus vilets, järeldub puudutatud isiku Blank Konsultatsioonid OÜ juhatuse liikme ütlustest kohtuistungil selle kohta, et radiaatoril olev detail (ventiil või haisupunn) oli radiaatoril juba siis kui Blank Konsultatsioonid selle korteri ostis aastal 2012. See tähendab, et kaasomandi osaks olev küttesüsteem oli kasutusel pikka aega ilma selle detaile vahetamata. Sellises olukorras on lekete tekkimine pigem tõenäoline kui juhuslik. Korteriühistu on alates lekke tekkimisest teadasaamisest olnud seisukohal, et „xxxx tn xxxxx kahjujuhtum on korteriühistu vastutusalas“, palume tühistada korteriomanikule esitatud kahjunõue ning katta see korteriühistu kindlustuse alt. Sellise tekstiga kirja saatis korteriühistu valitseja 22.detsembril 2021 kell 10:35 kindlustusandja varakahjukäsitlejale (tl.82-83 Ikd). Enne seda saadeti kindlustusandjale kahjunõue korteriühistu poolt juba 24.11.2021 (tl.85), seejärel 25.11.2021 (tl.83-84). Kindlustusandja on keeldunud lugemast kahju hüvitajaks korteriühistut (25.11.2021.a 12:13 e-kiri tl.84), esitades põhjenduseks muu hulgas, et „Kohtupraktika kohaselt sellisel juhul eeldatakse korteriomaniku poolset rikkumist, mis on nõude esitamisel väga oluline lihtsustus“. KrtS § 12 lg.1 sätestab: Korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 sätestab: (1) Korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. (2) Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Riigikohus on lahendis 2-18-13649 p.17 olnud seisukohal, et ka korteriühistu võib vastutada kahju hüvitamise eest, kui on tuvastatud, et on rikutud mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lgte 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus). Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Käesolevas asjas on tõendatud, s.h. korteriühistu esitatud tõenditega, et korteriomanike kaasomandi osa eseme (küttesüsteemi, millest lähtus tekkinud veekahju) seisukord oli mitterahuldav. Sellistel asjaoludel on küttesüsteemi lekkest lähtunud veekahju eest vastutav korteriühistu ja nõue tuleks esitada KrtS § 34 lg.1, lg.2 korras korteriühistule. Sama seisukohta on jaganud käesolevas menetluses ka korteriühistu ja korteriomanik ehk mõlemad puudutatud isikud. Ehkki kohus on menetluses käsitlenud nõude tekkimise aluseid ja küsimust võimalikust vastutajast, ei saa kohus omaalgatuslikult suunata nõuet isiku vastu, kelle vastu pole seda esitatud. Asja lahendamisel tuleb arvestada, et hüvitise saab välja mõista üksnes sellelt menetlusosaliselt, kellelt seda on nõutud. (Riigikohus asjas 2-18-13649 p.23).

12 (18)

6.3.Kas avaldajale on tekkinud kahju ja kas see on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga. Avalduse kohaselt on tekkinud kahju suuruseks 4734,53 eurot ehk korteri nr. xx remonditööde maksumus (omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda). Kahju hüvitamine toimub VÕS § 132 sätete alusel- hüvitamisele kuuluvad asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemine. Korteri nr. xx siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Avaldaja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud tõendid- hinnapakkumine (tl.14 Ikd), tööde üleandmise-vastuvõtmise akt tl.15 Ikd, arve summale 4734,53 eurot (tl.17 Ikd), maksekorraldus kindlustushüvitise väljamaksmise kohta (tl.18Ikd), kohtuväline kahjunõue (tl.20 Ikd), vara ülevaatuse akt (tl.13 Ikd). Vara ülevaatus on teostatud xxxx tn xxxxx 15.septembril 2021.a pärast 5.septembri 2021 juhtumit. Siin on fikseeritud juhtumi põhjus, arvatav süüdlane „Radiaatori õhutusventiili leke ülemises korteris nr. xx“. On esitatud kahju kirjeldus. Niiskuskahjustustega on: tuba- lagi, tapeeditud seinad, laminaat, elutuba: lagi, tapeeditud seinad, laminaat. Tubades vajalik aluspõrandate kontroll. Tekkinud kahju tõendamiseks on esitatud fotod (tl.27-65 Ikd). Puudutatud isik I (korteriomanik) ja puudutatud isik II (korteriühistu) vaidlevad vastu avaldaja nõudele, mille kohaselt on kahju hulka arvatud kogu korteri remondikulu, mille tulemusena sai korter nr. xxx laitmatu siseviimistluse. Korteriühist oma esimeses menetlusdokumendis 28.04.2022 p.7, p.8 (tl.97-98 Ikd) on seisukohal, et kahjustatud isikule on tekkinud kasu, kui ta sai tubades võrreldes varasemaga väga hea viimistluse. Ei ole teada, millal kahjustatud korteris viimati remonti tehti. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata kasu, mis kahjustatud isik sai remonditööde tulemusena. Puudutatud isik I 26.07.2022.a menetlusdokumendis p.2.1. (tl.149 pöördel) osutab, et avaldaja ei ole esitanud andmeid, millises seisukorras olid kahjustada saanud ruumid varem ja millal seal viimati remonti tehti, kahjuhüvitisest tuleb maha arvata avaldaja põhjendamatu rikastumine. Kohus kohtuistungil 19.12.2022 (tl.167 Ikd 00:58:55- 01:45:44) käsitles igakülgselt menetlusosalistega kahju tekkimise ja selle suuruse tõendamise küsimust, s.h. selgitas tõendamiskoormist, et kahju suuruse tõendamine on avaldaja ülesanne. Avaldaja esitas vastuväite kohtu otsustusele tõendamiskoormise jagamise kohta. Kohus lahendas vastuväite (01:17:47). Kohus on selgitanud vajadust arvestada kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 127 lg.5 sätetega kirjas 05.07.2022 (tl.140 Ikd) ja 10.11.2022 (tl.153 Ikd), s.h. viimases kirjas selgesõnaliselt osutades, mida kahju hüvitamise nõude esitamisel ja tõendamisel arvestada. Kohus andis võimaluse esitada seisukohti ja tõendeid. Esitatud tõenditest tuleneb, et avaldaja kindlustusandjana on välja maksnud korteri nr. xx remondi maksumuse ja sellega on tal väljamakstud summa ulatuses tekkinud kahju. VÕS § 127 lg.2 sätestab: Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg.5 sätestab: Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Avaldaja on esitanud kohtule tõendid (fotod), millelt nähtub, et korteris nr. xx ei ole seintel tapeeti (numbrid e-toimikust: foto 1, 145418, 145608, foto 11, foto 7 jt) ja et korteris tehakse remonti (foto 7). See on kooskõlas korteriühistu poolt esitatud tõendiga, väljavõte programmist Arhibus, milles rida 8 on sissekanne 05.09.2021 xxxx tn xxxxx: suure toa seina mööda on 13 (18)

jooksnud vesi, tapeet ja värv pundunud (kohapeal pidevalt ei ela, teevad remonti). Kohus nõustub puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II väidetega selle kohta, et kahjustatud korteris puudus enne väidetava veekahju tekkimist keskmise kvaliteediga siseviimistlus. Fotolt 11 nähtub, et isegi ukseavad on avatud ja näha on paigaldamisseisukorras soojustus. Tegemist oli remondiolukorras korteriga, millel olulises osas siseviimistlus puudus. Pärast kindlustusandja tellitud remonti on korteris uus siseviimistlus, mille käigus on eemaldatud senine ja paigaldatud uus parkett, tapeeditud seinad ja tehtud muud tööd. Olukorras, kus korteris olid seinad tapeetimata ja tapeet paigaldati kahju heastamise tööde käigus, on kahjustatud isik saanud kasu- uue siseviimistluse ja säästnud selle tegemise kulud. VÕS § 132 lg.3 järgi Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Sellises olukorras, kus kahju hüvitamise nõue on esitatud kõigi remonditööde kogumaksumuse ulatuses, tuleb VÕS § 132 lg.3 alusel mõistlike kulude kindlaksmääramiseks kahju hüvitist vähendada vähemalt nende kulude võrra, mida kahju saanud korteriomanik säästis ehk nende tööde maksumus (kulud), mida ei olnud seal ennegi tehtud. Riigikohus on lahendis nr. 2-18-13649 p.19 öelnud: Kolleegium leiab, et KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks (vt otsuse p 18) eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Seega: Kahjuhüvitis peab katma kulud, mis on vajalikud korteriomandi senise seisundi taastamiseks. Avaldaja esitatud fotode alusel on kindlakstehtav, et kahjustatud korteri senine seisund ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga siseviimistlus. See oli remondijärgus ja osalise siseviimistlusega korter, mistõttu senise seisundi taastamiseks ei ole alust kahjuhüvitist välja mõista taotletud ulatuses.

14 (18)

avastatud, et kanalisatsioonitorustik on mõrane ja lekib. Paluti üle vaadata. Info edastatud Jxxxxxxx Neist tõenditest järeldub, et samal päeval, kui teatati korteri nr. xx lekkivast automaatõhutajast (09.08.2021), teatati ka korteri nr. xx kanalisatsioonitoru lekkimisest, mis avastati remondi käigus. Järelikult oldi korteris nr. xx kohal 09.08.2021 ja suur vee läbijooks korterist nr.xxx pidanuks koheselt ilmnema. Tegelikult teatati vee läbijooksust alles 05.09.2021. Lõhkine kanalisatsioonitoru korteris nr. xx vahetati augustis 2021 (akt tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta august 2021 ja lisa aktile tl. 235 Ikd), mis tähendab, et ka kanalisatsioonitoru vahetamise ajal augustis 2021 oldi korteris nr. xx kohal. Ometigi teatati vee läbijooksust alles 05.09.2021.a. Sellised asjaolud ja tõendid ei võimalda teha järeldust selle kohta, et esineb põhjuslik seos korteris nr. xx tekkinud veekahju ja korteris xxxtoimunud radiaatori automaatõhutaja lekkimise vahel. Kohus küsitles kohtuistungil 19.12.2022 avaldajat teemal, kas kohtueelses menetluses on teine pool keeldunud kahju tekkimise kindlaks tegemisele kaasa aitamast (01:38:36-01:43:04 tl.169 Ikd). Avaldaja ei ole pöördunud korteri nr xx omaniku poole kahju tekkimise asjaolude kindlakstegemiseks.

15 (18)

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Blank Konsultstsioonid OÜ vastu jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1, 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.’ Käesolev asi on lahendatud hagita menetluses. TsMS § 172 lg.7 sätestab: Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab avalduse rahuldamata, seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Asjas on menetluskulude nimekirja esitanud avaldaja ja puudutatud isik I (korteriomanik). Korteriühistu on teatanud, et tal ei ole menetluskulusid, mida esitada. Kohus määrab kindlaks puudutatud isiku I menetluskulude rahalise suuruse. Korteriomaniku esindaja advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff (Advokaadibüroo Pallo &Partnerid) esitas menetluskulude nimekirja 20.01.2023 (tl.27-30 IIkd). Menetluskulude nimekiri sisaldab Blank Konsultatsioonid OÜ-le osutatud õigusteenuse kulu kogusummas 3452,32 eurot (summa käibemaksuta), millele lisandub sõidukulu istungile 15,30 eurot. Esindaja tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirjas kinnitatakse, et kõik tööaruandes loetletud tegevused ja kulud on kantud seoses tsiviilasja 221-19849 lahendamiseks, õigusabi kasutamine sellises mahus on olnud vajalik ja põhjendatud. TsMS § 177 lg.4 alusel taotletakse viivise väljamõistmist hüvitatavatelt menetluskuludelt. Esindaja on täiendanud oma menetluskulude nimekirja 27.01.2023.a menetlusdokumendis, lisades sellele ajakulu 30 minutit, rahaliselt 70 eurot, seoses avaldaja menetluskulude nimekirja kontrollimisega ja selle kohta seisukoha koostamisega. Kokku puudutatud isiku I menetluskulud 3537,62 eurot. Kohus käsitleb siinkohal õigusteenuse kulu selle komponentide lõikes. Korteriomaniku esindaja tunnitasu on 140 eurot, lisandub käibemaks. Esindaja ajakulu selles menetluses on olnud 24 tundi 31 minutit. On esitatud loetelu õigusteenuse hulka kuuluvate tegevustega kuupäevade kaupa, mille hulgas ka kohtuistungitel osalemine 19.12.2022 ja 9.01.2023, suhtlus korteriühistuga seoses kanalisatsioonitoru vahetusega, istungi helisalvestise ositi kuulamine. On lisatud hüvitis sõidule kulunud aja eest rohkem kui 50 km kaugusele 20 eurot ja sõidukulu 19.12.2022.a kohtuistungile sõidu eest marsruudil Tartu- Jõgeva-Tartu analoogselt riigi õigusabi kulude hüvitamisele iga läbitud kilomeetri kohta 0,15 eurot. TsMS § 175 lg.1 järgi mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulu kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, mille juures kohus hindab esmalt esindaja tunnitasu suurust. Riigikohus lahendis 2-19-10324 on öelnud, et TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

16 (18)

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (p.19). Hinnates käesolevas menetluses Blank Konsultatsioonid OÜ esindaja tööühiku hinda, s.o. tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, lähtub kohus esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide sisust ja kasutatud argumentidest. Kohus peab esindaja tunnitasu 140 eurot põhjendatuks. Esindajal on kulunud Blank Konsultatsioonid OÜ-le õigusteenuse osutamiseks aega 24 tunni 31 minuti ulatuses, mis koosneb järgmistest tegevustest: olukorraga tutvumine ja õiguslik analüüs, kohtule esialgse vastuse koostamine ja saatmine, konsultatsioon kliendiga (telefonikõned, kirjad, olukorra selgitamine kliendile), Tutvumine kohtu määrusega, kirjadega, avaldaja ja korteriühistu poolt esitatud menetlusdokumentidega, asjas viidatud kohtupraktikaga tutvumine, vastuse koostamine kohtule, lisade komplekteerimine ja esitamine, kohtu nõudele vastuse koostamine, taotluse koostamine aj esitamine kohtule, ettevalmistus kohtuistungiks, kohtuistungil osalemine (kaks kohtuistungit), suhtlus korteriühistuga seoses kanalisatsioonitoru vahetusega, istungi helisalvestise kuulamine ja täiendava seisukoha koostamine, lõppseisukohtade teeside koostamine, redigeerimine ja esitamine, menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine. Kohus peab kõiki loetletud tegevusi asjas põhjendatuteks. Menetluse käigus on nähtunud, et esindaja on ennast kurssi viinud faktilise olukorra ja asjaoludega, on seostanud õigusnorme kohaselt faktiliste asjaoludega. Samas leiab kohus, et ajakulu mõnedele tegevustele on olnud ülemäärane ja kohus peab põhjendatuks vajalikku ajakulu vähendada. Nii on esindaja ajakulu tegevusele 25.02.2022.a „Vastuse koostamine kohtule, lisade komplekteerimine ja esitamine“ 2 tundi 30 minutit. Sellele on eelnenud vajalikke tegevusi 2 tunni 20 minuti ulatuses. Kohus hindab, et põhjendatud ajakulu menetlusdokumendi „Täiendav vastus avaldusele“, mis koosneb sisust 2,5 lehekülge, koostamiseks on 2 tundi. Seejuures arvestab kohus, et selle menetlusdokumendi koostamisele on eelnenud 2 tundi 20 minutit ettevalmistavaid tegevusi ja kokkuvõttes on selle dokumendi valmimisele kulunud aeg 4 tundi 20 minutit (koos ettevalmistavate tegevustega) proportsioonis dokumendi mahu ja sisuga. Tegevusele 4.01.2023 (suhtlus korteriühistuga seoses kanalisatsioonitoru vahetusega, istungi helisalvestise kuulamine ja täiendava seisukoha koostamine), mille ajakulu on olnud 3 tundi, loeb kohus põhjendatuks ajakulu 2 tundi 30 minutit. Ehkki vastus on kohaselt struktureeritud ja sisukas, on selles esitatud seisukohad esindajalt kõlanud juba eelnenud kohtuistungil, ka on esindaja ise viibinud kohtuistungil ja kuulnud- näinud seal toimunut, mistõttu põhjendatud ajakulu 2 tundi 30 minutit. Tegevused 19.01.2023 ja 20.01.2023 (kohtuteeside kirjutamine, redigeerimine ja esitamine, menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine) kokku ajakuluga 3 tundi loeb kohus põhjendatuks 2 tundi 30 minutit (teesid 2 tundi, menetluskuludega seonduv 30 minutit). Kohus loeb põhjendatuks ka hüvitise sõidule kulunud aja eest (analoogia alusel riigi õigusabi korras hüvitatavaga) ja sõidukulu advokaadibüroo asukohast Tartust Jõgevale ja tagasi, läbitud vahemaa 102 km, hinnaga 0,15 eurot km, 15,30 eurot. Kokku põhjendatud ajakulu 23 tundi 1 minut, tunnihinnaga 140 eurot, tasu 3222,33 eurot. Lisandub 20 eurot sõidule kulunud aja eest ja 15,30 eurot sõidukulu ehk kokku 3257,63 eurot. Kohus loeb põhjendatuks ka avaldaja menetluskulude nimekirja kontrollimisele, seisukoha koostamisele ja esitamisele kulunud aja 30 minutit, mille eest tasu 70 eurot. Kokku õigusteenuse tasu ja kulu 3327,63 eurot. Hageja taotleb TsMS § 177 lg.4 alusel, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

17 (18)

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldajalt kuulub puudutatud isik I Blank Konsultatsioonid OÜ kasuks väljamõistmisele menetluskulu 3327,63 eurot, lisandub viivise väljamõistmine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

18 (18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.