Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

06.03.2018 määrusega lõpetas kohus S.S. pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas tema kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on iga-aastased aruanded kohtule esitanud 18.04.2019, 04.05.2020, 17.05.2021 ja 18.03.2022. Esitatud aruannetest ning lisatud tõenditest nähtub, et võlgnik on puuduva töövõimega, tal on piiratud kõndimine, kehaasendite muutmine ja säilitamine. Neuroloogilised häired takistavad esemete tõstmist ja kandmist, raskendatud on isegi hügieenitoimingute tegemine. Vaatamata tervislikule seisundile on võlgnik siiski aktiivselt tööd otsinud ning tal õnnestus ka lühiajalisi (1-2 kuud) tööotsi teha. Võlgniku peamiseks sissetulekuks on olnud siiski töövõimetuspension 380.00 eurot ja sotsiaaltoetus 49.09 eurot kuus. Võlgnik tasub igakuiselt elatist oma alaealisele lapsele. Võlgnik on tasunud ka vastavalt 06.03.2018 määruses toodud jaotistele võlausaldajate L.M. ja J.S. võlgnevuste katteks. Kohus on võlgnikku 08.09.2020, 06.04.2022 ning 29.03.2023 vande all ära kuulanud. Võlgnik kinnitas, et on teinud väikseid tööotsi, on saanud sellest ka tasu, millest on tasunud lapsele igakuiselt elatist ning lisaks elatise võlgnevuse katteks. Teistele võlausaldajatele ei ole võlgnik piisava sissetuleku puudumise tõttu makseid teinud. 29.03.2023 ärakuulamisel võlgnik teatas muuhulgas ka, et tal oli eelmise aasta novembris (2022 aastal) insult, tema nägemine on väga halb, alles kaks kuud tagasi hakkas ta midagi nägema, enne seda ei saanud silmigi lahti. Seetõttu on võlgnik jätnud ka viimase aasta aruande kohtule esitamata. Võlgnikule on määratud 100% töövõimetus kuni pensionieani. Oma sissetulekust (ca 400 eurot) maksab ta 150.00 eurot lapsele elatise katteks, ülejäänud raha kulub ravile. Võlausaldaja Telia Eesti AS-i 08.03.2023 seisukohast nähtub, et ta jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 14.03.2023 seisukohast nähtub, et võlausaldajal puuduvad vastuväited kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisele ja kohustustest vabastamisele. Võlausaldaja Swedbank AS-i 22.03.2023 seisukohast nähtub, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 tulenevaid kohustusi ning ta tuleks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätta. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset. 08.09.2020 ärakuulamise protokollist nähtub, et võlgnik käis tööl ning sai töötasu 1 000.00 - 1 200.00 eurot kuus, ehk ulatuses, mis võimaldas teha väljamakseid võlausaldajatele. Ühtlasi nähtub 06.04.2022 ärakuulamise protokollist, et võlgnik on menetluse kestel varjanud oma tulusid, nimelt on võlgniku töötasu laekunud abikaasa kontole eesmärgiga tulu varjata. Lisaks oli võlgnikul töövõime vähenemise periood määratud kuni 24.04.2022 ja puudub info, et temale oleks määratud uus töövõime vähenemise periood. Ka pärast eelnimetatud perioodi lõppu ei teinud võlgnik võlausaldajale ühtegi väljamakset. Swedbank AS leiab ka, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel olenemata kohtu korduvatest tähelepanujuhtimistest esitanud iga-aastaseid aruandeid vaid kohtunõudele järgnevalt. Seejuures on võlgnikul esitamata viimane aruanne 2022-2023 aasta kohta. Võlgniku käitumine ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärkidega. PankrS 173 lg 2 eesmärk on tagada menetluse läbipaistvus, mida praegusel juhul võlgnik teinud ei ole. Läbi kogu menetluse ei ole võlgnik näidanud üles huvi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on varjanud oma tulusid ning ei esitanud ise iga-aastaseid aruandeid. Kuivõrd võlgnik on 5 aasta vältel oma käitumisega (passiivsusega, varjamisega) näidanud, et tal puudub igasugune huvi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ei ole kohustustest vabastamise menetluse kaudu uue võimaluse (majandusliku alguse) andmine käesoleval juhul põhjendatud. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik oma kohustusi rikkunud süüliselt VÕS § 104 mõistes, võlgniku käitumine on vähemalt raskelt hooletu. Swedbank 2/5

AS palub seega lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

KOHTU SEISUKOHT

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (PankrS ) (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (06.03.2018) on möödunud viis aastat. PankrS § 173 lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 32-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1- 46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-121-11, p 12). PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 29.03.2023 kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud. Telia Eesti AS jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada, Eesti Vabariigil (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) puuduvad vastuväited kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisele ja kohustustest vabastamisele, Swedbank AS leiab aga, et võlgnik on enda kohustusi rikkunud, millega on kahjustanud võlausaldaja huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-49-16, p 15). Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

3/5

Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Võlgnik on kogu menetluse kestel olnud puuduva töövõimega, kuid ka vaatamata sellele, on ta otsinud tööd, teinud lühiajalisi (1-2 kuud) tööotsi ning saanud selle eest ka tasu. Kohus leiab seega, et võlgnik ei ole rikkunud ka töötamise või töö otsimise kohustust. Võlgnik on küll tunnistanud, et on palunud Soomes saadud töötasu (1,5 kuu eest) kanda oma abikaasa kontole, kuna sõber soovitas nii, teised töötasud on aga laekunud tema enda kontole. Võlgniku peamiseks sissetulekuks on siiski kogu menetluse jooksul olnud töövõimetuspension ning sotsiaaltoetus, ca 400.00 eurot kuus. Võlgnik on seega kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud peamiselt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnikul vara puudub. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Lisaks enda minimaalsete vajaduste rahuldamisele, tasus võlgnik igakuiselt elatist oma alaealisele lapsele. Võlgnik on menetluse jooksul tasunud ka vastavalt 06.03.2018 määruses toodud jaotistele võlausaldajate L.M. ja J.S. võlgnevuste (elatis) katteks. Teistele võlausaldajatele ei ole võlgnik väljamakseid teinud. Arvestades samas võlgnikku sissetulekut ning halba tervislikku seisundit on ta kohtu hinnangul kasutanud olemasolevaid rahalisi vahendeid põhjendatult peamiselt enda ja alaealise lapse ülalpidamiseks. Vaatamata sellele, et kohus on pidanud võlgnikule iga-aastaselt tema aruande esitamise kohustust meelde tuletama, on ta siiski iga-aastaselt teavitanud oma tegevustest piisaval määral, esitanud kohtule ka konto väljavõtted, tuludeklaratsioonid, sõlmitud töölepingud jne. Võlgnik on olnud kohtule kättesaadav, võlgnik on ka kohtu poolt vande all ärakuulamisele ilmunud. Kohtule esitatud andmete ning 29.03.2023 ärakuulamisel saadud info kohaselt, oli võlgnikul eelmise aasta novembris (2022 aastal) insult (kokku viies), tema nägemine on väga halb, alles kaks kuud tagasi hakkas ta midagi nägema, enne seda ei saanud silmigi lahti. Seetõttu on võlgnik jätnud ka viimase aasta aruande kohtule esitamata. Võlgnikule on määratud 100% töövõimetus kuni pensionieani. Võlgniku halb tervislik seisund on tõendatud ka kohtule esitatud ASL Perearst OÜ (Narva) tõendiga. 29.03.2023 ärakuulamisel kohus veendus, et võlgniku tervislik seisund ei anna lähiajal lootust paranemisele ega võimalda kohustusi osaliseltki tasuda. Kohus nõustub, et käesoleval ajal on võlgniku jaoks primaarne tema enda toimetulek, s.o tervise eest hea seismine, ning alaealise lapse vajaduste rahuldamine. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Võlgniku tervislik seisund ei võimalda teha suuremas mahus või raskemat tööd. Kohtu hinnangul on võlgnik enda võimete/ võimaluste piires täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Võlgnik ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi tahtlikult rikkunud. Kohus leiab, et võlgniku tegevus/ tegevusetus ei ole süülise iseloomuga. Võlgnik ei ole tahtlikult jätnud täitmata pankrotiseaduses määratud kohustused. Võlgnik on ka põhjendatult eelistanud võlausaldajate huvide asemel enda ja alaealise lapse minimaalseid huve ning sellegipoolest on tal võimalik tagada ainult enda minimaalsed vajadused. Kohus leiab, et võlgnik on teinud piisavalt võlausaldajate nõuete osaliseks rahuldamiseks. Võlgnik on viie aasta jooksul täitnud PankrS § 173 lg 1 ja 2 tulenevaid kohustusi. Võlgnik ei ole varjanud saadud tulusid ega vara, on andnud teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning teinud enda võimaluste piires väljamakseid. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et on põhjendatud vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 1 alusel, kuna puuduvad võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise alused PankrS § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Kohus leiab ka, et on põhjendatud

4/5

lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 8 järgi. PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.