Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
29. märts 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-614
Kohtuasi
OÜ Põldmäe avaldus üle võõra kinnisasja avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. mai 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Põldmäe määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja OÜ Põldmäe (registrikood 14331485), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maris Sõmer Puudutatud isik II Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja RK Puudutatud isik III osaühing Bomans Eesti (registrikood 11143926), seaduslik esindaja JR Puudutatud isik IV Osaühing IS Systems (registrikood 10553585), seaduslik esindaja SN Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10. mai 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Põldmäe kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt Põldmäe ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 280 eurot X kasuks. Teistel menetlusosalistel puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.OÜ Põldmäe (avaldaja) esitas 14.01.2022 Harju Maakohtule avalduse juurdepääsu määramiseks avaldajale kuuluvalt kinnisasjalt asukohaga Põldmäe tee 20, Vatsla küla, Saue vald (registriosa nr 9470102) avalikult kasutatavale teele üle X-le (puudutatud isik I) kuuluva kinnisasja asukohaga Vanasilla, Vatsla küla, Saue vald (registriosa nr 8186402). Taotletav juurdepääsutee laius oleks 4 meetrit (20.04.2022 seisukoha kohaselt 6 meetrit) ja pikkus 40 meetrit, mis kulgeb mööda olemasolevat ajalooliselt väljakujunenud Põldmäe teed. Juurdepääsuteed on õigus tähtajatult ja piiranguteta kasutada igaühel, kes soovib pääseda avaldaja kinnisasjale jalgsi või mistahes sõiduvahendiga. Puudutatud isikule I kuuluvale kinnisasjale jääva juurdepääsutee osa ekspluateerimisega, hooldamisega, remondi- ja ehitamisega seonduvad kulud, mida ei kanna vabatahtlikult kohalik omavalitsus või kolmas isik, on kohustatud kandma avaldaja kinnisasja igakordne omanik. Avaldaja palus tuvastada puudutatud isiku I kohustuse anda kinnistusraamatusse vastavate märkuste kandmiseks nõusolek.
2.Avalduse kohaselt kuulub avaldajale kinnistu asukohaga Põldmäe tee 20, Saue vald, millel paiknevaid rajatisi kasutab avaldaja igapäevaselt enda majandustegevuses. Avaldaja kinnistule puudub vahetu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Avaldaja on käesoleva ajani faktiliselt pääsenud enda kinnistule mööda Põldmäe teed, mis on takistusteta kasutatav kuni puudutatud isikule I kuuluva Vanasilla kinnistuni. Põldmäe tee 20 kinnistu soetamisel 29.05.2019 sõlmitud lepingu alusel on avaldajal võimalik kuni 29.05.2014 kasutada juurdepääsu ka üle Põldmäe tee 16 asuva kinnistu (registriosa nr 8353750). Vastava kokkuleppe sõlmis avaldaja lähtudes eeldusest, et suudab viie aasta jooksul sõlmida kokkuleppe juurdepääsu saamiseks üle Vanasilla kinnistu.
3.Puudutatud isik I on avaldajale teada andnud, et ei luba avaldajal ega avaldaja klientidel kasutada Põldmäe tee osa, mis kulgeb üle Vanasilla kinnistu ning jätab endale õiguse sulgeda enda äranägemisel enda kinnistul asuva tee. Puudutatud isik I ei ole nõustunud kokkuleppel reaalservituudi seadmisega. Juurdepääsuks vajalik Põldmäe tee on faktiliselt olemas ning kulgeb taotletava juurdepääsu asukohas ning on ajalooliselt olnud kasutusel avaldajale kuuluvale kinnistule juurdepääsuteena. Vajalik juurdepääs kulgeb üle puudutatud isiku I kinnisasja hinnanguliselt 40 m pikkuse lõiguna, mis moodustab puudutatud isiku I kinnistust (kokku kinnistu pindala 13 400 m2) täiesti ebaolulise osa. Selliselt ei tooks juurdepääsu määramine mööda Põldmäe teed puudutatud isikule I kaasa mingisuguseid täiendavaid kulutusi, elukorralduslikke muudatusi ega muudaks ka puudutatud isikule I kuuluva Vanasilla kinnistu väärtust. Avaldaja poolt taotletav juurdepääs on seega maakorralduslikult ja objektiivselt lihtsasti teostatav. Ülejäänud kinnistuomanikud Põldmäe tee ulatuses avaldajale tee kasutamiseks takistusi ei tee.
4.Alternatiivset teed üle Põldmäe tee 16 kinnistu avaldaja määrata ei soovi, kuna see kulgeb mitusada meetrit üle Põldmäe tee 16 kinnistu ning on selle omanikule kordades koormavam kui puudutatud isikule I. Lisaks teostab vald enda kulul Põldmäe tee hooldust ja korrashoiutöid kuni avaldaja kinnistu sissepääsuväravani. Põldmäe tee 16 kinnistut läbivas osas tuleks kõik vastavad kulutused kanda avaldajal või hüvitada need kinnistu omanikule.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
5.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Põldmäe tee ei ole avalik tee alates Vanasilla kinnistust. Vanasilla kinnistu lõigul ei ole ajalooliselt teed kunagi olnud, kinnistul on olnud pigem pinnasesse sõidetud rajad, mida on varasemalt kasutatud lähedal olevate heinamaade hooldamiseks. Puudutatud isik I ei nõustu, et avaldajal puudub juurdepääs Põldmäe tee 20 kinnistule. Avaldajal on juurdepääs üle Põldmäe tee 16 kinnistu reaalservituudi kaudu. Puudutatud isikule I jääb arusaamatuks, miks on avaldajale vaja täiendavat juurdepääsu. Avaldaja ei ole selgitanud, millisel otstarbel, kui palju ja milliste sõidukitega läbimiseks ta vaidlusaluse teelõigu kasutamist vajalikuks peab. Samuti ei ole avaldaja põhjendanud, miks ei ole võimalik tulevikus jätkata senise juurdepääsu kasutamist üle Põldmäe tee 16 kinnistu. Vanasilla kinnistu kaudu juurdepääsutee määramisega peab puudutatud isik I sisuliselt loobuma umbes 400 m2 ulatuses oma kinnistust avaldaja kasuks. Avaldaja mugavus ja soov sõita üle Vanasilla kinnistu ei kaalu üles puudutatud isiku I õiguste riivet ega õigusta juurdepääsu määramist. Avaldaja on juba praegu tahtlikult kahjustanud Vanasilla kinnistut. Avaldaja on oluliselt laiendanud algset teelõiku. Avaldaja peaks olemasoleva servituudi omanikuga alustama läbirääkimisi servituudi tähtaja pikendamiseks.
6.Puudutatud isik II avaldas, et avaldaja pakutud lahendus mõjutab arvatavasti võimalike puudutatud isikute huve kõige vähem.
7.Ülejäänud puudutatud isikud asjas seisukohta ei esitanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Harju Maakohtu 10.05.2022 kohtumäärusega jättis kohus avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määras kindlaks puudutatud isiku I menetluskulud ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja 446,83 eurot. Kohus märkis, et ülejäänud puudutatud isikutel menetluskulud puuduvad.
9.Kohus selgitas, et avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tulenevate kitsendustega.
10.Poolte menetlusdokumentide kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et avaldaja kinnisasi ei külgne avalikult kasutatava teega. Seda kinnitasid ka 23.03.2022 vaatlusele ilmunud menetlusosalised ja see nähtub ka kaardimaterjalilt. Samas on kohtu ette toodud, et Põldmäe tee 20 kinnistu kasuks on seatud tähtajaline (kuni 29.05.2024) tasuta servituut üle Põldmäe tee 16 kinnistu, mis tagab hetkel juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Vaatlusel (tl 4955) tuvastas kohus, et juurdepääs üle Põldmäe tee 16 on avaldajale kuuluvale Põldmäe tee 20 kinnistule tagatud, kuid suurte veoautodega ei ole tee kitsuse tõttu suure tõenäosusega läbitav (vt protokolli fotod 13-17). Väiksemad sõidukid, sh kaubikud, mahuvad juurdepääsu kasutama. Avaldaja märgib, et üle Põldmäe 16 kinnistu servituudi alusel kulgev juurdepääs ei võimalda avaldaja kinnistule ligipääsu haagisega sõidukitega, kuivõrd on selleks liiga
kitsas. Sellega põhjendab avaldaja vajadust saada üle puudutatud isikule I kuuluva kinnisasja kulgeva tee kasutusõigust ka praegu, mitte üksnes tulevikuks. Avaldaja selgitab, et ilma vastava juurdepääsuta, mida avaldaja on seni regulaarselt kasutanud, ei ole avaldajal võimalik endale kuuluvat kinnistut sihtotstarbeliselt (tootmismaana) kasutada.
11.Kohus tugines Riigikohtu lahenditele, mille kohaselt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve (vt Riigikohtu 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 21), ning et autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas (vt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 21 ja Riigikohtu 30. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 18). Lahendis 2-19-15916 jäi Riigikohus sama seisukoha juurde, et erandlikel asjaoludel võib täiendava juurdepääsu määramine olla õigustatud ka olukorras, kui taotleja kinnisasjale on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt olemas.
12.Kohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud eelduse näol on tegemist objektiivse kriteeriumiga, mis on täidetud üksnes juhul, kui kinnistu piirneb vahetult avalikult kasutava teega selliselt, et kinnistule pääsemiseks puudub vajadus kasutada võõrast kinnistut. AÕS § 156 lg 1 sõnastuse kohaselt on eelduseks „vajaliku juurdepääsu puudumine,“ mitte „avalikult kasutatava teega mitte piirnemine.“ Vastupidine tõlgendus võimaldaks avaliku teega mitte piirneva kinnistu omanikul nõuda juurdepääsu määramist mitmest asukohast, kuivõrd ka kohtu poolt määratav juurdepääs ei täidaks sellisel juhul avaldaja tõlgenduses objektiivset kriteeriumit. Selline tõlgendus ei saa aga olla normi eesmärgiks. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et kuni 29.05.2024 on avaldajale kuuluvale Põldmäe 20 kinnistule tagatud juurdepääs läbi selleks otstarbeks seatud servituudi. Juurdepääs kulgeb muuhulgas üle Põldmäe tee 16 kinnistu. Seega peaksid esinema erandlikud asjaolud, mis õigustaksid täiendava juurdepääsu määramist. Avaldaja täiendava juurdepääsu määramise põhjused saavad olla pelgalt ärilised. Avaldaja on ka ise märkinud, et soovib täiendavat juurdepääsu selleks, et kasutada kinnistut tootmismaana. Samuti on avaldaja 20.04.2022 menetlusdokumendis leidnud, et ärilistel põhjustel on vaja juba 6 meetri laiust juurdepääsu varasemalt taotletud 4 meetri laiuse juurdepääsu asemel.
13.Riigikohus on lahendis 2-19-15916 selgitanud, et AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud üle võõra kinnisasja juurdepääsu määramise eelduseks ei saa olla üksnes äriühingu äriline huvi kasutada oma kinnisasja ja sellel asuvaid hooneid võimalikult kasumlikult. Sealjuures ei ole avaldaja ka esile toonud, et Põldmäe tee 20 hoone/kinnistu kasutamine ei ole üldse võimalik. Nimetatu ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutav, kuivõrd tootmismaana kasutamisel on võimalik korraldada suurte veokite/haagiste laadimine vajadusel eemal, transportides kauba (mille olemust ei ole avaldaja nimetanud) veokiteni väiksemate transpordivahenditega, mis mahuvad manööverdama ka praegusel juurdepääsu alal.
14.Riigikohus on lahendis 3-2-1-33-04 selgitanud, et hinnata tuleb, kas ärilistel kaalutlustel on täiendavat juurdepääsu taotletud olukorras, kus kinnisasja ja sellel asuva hoone sihtotstarbeline kasutamine täiendava juurdepääsuta ei ole välistatud või olukorras, kus kinnisasja sihtotstarbelise kasutamine on võimatu, nt täiendava juurdepääsu taotlemine olukorras, kus kinnisasjal asuvat hoonet, selle osa vm ei ole võimalik ilma täiendava juurdepääsuta sihtotstarbeliselt kasutada. Käesolevas asjas on kohus veendunud vaatlusel vahetult ning tuvastanud, et kinnistu kasutamine ilma täiendava juurdepääsuta ei ole välistatud, kuigi võib olla avaldajale vähem kasumlik või vähem mugav.
15.Kohus asus seisukohale, et juurdepääsu esimene sisuline eeldus AÕS § 156 lg 1 järgi ei ole täidetud. Kuivõrd täitamata on kohustuslik sisuline eeldus, ei ole avaldaja nõude rahuldamine võimalik ning kohus ülejäänud AÕS § 156 lg 1 eelduste esinemist ei kontrolli ning nendega seotud menetlusosaliste väiteid ei käsitle.
16.Seonduvalt olemasoleva juurdepääsu tähtaegsusega, st servituut on kehtiv kuni 29.05.2024, on kohus avaldajale kahel korral (esimene kord 07.02.2022 määruses (tl 35-36), teine kord 29.03.2022 kohtu kirjas (tl 56)) selgitanud, et kuivõrd avaldaja on avalduses üldsõnaliselt maininud, et pärast 29.05.2024 avaldajal puudub juurdepääs Põldmäe 20 kinnistule, tuleb avaldajal selgitada, kas ta on esitanud nõude tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 369, mis reguleerib hagi esitamist enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kohus selgitas avaldajale ka TsMS § 5, mille kohaselt hagi (avaldust) menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Avaldaja ei esitanud seisukohta, kas tema nõuet juurdepääsu määramiseks üle Vanasilla kinnistu tuleb käsitleda nõude esitamisena enne nõude sissenõutavaks muutumist TsMS § 369 alusel. Kuigi TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega, siis ei ole kohtul alust väljuda avaldusega seatud piiridest (TsMS § 3 lg 1, § 4 lg 1). Seetõttu ei käsitle kohus hageja nõuet kui tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet juurdepääsu saamiseks alates 30.05.2024.
17.Eelnevast tulenevalt jättis kohus avalduse rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUS
18.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse avaldaja, kes palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus lahend, millega avaldus rahuldatakse. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.
19.Määruskaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti tõlgendanud AÕS § 156 lg 1. AÕS § 156 lg 1 mõtteks on reguleerida juurdepääsuõiguse tagamist kinnisasjale, mis ei piirne avalikult kasutatava teega või millel puudub mingil põhjusel vaatamata piirnemisega vahetu juurdepääs avalikult kasutavalt teelt. Tegemist on objektiivse kriteeriumiga, millele vastab jätkuvalt ka iga selline kinnisasi, mille juurdepääs on lahendatud mingil alternatiivsel viisil (kokkulepe, servituut, vmt.) üle võõra kinnisasja. Olukorras, kus avaliku teega mittepiirneval kinnistul on olemas mingisugune kokkuleppeline (käesoleval juhul ka ajutine) juurdepääs üle võõra kinnisasja, ei ole välistatud kinnistu omaniku õigus nõuda juurdepääsu teisest kohast, mis on sobivam ning puudutatud isikuid vähem koormav. Avalikult kasutatava teega mittepiirneva kinnistu näol on alati tegemist AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud kinnistuga, millel puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Vaidlustatava määruse põhjenduste alusel tekkiva praktika kohaselt tuleks kohtutel edaspidi avaldus juurdepääsu saamiseks üldse läbi vaatamata jätta juhul, kui avalikult kasutatava teega mittepiirnevale kinnistule on mingisuguselgi viisil (näit. jalgsi) juurdepääs tagatud. Kohtu põhjendused ei ole selged.
20.Vaidlus puudub selles, et avaldaja kasutab oma kinnistut vastavalt sihtotstarbele, milleks on tootmismaa ning mistõttu on avaldajale vältimatult vajalik pääseda kinnistule ka veoautoga. Kohus on ka tuvastanud, et avaldaja kinnistule mööda olemasolevat kokkuleppelist juurdepääsuteed veoautoga ei ole võimalik pääseda. Ekslik on kohtu seisukoht, mille kohaselt ei peagi avaldaja temale kuuluvale tootmismaana registreeritud kinnisasjale veoautoga pääsema, vaid saab korraldada veokite/haagistega veetava kauba
ümberlaadimise väiksematele sõidukitele. Kohus on leidnud, et avaldaja võimalused oma kinnistut kasutada ei ole täielikult välistatud, kuid võib olla kohtu poolt kirjeldatud viisil küll ebamugav ja majanduslikult koormav, kuid avaldaja on kohustatud seda taluma. Kohus ei ole põhjendanud, millistel kaalutlustel on kohus jõudnud järeldusele, et avaldaja on kohustatud sellist olukorda taluma. Kohus ei ole hinnanud seda, kas ja millises ulatuses oleks puudutatud isikule I kuuluval Vanasilla kinnistul asuva teeosa kasutamine puudutatud isikut I koormav. Avaldaja hinnangul ei tooks avalduse rahuldamine puudutatud isikule I kaasa mingisuguseid tegelikke koormavaid tagajärgi ning avaldaja on valmis tasuma teeosa kasutamise eest mõistlikku hüvitist.
VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE
21.Puudutatud isikud I ja II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
22.Ülejäänud puudutatud isikud määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659).
25.AÕS § 156 lg 1 esimese lause kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et avaldajale kuuluv Põldmäe tee 20 kinnistu ei piirne avalikult kasutatava teega, kuid vaidlus puudub ka selles, et avaldaja saab temale kuuluva kinnistu kasuks seatud servituudi alusel kasutada Põldmäe tee 20 kinnistuga piirnevat Põldmäe tee 16 kinnistut, mille kaudu jõuab avaldaja avalikult kasutatavale teele. Asjaolu, et avaldaja kinnistult on juba olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele (tähtajalise servituudi kaudu), ei välista aga AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud nõude esitamist. Riigikohus on selgitanud, et erandlikel asjaoludel võib täiendava juurdepääsu määramine olla õigustatud ka olukorras, kui taotleja kinnisasjale on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt olemas (vt Riigikohtu 12.05.2021 määrus tsiviilasjas 2-1915916, p 13). Siiski on Riigikohus ka märkinud, et vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve (vt Riigikohtu 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 21), ning et autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas (vt viidatud Riigikohtu 21. mai 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 21 ja Riigikohtu 30. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 18).
26.Maakohus tuvastas, et juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle Põldmäe tee 16 kinnistu on avaldajale kuuluvale kinnistule tagatud, kuid tõenäoliselt mitte suurte veoautodega, küll aga väiksemate sõidukitega. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud üle võõra kinnisasja juurdepääsu määramise eelduseks ei saa olla üksnes äriühingu äriline huvi kasutada oma kinnisasja ja sellel asuvaid hooneid võimalikult kasumlikult. Ärilistel kaalutlustel täiendava juurdepääsu taotlemine olukorras, kus kinnisasja ja sellel asuva hoone sihtotstarbeline kasutamine täiendava juurdepääsuta ei ole välistatud, ei ole
samaväärseks olukorraga, kus taotleja vajab täiendavat juurdepääsu oma kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise võimatuse tõttu (vt Riigikohtu 12.05.2021 määrus tsiviilasjas 2-19-15916, p 14). Avaldaja ei ole sisuliselt põhjendanud ega ka tõendanud, et suuri veoautosid kasutamata on avaldaja kinnistu sihtotstarbeline kasutamine välistatud. Üksnes asjaolu, et transpordi korraldamine läbi Vanasilla kinnistu võib avaldajale olla mugavam, kiirem ja efektiivsem, ei saa olla aluseks täiendava juurdepääsu määramiseks. Kuna avaldaja ei ole tõendanud erandlike asjaolude esinemist kinnistule täiendava juurdepääsu määramiseks, siis jättis maakohus avalduse põhjendatult rahuldamata.
27.Asjas ei ole vaidlust, et avaldaja kinnistu kasuks seatud tähtajaline servituut üle Põldmäe tee 16 kinnistu lõpeb 29.05.2024. Maakohus on avaldaja käest 07.02.2022 ja 29.03.2022 küsinud, kas ta tugineb juurdepääsu nõude esitamisel sellele, et tegemist on nõudega enne nõude sissenõutavaks muutumist. Avaldaja ei esitanud nimetatud osas konkreetset seisukohta, vaid selgitas 20.04.2022 menetlusdokumendis, et tähtajaline servituut ei oma käesolevas vaidluses õiguslikku tähendust, kuna see ei välista avaldaja vajadust mõistliku juurdepääsu saamiseks üle Vanasilla kinnistu. Kuna avaldaja ei avaldanud, et tema nõuet tuleks käsitleda kui tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet juurdepääsu saamiseks alates 30.05.2024, siis polnud maakohutul vajalik käsitleda avaldaja nõuet lähtuvalt 30.05.2024 tekkivast olukorrast.
28.Puudutatud isik I teavitas 10.03.2013 ringkonnakohut, et ta on 26.01.2023 müünud Vanasilla kinnistu, kuid on siiski huvitatud vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmisest ja lahendi jõustumisest. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 210 lg 2 sätestab, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust (vt ka Riigikohtu 28.05.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 13). Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta kinnistu võõrandamine käesoleval juhul menetlusosaliste ringi.
29.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Puudutatud isik I palus avaldajalt välja mõista 280 eurot (3,5 töötunni eest, tunnihinnaga 80 eurot). Võttes arvesse menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus puudutatud isiku I esindaja ajakulu 3,5 töötunni ulatuses põhjendatuks. Samuti on põhjendatud tunnitasu suurus. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja mõista menetluskulud 280 eurot. Teised puudutatud isikud menetluskulude hüvitamist ei taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.