Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

14.03.2023 toimunud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud, kohus luges võlgnikule kohtukutse kättetoimetatuks. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse olla kirjalikult ära kuulatud ning avaldada oma seisukoht B. Š. kohustustest vabastamise menetluse, sh selle võimaliku jätkamise põhjendatuse osas. 27.03.2023 teatas kohtutäitur Kaire Põlts, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 03.04.2023 teatas X OÜ, et võlgnik ei ole võlausaldajale midagi tasunud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma seadusest tulenevat kohustused jätnud täitmata, võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega ega ka selle otsimisega, kahjustades võlausaldaja huve. Juhul kui võlgnik oleks käitunud õiguskuulekalt, oleks tal võimalus tegeleda tööga ja/või tulutoovama töö otsimisega ning samuti oleks ta esitanud ka aruandeid. Võlausaldaja palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik B. Š. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 04.04.2023 teatas Maksu- ja Tolliamet, et pankrotimenetluses jäi rahuldamata Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue kogusummas 6 289 349,60 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on nimetatud nõude katteks 10.12.2020 laekunud 1145 eurot. Lisaks on võlausaldaja 240 euro ulatuses nõude tasaarvestanud perioodi 2019 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tekkinud tulumaksu enammaksega 26.03.2020. Nõude jääk on käesoleval ajal 6 287 964,60 eurot ehk nõuet on vähendatud 0,02% ulatuses, mida aga ei saa pidada arvestatavas ulatuses võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Lisaks jäi pankrotimenetluses rahuldamata Eesti Vabariigi nõue Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (esindab Maksu- ja Tolliamet1) summas 168 135,77 eurot, mille katteks ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel väljamakseid tehtud. Täiendavalt on tekkinud perioodi 2020 füüsilise isiku tulumaks summas 653,37 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 197,78 eurot. Eelnevast nähtub, et PankrS § 175 lg-s 11 sätestatud ennetähtaegse vabastamise kohustuslik eeldus ei ole täidetud. Maksukohustuslaste registri andmetel on võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse kestel tehtud palga väljamakseid ning kohustusliku kogumispensioni väljamakset enne pensioniiga, millistest saanuks võlausaldaja nõudeid vähendada. Eelnevast tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lõikes 3 ning § 172 lõikes 2 sätestatud kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Töötamise registri andmetel on võlgnik X OÜ (xxxxxxxx) juhatuse liige alates 01.02.2020, on kehtiv tööleping X OÜga (xxxxxxxx) alates 26.06.2018 ning X MTÜs (xxxxxxxx) treener (tasuta töötamine) alates 15.10.2021. Kohtu kirjast nähtuvalt ei ole võlgnik esitanud usaldusisiku aruandeid ega ilmunud 14.03.2023 toimunud ärakuulamisele. Eeltoodust tulenevalt, kui kohus tuvastab, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve, palub võlausaldaja kohtul lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ennetähtaegselt ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 09.05.2021. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse vältel ühe, esimese usaldusisiku aruande, kuid ei ole kohtunõudest hoolimata esitanud edasiste perioodide osas kohtule usaldusisiku aruandeid sh andmeid oma sissetulekute, väljaminekute, vara ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete osas. 14.03.2023 toimunud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud. Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS §s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik täitnud PankrS § 173 lõikest 2 tulenevaid kohustusi sh ei ole võlgnik esitanud kohtule (täielikke ja ammendavaid) andmeid oma tulude ja vara kohta. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuivõrd kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks reaalne objektiivne takistus selle tegemiseks, mis oleks kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel olnud põhjuseks, miks ei ole võimalik olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemine või nende tegemine lähtuvalt reaalsest sissetulekust kohustustest vabastamise perioodi vältel. Pelgalt esimese usaldusisiku aruande põhjal ei saa kohus asuda seisukohale, et võlgnik on täitnud oma pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi ja teinud seda ammendavas ulatuses. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus võlausaldajatele väljamakseid teha ning kohtule täielike andmetega nõuetekohaseid usaldusisiku aruandeid esitada tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

Kohtu hinnangul esineb alus PankrS § 175 lg 2 p 1 ja § 175 lg 4 alusel kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad B. Š. kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.