Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Helen Siren
Määruse tegemise aeg ja koht
10. aprill 2023. a., Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-5664
Tsiviilasi
V Ki kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: V K (isikukood xxx); Võlausaldajad: Tallinna kohtutäitur R S (varasemalt Tallinna kohtutäitur A P ), I E AS (varasemalt D B A/S Eesti filiaal), Osaühing A F, Tallinna kohtutäitur K V , Eesti Vabariik Maksu-ja tolliameti kaudu, Tallinna Kohtutäitur H K , Tallinna Kohtutäitur K F
esindajad
17.11.2020 toimunud ärakulamisel selgitas kohus võlgnikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning kohustas võlgnikku esitama hiljemalt 10.12.2020 aruande koos kõigi nõutud lisadega. Võlgnik tõi välja, et viimane töökoht oli tal märtsikuuni, tööandja maksis kolme kuu töötasu sularahas, ärakuulamise ajal võlgnik ei töötanud – seljaga ja käega probleemid. Teda toetavad sugulased materiaalselt. Võlgnik esitas kohtule usaldusisiku aruande 04.01.2021. Vaatamata kohtu korduvatele nõuetele võlgnik täiendavaid usaldusisiku aruandeid ei esitanud. 14.03.2023 toimunud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud, kohus luges võlgnikule kohtukutse kättetoimetatuks. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse olla kirjalikult ära kuulatud ning avaldada oma seisukoht V Ki kohustustest vabastamise menetluse, sh selle võimaliku jätkamise põhjendatuse osas. 03.04.2023 esitas seisukoha Osaühing A F, tuues välja et võlgnik ei ole võlausaldajale midagi tasunud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma seadusest tulenevat kohustused jätnud täitmata, võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega ega ka selle otsimisega, kahjustades võlausaldaja huve. Juhul kui võlgnik oleks käitunud õiguskuulekalt, oleks tal võimalus tegeleda tööga ja/või tulutoovama töö otsimisega ning samuti oleks ta esitanud ka aruandeid. Lähtudes eeltoodust palub võlausaldaja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik V K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 04.04.2023 esitas Maksu- ja Tolliamet seisukoha, tuues välja et käesoleval juhul esineb alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks põhjusel, et võlgnik ei ole esitanud kohtule usaldusisiku aruandeid (esitamata on aruanded alates perioodist 10.04.2020 kuni käesoleva ajani – ehk kokku ca 3 aasta kohta) ega ole täitnud kohtu korduvaid korraldusi ilmumaks ärakuulamistele. Lisaks märgib võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet järgnevat: -04.04.2023 seisuga on võlgnik tasunud Maksu- ja Tolliametile alates võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 684,31 eurot (27.12.2019 – 326,6 eurot, 13.01.2020 – 300 eurot1 ja 20.01.2020 – 57,71 eurot). Võlgniku tasumata nõude summa on 04.04.2023 seisuga 112 572,80 eurot (lisaks võlgniku poolt tehtud tasumistele on toimunud ülejäänud laekumised teiselt solidaarvõlgnikult); 04.04.2023 seisuga ei ole võlgnikul töötamise registri andmetel kehtivaid töösuhteid (töölepingu või VÕS lepingu alusel). Viimane kehtiv tööleping oli võlgnikul perioodil 08.06.2021 - 31.07.2021 tööandja R OÜ (registrikood xxx) juures. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega
võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 10.04.2019. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on esitanud usaldusisiku aruande 04.01.2021, kuid ei ole korduvatest kohtunõuetest hoolimata esitanud kohtule järgenvate perioodide kohta usaldusisiku aruannet sh andmeid oma sissetulekute, väljaminekute, vara ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete osas. 14.03.2023 toimunud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud. Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS §s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik täitnud PankrS § 173 lõikest 2 tulenevaid kohustusi sh ei ole võlgnik esitanud kohtule (täielikke ja ammendavaid) andmeid oma tulude ja vara kohta. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuivõrd kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks reaalne objektiivne takistus selle tegemiseks, mis oleks kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel olnud põhjuseks, miks ei ole võimalik olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemine või nende tegemine lähtuvalt reaalsest sissetulekust kohustustest vabastamise perioodi vältel. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus võlausaldajatele väljamakseid teha ning kohtule täielike andmetega nõuetekohaseid usaldusisiku aruandeid esitada tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohtu hinnangul esineb alus PankrS § 175 lg 2 p 1 ja § 175 lg 4 alusel kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad V Ki kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.