L Z hagi Golden Solution Design OÜ vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja kahju nõudes
Tsiviilasja hind
12 500 eurot
Kohtuistung Menetlusosalised ja esindajad
15. november 2022 Hageja: L Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja Andrei Matvejev Kostja: Golden Solution Design OÜ (registrikood 16060151), seaduslik esindaja A T
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus L Z nõudes Golden Solution Design OÜ vastu XXX, asuvate esemete üleandmiseks, sest hageja on nõudest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu.
2.Jätta L Z hagi Golden Solution Design OÜ vastu XXX, kaupluse G ruumides asuvate esemete väljanõudmiseks rahuldamata.
3.Jätta L Z hagi Golden Solution Design OÜ vastu 9000 euro suuruse kahju väljamõistmiseks rahuldamata.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus 1(5)
2-22-8162 mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Haginõue
1.L Z (hageja) esitas hagi Golden Solution Design OÜ (kostja) vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahjunõudes. Hageja nõuab, et kostja annaks välja seadmed, mis asuvad XXX linnas aadressil XXX, olevas tootmishoones ja XXX aadressil XXX kaupluse G hoones vastavalt hagile lisatud 21. juuli 2021 inventuuriaktidele. Lisaks nõuab hageja 9000 eurot kahjuhüvitist.
2.Kostja ja OÜ R , registrikood XXX, vahel oli sõlmitud üürileping, mille alusel kostja üüris OÜ-lt R toomisseadmeid, mis asusid tootmishoones aadressil XXX, ja kaupluse G ruumides aadressil XXX. Seadmete loetelu on fikseeritud 15. juulil 2021 koostatud inventuuriaktides, millele kirjutasid alla kostja ja OÜ R esindajad. Seadmete üürileping lõppes 30. aprillil 2021. 2. augustil 2021 sõlmisid hageja ja OÜ R seadmete müügilepingu, millega hageja ostis OÜ-lt R eelnimetatud inventuuriaktides märgitud seadmed. 21. augustil 2021 teatas OÜ R esindaja müügist kostjale. Hageja on esitanud kostjale nõude seadmete üleandmiseks, kuid kostja ei ole sellele reageerinud. Lepingus pole märgitud, et inventuuriaktid peavad olema lepingu juurde lisatud. Hageja esitatud fotodelt on näha seadmete seerianumbrid, mis võimaldavad neid identifitseerida.
3.Kostja kasutab seadmeid jätkuvalt oma äritegevuses, kuid ta ei ole tasunud hagejale seadmete kasutamise eest, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt üüritasuga võrdses summas kahjuhüvitist. Kostja ja OÜ R vahel sõlmitud üürilepingu kohaselt oli seadmete üür 1000 eurot kuus. Hageja kahjunõue võrdub üheksa kuu üüriga ajavahemiku eest alates august 2021 kuni aprill 2022 (k.a.). Kostja vastus
4.Kostja vaidleb hagile vastu, sest kostja ei ole teinud hagejale takistusi vara valduse saamiseks. Hagi on esitatud ennatlikult.
5.Enne valduse üleandmist on vaja tõendada hageja omandiõigust. Müügilepingule ei ole lisatud ühtegi lisa ja seega on teadmata, millise vara hageja omandas. Viide inventuuriaktidele ei ole sama mis müügilepingu p-s 2.1 viidatud lisa 1. Seega on tõendamata, et hageja on 15. juuli 2021 kuupäevaga inventuuriaktides märgitud vara omanik.
6.Kostja lepinguline esindaja saatis hagejale 21. oktoobril 2021 e-kirja, et kui hageja soovib müügilepingus viidatud vara oma valdusse saada, tuleb tal võtta ühendust kostja juhatusega. Eelnevalt tuleb kindlaks teha vara koosseis ja omand. Kostja teada on OÜ R esindaja pärast inventuuriaktide alla kirjutamist osa varast ära viinud ja osa võõrandanud. Vaidluse lahendamiseks peaksid pooled vara eelnevalt üle vaatama. Hagile lisatud tõendite alusel ei ole võimalik vara identifitseerida. XXX aadressil XXX kaupluse G ruumides olev ja hagi lisas 2 nimetatud vara ei ole kostja valduses, inventuuriaktist nähtuvalt osa vara puudub, aktist ei ole näha, et see oleks antud kostja kasutusse. Seadmete rendilepingust nähtuvalt andis OÜ R kostja kasutusse ainult lisas 1 nimetatud vara. Kostja andis kaupluse G ruumide valduse üle üürileandjale detsembris 2022.
7.Kahju hüvitamise nõue on arusaamatu ja põhjendamatu. Müügilepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja ja OÜ R vahel kehtivat üürisuhet, mis oleks saanud hagejale üle minna. Kostja 2(5)
2-22-8162 ei saanud vara enne üle anda, kui hageja oli oma omandiõigust tõendanud, et vältida vara andmist valele isikule. Hoopis kostjal on vara hoiutasu nõue hageja vastu, sest kostja ei ole saanud kasutada varaalust pinda oma majandustegevuses. Osaline hagist loobumine
8.15. veebruaril 2023 teatas hageja kohtule, et nõue on täidetud osas, mis puudutab XXX, asuvaid seadmeid. Selles osas loobus hageja nõudest ja palus jätkata menetlust ülejäänud vara suhtes. Kostja oli menetluse osalise lõpetamisega nõus.
9.Loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab vastu hageja loobumise XXX, asuvate seadmete üleandmise nõudes ja lõpetab selles osas menetluse otsust tegemata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja tõenditega kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta auto kasutusse andmise dokumendi (dtl-d 28, 33), volikirja sõiduki kasutamiseks (dtl 76‒77) ja teatmik.ee väljavõtte (dtl 195‒199) asjassepuutumatuse tõttu ning venekeelse osa kirjavahetusest (dtl-d 211‒221), sest neist ei ole esitatud tõlkeid. Valduse väljanõudmine
12.Hageja nõuab kostjalt välja kaupluse G ruumides asuvaid esemeid vastavalt hagiavaldusele lisatud 21. juuli 2021 inventuuriaktile. Hagiavaldusele on lisatud 15. juuli 2021 kuupäevaga inventuuriakt (dtl-d 14, 29). Poolte seisukohtadest ja väidetest võib järeldada, et hageja on eksinud kuupäevas ja peab siiski silmas hagiavaldusele lisatud akti.
13.XXX kaupluse G ruumides oleva näitusemööbli inventuuri aktis (dtl 29) on kirjas jalatsikummut peegliga, oranž/must, 1 tk; jalatsikummut peegliga, roheline/kollane, 1 tk; söögilaud + 4 taburetti, oakmilk/kongo wenge, 1 kompl; diivanilaud ratastega, 1 tk + 3 tk tsehhis XXX; lükanduksed, 2 tk. Ülejäänud esemete taga on märkus „pole olemas“. Hageja ei saa nõuda kostjalt valdust esemetele, mille kohta on ta ise esitanud tõendi, et neid pole olemas. Hageja nõue saab seega puudutada ainult olemasolevaid esemeid.
14.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, ning see nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 järgi peab omanik seejuures vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.
15.Hageja on enda omandiõiguse tõendamiseks esitanud hageja ja OÜ R vahel 2. augustil 2021 sõlmitud müügilepingu (dtl-d 9‒13). Lepingu p 2.1 kohaselt müüdi ja osteti lepingu lisas 1 toodud vara (seadmed, tööriistad, mööbel vms). Lepingu p 2.2 kohaselt asus osa varast aadressil XXX, kaupluse G ruumides. Lepingu p-s 2.3 on kirjas, et vara on kostja valduses, kellega on vara rendileping lõppenud 30. aprillil 2021 ning kelle seaduslik esindaja kinnitas 15. juulil 2021 seadmete olemasolu ja säilimist. Lepingu p-s 5 leppisid OÜ R ja hageja kokku, seadmete omand ja kaudne valdus lähevad hagejale üle lepingu sõlmimise päeval.
3(5)
2-22-8162
16.Notar on müügilepingul hageja ja kostja esindaja allkirju kinnitanud 11. augustil 2021 ning lepingudokumendil ei ole lisasid või vähemalt ei ole neid kohtule esitatud. Inventuuriaktidele on 15. juulil 2021 kirjutanud alla OÜ R juhatuse liige S L ja kostja tolleaegne juhatuse liige A R , hageja allkirja sellel ei ole (dtl-d 14, 29). Seega ei ole üheselt selge, milline akt on olnud müügilepingu lisaks. Seetõttu ei ole tõendatud, et hageja viidatud inventuuriaktis nimetatud esemete omand on hagejale üle läinud.
17.Valduse üleandmiseks tuleb tõendada ka, et esemed üldse on kostja valduses. Kostja kinnitusel ei ole kõnealuses inventuuriaktis nimetatud vara tema valduses, kostja andis oma sõnul kaupluse G ruumide valduse üle üürileandjale detsembris 2022. Kuivõrd valduse puudumine on negatiivne asjaolu, ei saa kostja seda tõendada. Hageja ei ole kostja väiteid ümber lükanud. Kostja on menetluse käigus andnud hagejale üle XXX asunud seadmed, mistõttu ei ole alust eeldada, et kostja pahatahtlikult keelduks hagejale vara üle andmast.
18.Kuna asjas ei ole tõendatud ei hageja omandiõigus kaupluse G ruumides asuvatele esemetele ega see, et esemed oleks kostja valduses, tuleb hageja nõue esemete valduse üleandmiseks jätta rahuldamata. Kahjunõue
19.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist võlaõigusseaduse (VÕS) § 335 lg alusel. VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et müügileping sõlmiti 2. augustil 2021 ja üürileping (dtl-d 222‒231) lõppes 30. aprillil 2021. See on fikseeritud müügilepingus ja selle kohta on esitatud e-kiri (dtl 78‒79). Müügilepingu sõlmimise ajal oli üürileping seega lõppenud ega saanud hagejale VÕS § 291 alusel üle minna, pealegi ei ole tegemist kinnisasja üürilepinguga. Hagejal ei saa seetõttu olla kostja vastu üürilepingust tulenevaid nõudeid.
21.Hageja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, et tegemist võiks olla lepinguvälisest kahju tekitamisest või saamata jäänud tulust tuleneva nõudega.
22.Eelnevast tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue tõendamata ja see tuleks jätta rahuldamata isegi siis, kui hageja omandiõigus oleks tõendatud ja valduse üleandmise nõude saaks rahuldada. Menetluskulude jaotus
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
24.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
25.Seega tuleks osa valduse väljanõudmise menetluskuludest ja kahjunõude menetluskulud jätta hageja kanda ning osa valduse väljanõudmise kuludest kostja kanda. Hagihind on 4(5)
2-22-8162 kokku 12 500 eurot, millest 9000 eurot moodustab kahjunõue ning 3500 eurot valduse väljanõudmine. Kuigi varaesemete väärtusi eraldi üheski dokumendis välja toodud ei ole, on hagi rahuldamata jäetud osa hagihinnast selgelt suurem kui osa, milles hageja on nõudest loobunud. Samas on hageja eelduslikult enda jaoks primaarses mittevaralises nõudes saavutanud umbes pooles osas selle, mida ta taotles. Kohtu hinnangul ei ole õiglane nö karistada hagejat oma õiguse maksmapaneku eest, mistõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.