Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud N P esitas 23.03.2023 kohtule avalduse S P pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtuvalt suri võlgnik xxx ning võlgniku pärijateks on tema tütar N P (isikukood xxx) ja poeg A P (isikukood xxx). Avaldusest nähtuvalt kuni 05.01.2023 puudusid N Pl dokumendid S P pärimisasjas

ning 05.01.2023 sai N P teada, et S P päranduse puhul võis olla tehtud inventuur ja avaldaja pöördus vastava järelepärimisega notari poole. N Ple edastati notari poolt pärimistunnistus ja pärandava inventuuri akt. Vastavalt inventuuri aktile seisuga 10.01.2010 oli pärandvara väärtus 12 073 krooni (so 771,81 eurot). Pärijale teadaolevate täitmata kohustuste suurus on aga 20 958,57 eurot, millele lisanduvad viivised. Seega ületavad võlgniku kohustused vara väärtuse. Avaldaja palub kuulutada välja võlgniku pärandvara pankrot. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Pankrotimenetluses sätestatud võlgniku õigused ja kohustused on võlgniku pärijatel. PankrS § 81 lg 1 järgi viiakse võlgniku surma korral pärandvara pankrotimenetlus läbi tema pärandvara suhtes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 13 kohaselt pärandvara pankrotimenetluses kuulutab kohus pankroti välja, kui pärandvara on maksejõuetu. PankrS § 15 lg 21 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgniku pärija, võib kohus pärandvara väärtust arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada või lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui on läbi viidud pärandi inventuur ja koostatud pärandvara nimekiri, eeldatakse, et ajutist haldurit ei ole vaja määrata. Kohus leiab, et avaldus pärandvara pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele ja pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. Kuivõrd läbi on viidud pärandvara inventuur ja koostatud pärandvara nimekiri, siis on eeldused ajutise halduri määramata jätmiseks täidetud ning kohus ajutist haldurit seega ei nimeta. Avaldusest nähtuvalt ületavad võlgniku kohustused varasid. Seetõttu esineb pärandvara maksejõuetus ja kohus kuulutab pankroti välja. Vastavalt PankrS § 35 lg 1 pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 37 lg 1 kohaselt pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. Kui kohustus täideti võlgnikule, loetakse kohustus täidetuks üksnes juhul, kui täitmiseks üleantu on pankrotivaras säilinud või kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andres Tootsmani ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 26.04.2023.a algusega kell 10.00 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 3007. Andres Tootsman on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 18 lg 1 järgi võib kohus pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid. Kuna pankroti väljakuulutamisega läheb pankrotivara käsutamisõigus üle pankrotihaldurile, puudub antud juhul vajadus täiendavate hagi tagamise abinõude kohaldamiseks. PankrS § 17 lg 3 kohaselt halduri nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Antud juhul ajutist haldurit ei nimetatud, seetõttu peatab kohus võlgniku pärandvara suhtes toimuva sundtäitmise pankroti väljakuulutamisega. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus pankrotimääruse registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Kuna võlgniku pärandvara hulka kinnisvara ei kuulu, ei ole vajadust edastada määrust registripidajale. Vastavalt PankrS § 93 lg 1 võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.