lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-17651/28

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 25.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-17651/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1440
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 2, 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 190 lg 4, 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 386 lg 4Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamineTsMS § 390 lg 1Määruskaebuse esitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-24-17651

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-24-17651 I K.H hagi G.K vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

II G.K

vastuhagi K.H vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): K.H (isikukood XXX) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin Ploom Kostja (vastuhagis hageja): G.K (isikukood XXX) esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Meelis Masso

Menetlustoiming

Hagi ja vastuhagi läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbi vaatamata K.H hagi G.K vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja G.K vastuhagi K.H vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 04.12.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-17651 kohaldatud hagi tagamine, mille abinõuna määrati kindlaks poolte kinnisasja, registriosa numbriga XXXX, asukohaga XXX, kasutamise kord kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
3.Jätta kostja G.K riigi õigusabi kulud riigi kanda ja muud poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 426 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed
4.Vabastada G.K vastuhagilt tasumisele kuulunud riigilõivu, mille kandmiseks anti temale menetlusabi, riigituludesse tasumise kohustusest.
5.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohus 22.11.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-17651 võttis menetlusse K.H (hageja) hagi G.K (kostja) vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes ja 19.12.2024. a

määrusega samas tsiviilasjas võttis menetlusse G.K vastuhagi K.H vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes. K.H taotleb hagiavalduses, et kohus lõpetaks poolte kaasomandi XXX asuvale kinnistule, registriosa numbriga XXXX, kinnistu avalikul enampakkumisel müümise teel, kus pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist ja kinnisasjal lasuvate kohustuste täitmist jagatakse ülejäänud raha poolte vahel võrdselt. Kostja G.K taotleb vastuhagiavalduses, et kohus kohustaks hagejat andma tahteavaldused kinnistu, registriosa numbriga XXXX, omandi kostjale üleandmiseks ja kinnistusraamatus vastavate omanikukannete muutmiseks. Kostja tugineb vastuhagis sellele, et hageja sai kinnistu kaasomanikuks, kuna kostja 18.03.2024. a kinkelepinguga kinkis hagejale 1⁄2 osa kaasomandist, aga 23.09.2024. a avaldusega taganes kostja kinkelepingust hageja jämeda tänamatuse tõttu ning kostja nõuab kinnistu kaasomandi temale üleandmist.

2.19.06.2025. a määrusega otsustas kohus poolte ühise taotluse alusel tsiviilasja menetluse peatada. Pooled olid avaldanud kohtule, et nad on saavutanud põhimõttelise kokkuleppe kaasomandis oleva kinnistu ühiselt müümises ja müügist saadava raha jagamises. Kohus kohustas menetluse peatamise määrusega pooli teavitama kohut kohtuvälise kokkuleppe realiseerumisest hiljemalt 19.10.2025. a.
3.19.10.2025. a teatas kostja G.K kohtule, et XXX kinnistu on müüdud ja suhtluskord lastega jagatud.
4.Kohus uuendas 27.10.2025. a määrusega tsiviilasja menetluse ja määras pooltele tähtaja asja edasise menetlemise osas seisukohtade ja taotluste esitamiseks 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetati kostjale kätte 27.10.2025. a ja hagejale 03.11.2025. a. Seega saabus kohtu määratud tähtaeg seisukohtade ja taotluste esitamiseks kostjale 10.11.2025. a ja hagejale 17.11.2025. a. Hageja määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ega esitanud seisukohti ega taotlusi asja edasise menetlemise osas. Kostja G.K, temale riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel, teatas 10.11.2025. a vastuses kohtule, et tal puudub huvi asja edasise menetluse vastu ja menetluse võib lõpetada.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus leiab, et põhjendatud on jätta K.H ja G.K vastastikused hagid läbi vaatamata. Hageja taotleb kohtule esitatud hagiavalduses, et kohus lõpetaks poolte kaasomandi XXX asuvale kinnistule, registriosa numbriga XXXX. Kostja taotleb vastuhagiavalduses, et kohus kohustaks hagejat andma kinnistu omandi kostjale üleandmiseks vajalikud tahteavaldused. Kostja on teavitanud kohut sellest, et ajal, kui tsiviilasja menetlus oli peatatud, müüsid pooled vaidlusaluse kinnistu. Kostja teatas, et ei soovi kohtuasja edasist menetlemist. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul oma seisukohta ega taotlusi seoses asja edasise menetlemisega ei esitanud. Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et 20.03.2024. a kanti pooled kinnistusraamatusse sisse XXX asuva kinnistu, registriosa numbriga XXXX, kaasomanikena 1⁄2 mõttelistes osades. 29.08.2025. a on kinnistu registriosast poolte kohta tehtud omanikukanne kustutatud ja kinnistu kaasomanikena on kantud kinnistusraamatusse menetlusvälised kolmandad isikud. Kohus leiab, et asjaoludest võib järeldada, et pooled on lahendanud hagi ja vastuhagi esemeks olnud nõuete osas kohtuvälise kokkuleppe ja hagidega taotletud õiguste kaitse vajadus on ära langenud. Kuna pooled ei ole enam kinnistu omanikud, siis ei ole võimalik ka hagi ja vastuhagiga taotletavat eesmärki saavutada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus aga ei pea jätma hagi läbi vaatamata. Kohus leiab aga, et antud olukorras, kus on ilmne, et hagi ja vastuhagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, on põhjendatud jätta hagid läbi vaatamata. Eeltoodut arvestades jätab kohus läbi vaatamata K.H hagi G.K vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja G.K vastuhagi K.H vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

6.Tartu Maakohus 04.12.2024. a määrusega selles tsiviilasjas rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks ja hagi tagamise abinõuna määras kindlaks poolte kinnisasja, registriosa numbriga XXXX, asukohaga XXX, kasutamise korra kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab määrusega hagi tagamise.
7.Vastavalt TsMS §-ile 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Samuti võib TsMS § 390 lg 1 kohaselt esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab. Menetluskulude jaotus
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega jäetakse hagi läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 näeb erisusena ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul jätab kohus hagi ja vastuhagi läbi vaatamata, kuna on ilmnenud, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Pooled on lahendanud hagi ja vastuhagi esemeteks olnud vaidlused kohtuvälise kokkuleppega. Samas ei ole hageja oma hagi ja kostja oma vastuhagi tagasi võtnud. Seega tulenevalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatud üldreegli kohaselt tuleks jätta hagiga seotud menetluskulud hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda. Arvestades menetluse asjaolusid on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja mõistlik on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 07.11.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-15902 anti kostjale riigi õigusabi õigusnõustamise ja muu esindamisena, mille käigus võib õigusabi üle kanduda ka esindamiseks kohtumenetluses, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega kostja riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda. Tartu Maakohtu 19.12.2024. a määrusega selles tsiviilasjas otsustas kohus anda kostjale menetlusabi ja vabastas ta vastuhagilt riigilõivu tasumisest.

TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku sellest menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kuna kohus jätab hagi ja vastuhagi läbi vaatamata ja TsMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid ei esine, siis kuulub hagilt ja ka vastuhagilt tasutud riigilõiv tagastamisele. Kohus leiab, et seetõttu esineb TsMS § 190 lg 7 mõttes mõjuv põhjus, vabastada kostja vastuhagilt tasumisele kuulunud riigilõivu, mille kandmisel anti hagejale menetlusabi, riigituludesse tasumise kohustusest. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus kostja riigi õigusabi kulud riigi kanda ja muud poolte menetluskulud jätab poolte endi kanda. Kohus vabastab kostja vastuhagilt tasumisele kuulunud riigilõivu, mille kandmiseks anti kostjale menetlusabi, riigituludesse tasumise kohustusest. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Seega, kui hageja soovib hagilt tasutud riigilõivu tagastamist, tuleb tal esitada kohtule sellekohane taotlus, märkides muu hulgas pangakonto andmed, kuhu riigilõivu tagastamist soovitakse. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 6 lõpeb tiigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigi kanda jäävate kostja riigi õigusabi kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium