lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-16192/19

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-16192/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
967
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-16192

Tsiviilasi

Marina Ilijna-Bura ja Pavel Efimovi avaldus KohtlaJärve linn, XXXXXX korteriühistu vastu endise olukorra taastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. veebruari 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marina Ilijna-Bura ja Pavel Efimovi määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Määruskaebuse esitaja I: Marina Ilijna-Bura, isikukood: XXXXXXXXXXX; esindaja Maksim Fedotov Määruskaebuse esitaja II: Pavel Efimov, isikukood: XXXXXXXXXXX; esindaja Maksim Fedotov Vastustaja: Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu, registrikood: XXXXXXX; esindaja Irina Bušujeva

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 7. veebruari 2023 määrus ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

1.Marina Ilijna-Bura ja Pavel Efimov (avaldaja) esitasid Viru Maakohtule avalduse KohtlaJärve linn, XXXXXX korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palusid kohustada puudutatud isikut lülitama korteris nr 4 sisse väljalülitatud kommunikatsioonid ning keskküte. Avaldajad ostsid korteri 18. oktoobril 2019. Müüjaga sõlmitud kokkuleppe alusel said nad korteri valduse aasta varem, s.o 6. oktoobril 2018 ja avastasid, et korteris ei ole keskkütte radiaatoreid. Avaldaja pöördus korteriühistu poole keskküttesüsteemi taastamise nõudega, kuid ei saanud vastust. Korteriühistu juhatus teatas vaid, et radiaatorid võttis maha korteriomanik.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.Puudutatud isik leidis, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata ning menetluskulud tuleb jätta solidaarselt avaldajate kanda. Puudutatud isik märkis, et radiaatorite küsimus tuleb Puudutatud isiku arvates võib antud juhul VÕS § 218 lg 1 kohaselt tegemist olla korteriomandi lepingutingimustele mittevastavusega.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Viru Maakohus jättis avalduse 7. veebruari 2023 määrusega menetlusse võtmata ja menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohtu hinnangul saab nõude alus olla AÕS § 89, mille kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Maakohtu hinnangul ei riku keskkütte radiaatorite puudumine korteris avaldajate huve, kuna avaldajad ostsidki 2018. aastal teadvalt M. Tsarjovilt korteri ilma keskkütte radiaatoriteta (tegemist ei olnud seejuures varjatud puudusega) ja avaldajatel on AÕS § 89 viimase lause kohaselt talumiskohustus ning sellest tulenevalt on tegemist perspektiivitu avaldusega. Sellise avalduse menetlemine on vastuolus tsiviilkohtumenetluse ülesandega ja tooks kaasa üksnes täiendavaid põhjendamatud kulusid (TsMS § 2).

MÄÄRUSKAEBUS

4.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja avaldus menetlusse võtta. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt lülitati radiaatorid keskküttesüsteemist välja ja võeti maha puudutatud isiku teadmisel. Mihhail Tsarjov ise soetas korteri puudutatud isikult. KrtS § 34 lg-st 1 tuleneb, et korteris gaasi, vee ja keskkütte väljalülitamine on kõikide korteriomanike pädevuses. Järelikult pidi puudutatud isik radiaatorid maha võtma. Kuna korteri eelmine omanik soetas selle puudutatud isikult, võib järelikult temalt nõuda radiaatorite paigaldamist ja kohaldada saab tema suhtes ka AÕS §-i 89.
5.Puudutatud isik leidis, et maakohtu määrus on seaduslik.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel ja saata asi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Avaldajad esitasid maakohtule avalduse, milles palusid kohustada korteriühistut taastama korter 4 kommunikatsioonid ja lülitama sisse keskküte. Ringkonnakohus möönab, et avaldusest jääb ebaselgeks, millist õiguskaitsevahendit avaldajad soovivad kasutada, kas korteriühistuga vajalike tööde kooskõlastamist ja nõusolekut või endise olukorra taastamist. Maakohus saab enne avalduse menetlusse võtmist anda avaldajatele aega korteriühistuga suhtlemiseks ja vajadusel oma avalduse täpsustamiseks. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (TsMS § 477 lg 7).
9.Ringkonnakohus leiab, et avaldajatel on õigus taotleda, kas 1) nõusolekut küttesüsteemiga liitumiseks ja vajalike ümberehitustööde kooskõlastamiseks; või 2) endise olukorra taastamist. Tuleb arvestada, et kui radiaatorid on õiguspäraselt korterist eemaldatud ja küttesüsteem toimib vaatamata sellele, et kõikides korterites radiaatoreid ei ole, siis on radiaatorite tagasipanemiseks vaja kõikide korteriomanike nõusolekut. Endise olukorra taastamise nõude juures tuleb arvestada, et taastamistöödega seotud kulud kannavad avaldajad, kuna nad omandasid korteri teades, et keskkütte võimalus puudub.
10.Asja materjalidest nähtub, et avaldajad ostsid korteri, milles keskküttesüsteem puudus. Kuna avaldajad kasutasid korterit aasta enne müügilepingu sõlmimist, siis olid nad keskkütte süsteemi puudumisest ostmise ajal teadlikud. Ringkonnakohus leiab, et see asjaolu ei võta avaldajatelt õigust saada osa korteriühistu hüvedest, sh küttesüsteemist. Samas ei tohi korteriomanik ilma ühistuga kooskõlastamata kaasomandi eset muuta ega ümber teha, seetõttu ei saa avaldajad ka iseseisvalt küttesüsteemiga liitumiseks vajalikke töid teha. Ühiskasutuses olevad torustikud, sh keskküttetorustikud koos radiaatoritega, kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-116-11, p 27; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-117-14, p 12). Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-21-61-14, p 30; nr 3-2-1-12-13, p 51). Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku ees korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17).
11.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.
12.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.

(digitaalselt allkirjastatud)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja