2-22-11828 Swedbank P&C Insurance AS avaldus S T vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht Liivaia 12, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja Birgit Juhanson (e-post xxx) Puudutatud isik: S T (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kirjalik menetlus 14.09.2021
Menetluse liik Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS avaldus S T vastu kahju ja viivise nõudes.
2.Välja mõista puudutatud isikult S T avaldaja Swedbank P&C Insurance AS kasuks kahju 1473.80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 98.20 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 13.08.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
4.Välja mõista puudutatud isikult S T avaldaja Swedbank P&C Insurance AS kasuks põhjendatud menetluskulud summas 50 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul S T tasuda avaldajale Swedbank P&C Insurance AS käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
1.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhinõue summas 1473,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 98,20 eurot ja viivis põhinõudelt 1473,80 eurot alates 13.08.2022 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud määras ning jätta kõik menetluskulud S T’i kanda ja mõista S T’ilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.16.08.2019 ja 17.08.2019 toimus Harjumaal xxx korteris nr x kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr x toimunud veeleke, lõhutud keskküttesüsteem, mille tagajärjel sai korteri nr x siseviimistlus kahjustada. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku xxx. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud sertifikaat nr xxx. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 1473,80 eurot. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 30.08.2019 fikseeriti korteri nr x järgmised kahjustused: elutoa/köögi värvitud betoonlae kollased laigud; elutoa/köögi värvitud seintel kollased laigud; 07.09.2019 edastas avaldaja koostööpartner L OÜ remondi eelkalkulatsiooni summas 1 663,80 eurot. Summast arvestati maha kindlustusvõtja omavastutus summas 190,00 eurot. 24.10.2019 allkirjastati akt, millega kinnitati tööde teostamist ning kinnitati, et tehtud tööd on teostatud kokkulepitud ja sobilikus mahus, ning tööde kvaliteedi suhtes pretensioone ei ole. 03.01.2020 edastas L OÜ arve nr xxx summas 1 473,80 eurot. Kokku hüvitas avaldaja kindlustusjuhtumi raames 1 473,80 eurot.
3.04.08.2021 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr xxx, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 2 171,38 eurot hiljemalt 18.08.2021. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 05.10.2021 kohtuhoiatuse nr xxx, milles andis tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 12.10.2021. Teates selgitas avaldaja, et kui puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida, pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse ning sellisel juhul lisandub nõudesummale viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nõudekirjas nõutud summa 2 171,38 eurot sisaldas ka täiendavaid töid, kuid nende tööde hüvitamist avaldaja puudutatud isikult käesolevaga ei nõua. Avaldaja nõuab käesolevaga puudutatud isikult 1 473,80 euro hüvitamist.
4.Asja materjalidest nähtub, et kahju on tekkinud puudutatud isikule kuuluvas korteris toimunud veelekete tagajärjel. Korteriühistu kinnitusel oli veelekke põhjuseks korteris nr x mitmel korral toime pandud vandalismiakt, märatsemine ja lõhkumine, mille tulemusena sai vigastusi maja keskküttesüsteem, millest lekkiv vesi tekitas veekahjusid korterile nr x, mis asub korrus allpool. Korteri nr x ülevaatusel oli näha, et radiaatoritesse suunduvad torud olid veidi deformeerunud ja radiaator seinast lahti rebitud. Korterile nr x tekitas keskküttetorustikust lekkinud vesi veekahjustusi. Paneelide õõnsused olid vett täis, juhtmestiku kanalid samuti. Lagi hakkas läbi tilkuma alles peale mitu tundi lekkimist, sest korteri nr x omanik ei võtnud midagi ette lekke peatamiseks ega informeerinud kedagi ühistu juhatusest ega majaelanikest avariiolukorrast korteris. Korteriühistu lisas selgitusele ka foto, millelt nähtub lekke põhjus – torustiku/liitmike deformatsioon, mille põhjustas radiaatori lahti tulek kinnituskronsteinidest mehaanilise mõjutuse tagajärjel. Kuivõrd VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, on avaldajal kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu kindlustushüvitisena väljamakstud summas.
5.KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab
omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud kohustus hõlmab sh omandi valdamist selliselt, et ei tekitaks kahju kolmandatele isikutele. Korteriomandi korrashoiukohustuse täitmine on absoluutne kohustus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas 3-2-1-69-06 leidnud, et vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Avaldaja hinnangul saab Riigikohtu seisukohta kohaldada ka 01.01.2018 kehtima hakanud KrtS sätete suhtes. Kuivõrd korteriomaniku vastutus on süüta vastutus, siis süü, s.o VÕS § 104 mõttes hooletus, raske hooletus või tahtlus, tuvastamine ei ole oluline. Juhul kui korteriomanik kahjustab KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, vabaneb rikkuja vastutusest, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Seega kui kindlustusandja tõendab KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse rikkumise, peab korteriomanik vastutusest vabanemiseks ise tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Mitte igasugune väljaspool võlgniku mõjusfääri olev kohustuse täitmist takistav asjaolu ei tähenda veel vääramatut jõudu. Seaduse kohaselt peab asjaolu saabumine olema ootamatu ja selline, et võlgnikult ei saa mõistlikult eeldada sellise asjaoluga arvestamist. Asjaolu, mille tekkimine oli võlgnikule mõistlikult ettenähtav, vääramatuks jõuks lugeda ei saa. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, punktis 49 selgitanud, et kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust.
6.Korterile tekkinud kahju põhjuseks oli puudutatud isiku hoolsuskohustuse rikkumine. Avaldaja arvates näitab asjaolu, et puudutatud isiku omandisse kuuluvast korteriomandist tekkis kahju kolmandatele isikutele, seda, et puudutatud isik ei ole täitnud oma korrashoiukohustust nõuete päraselt. Puudutatud isiku korrashoiukohustuse rikkumine ning varale kahju tekitamine on kausaalses seoses. Avaldajal on õigustatud ootus tugineda korteriühistu poolt kinnitatud teabele, et kahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korteriomandist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju, mis sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isik vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest ehk terviklikkuse taastamise kulust (RKTKo, 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p 15).
7.Viivist on arvestatud põhinõudelt summas 1473,80 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.10.2021 kuni 12.08.2022, so 304 päeva ning viivisesumma on 98,20 eurot VÕS § 101 lg 1 annab võlausaldajale õiguse võlgnikupoolsel kohustuse rikkumisel nõuda lisaks kohustuse täitmisele muu hulgas kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 võimaldab võlausaldajal nõuda rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Swedbank P&C Insurance AS maksis vara kahjujuhtumi raames välja kindlustushüvitise kogusummas 1 473,80
eurot, mille hüvitamist S T’ilt taotleb. Lisaks taotleb avaldaja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 98,20 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.08.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohtumääruse põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
9.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. Kohus võttis avalduse 18.08.2022 määrusega menetlusse.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
11.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: • Tallinnas xxx korterelamus korteris nr x toimus veekahju juhtum, milles sai kannatada korter nr x; • korter xxx-x oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja kodukindlustuse koguriskikindlustuse kindlustuslepinguga nr xxx; • avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale tekkinud kahju summas 1473,80 eurot; • puudutatud isik on korteriomandi Tallinn, xxx-x omanik; • vee lekke vandalismiakt korteris, mille tulemusena sai vigastusi keskküttesüsteem; • 04.08.2021esitas avaldaja puudutatud isikule tagasinõude summas 1473,80 eurot.
12.Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud.
13.Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Korteriomanikud peavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.
14.Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17312, p 15): • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
15.Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles ulatuses avaldajale kui kindlustusandjale VÕS § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu üle.
16.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
17.Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel on läinud üle kahjustatud korteriomaniku nõue kahju tekitaja vastu. VÕS 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud isiku nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale.
18.Avalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 30.08.2019 fikseeriti korteri nr x järgmised kahjustused: elutoa/köögi värvitud betoonlae kollased laigud ja elutoa/köögi värvitud seintel kollased laigud. 07.09.2019 edastas avaldaja koostööpartner L OÜ remondi eelkalkulatsiooni summas 1 663,80 eurot. Kohus leiab, et kirjeldatud kahju on põhjuslikus seoses selle tekkimise põhjusega. Kohtu hinnangul on kahju suurus põhjendatud ja tõendatud. Kahju on tõendatud esitatud fotodega ja ülevaatusaktiga. Samuti on tõendatud kahju suurus avaldaja esitatud taastusremondi kalkulatsiooniga. Avalduse kohaselt oli veelekke põhjuseks puudutatud isiku korteris nr x mitmel korral toime pandud vandalismiakt, märatsemine ja lõhkumine, mille tulemusena sai vigastusi keskküttesüsteem, millest lekkiv vesi tekitas veekahjusid korterile nr x, mis asub korrus allpool. Korteri nr x ülevaatusel oli näha, et radiaatoritesse suunduvad torud olid veidi deformeerunud ja radiaator seinast lahti rebitud. Korterile nr x tekitas keskküttetorustikust lekkinud vesi veekahjustusi. Paneelide õõnsused olid vett täis, juhtmestiku kanalid samuti. Puudutud isik ei ole ümberlükkavaid tõendeid kohtule esitanud. Korteriühistu kirjaga tuvastab kohus, et veelekke põhjustajaks on puudutatud isik. Korteriühistu kirjast nähtuvalt: ``30.08.2019 õnnestus KÜ juhatuse liikmel esimest korda pääseda ka korterisse. Esmasel vaatlusel oli näha, et radiaatoritesse suunduvad torud on veidi deformeerunud ja radiaator seinast lahti rebitud. 30.08.2019 tehti korteri tühjendamine sinna kogutud rämpsust ja septembri alguses vaadati ehitusspetsialistiga keskküttesüsteem üle ning remonditi lõhutud torustik. Alumisele korterile (nr x) tekitas keskküttetorustikust lekkinud vesi veekahjustusi. Paneelide õõnsused olid vett täis, juhtmestiku kanalid samuti. Laest läbi hakkas vesi tilkuma alles peale mitut tundi lekkimist, sest krt x omanik ei võtnud midagi ette lekke peatamiseks ega informeerinud kedagi ühistu juhatusest ega majaelanikest avariiolukorrast korteris. Manuses ka foto, kust on näha lekke põhjus – torustiku/liitmike deformatsioon, mille põhjustas radiaatori lahtitulek kinnituskronsteinidest mehhaanilise mõjutuse tagajärjel.``
19.Avaldaja tugineb oma kahjunõudes asjaolule, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub lekkekoht, vaatamata asjaolule, et seal toimus remont. Avaldaja hinnangul on veekahju alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast korterist, mille üle ka kohtumenetluses vaidlus puudub. Kohus leiab, et korteriomanikul lasus kohustus hoida eriomandi ese korras.
20.VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isik vastutab korterile tekitatud kahju eest. Kohtu hinnangul on puudutatud isik viivitanud enda kohustuse täitmisega, mistõttu on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult selle eest viivist. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Avaldaja nõuab puudutatud isikult seadusjärgset viivist. Avaldaja sissenõutavaks muutunud viiviste nõue 12.11.2021 seisuga on 1291.66 eurot, mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmisele põhinõudelt alates 13.11.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud
21.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
22.Avaldaja on taotlenud jätta oma menetluskulud puudutatud isiku kanda. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avaldaja nõude, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
24.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
26.Avaldaja taotleb puudutatud isikult riigilõivu 50 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada.
27.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 50 eurot, mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses
õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikult välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
28.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
29.Kuivõrd puudutatud isiku menetluskulud jäävad tema endi kanda, ei analüüsi kohus nende põhjendatust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.