lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-13575/7

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-13575/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1435
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-13575

Tsiviilasi

A. K. (K.) ja K. K. (K.) hagiavaldus I. M. (M.) vastu pärandvara koosseisu tuvastamise ja alternatiivselt pärandvara jagamise nõuetes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

A. K. (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja A. B. K. K. (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja A. B.

Kostja

I. M. (isikukood XXX, aadress XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A. K. (K., isikukood XXX) ja K. K. (K., isikukood XXX) hagiavaldus I. M. (M., isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.
2.Tuvastada J. K. (K., isikukood XXX, surma aeg XXX.a) pärandvara koosseis selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud korteriomand asukohaga XXX kuulus J. K. surmapäeval tema ainuomandisse ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud korteriomand asukohaga XXX kuulub J. K. (K., isikukood XXX, surma aeg XXX.a) lahusvara hulka.
3.Jätta rahuldamata A. K. (K., isikukood XXX) ja K. K. (K., isikukood XXX) hagiavaldus I. M. (M., isikukood XXX) vastu järgmistes alternatiivsetes nõuetes: 3.1.Jagada korteriomand asukohaga XXX registriosa nr XXX arvestades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise alust enne 01.07.2010.a. kehtinud Perekonnaseaduse järgi (PKS1995 § 19 lg 2 p 1-3) ning jagada korteriomand selliselt, et jätta korteriomand asukohaga XXX, registriosa nr XXX A. K. (K., isikukood XXX) ja K. K. (K., isikukood XXX) kaasomandisse (võrdsetes osades) ja jätta A. K.lt (K., isikukood XXX) ja K. K.lt (K., isikukood XXX) välja mõistmata I. M. (M., isikukood XXX) kasuks rahaline hüvitis enamsaadud vara arvelt; 3.2.Kohustada I. M. (M., isikukood XXX) vastavat asjaõiguslepingut, millega antakse poolte ühisomandis olev korteriomand üle A. K. (K., isikukood XXX) ja K. K. (K., isikukood

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

XXX) kaasomandisse, sõlmima ja kohustada I. M. (M., isikukood XXX) andma nõusolekut kinnistusraamatu registriosas hetkel olemasoleva omaniku kande kustutamiseks, uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse korteriomand, asukohaga XXX kaasomanikuna võrdsetes osades A. K. (isikukood XXX) ja K. K. (isikukood XXX); 3.3.Asendada I. M. (M., isikukood XXX) eelmises punktis nimetatud tahteavaldusi kohtulahendiga.

4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud I. M. (M., isikukood XXX) kanda.
6.Välja mõista I. M.lt (M., isikukood XXX) ühiselt A. K. (K., isikukood XXX) ja K. K. (K., isikukood XXX) kasuks riigilõiv 420 (nelisada kakskümmend) eurot.
7.Määrata A. K. (K., isikukood XXX) ja K. K. (K., isikukood XXX) lepingulise esindaja kulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
8.Kohustada A. K.t (K., isikukood XXX) ja K. K.t (K., isikukood XXX) esitama kohtule menetluskulude nimekiri 7 (seitsme) päeva jooksul alates tagaseljaotsuse jõustumisest.
9.I. M. (isikukood XXX) on kohustatud esitama kohtule vastuse A. K. (K., isikukood XXX) ja K. K. (K., isikukood XXX) menetluskulude nimekirja kohta 7 (seitsme) päeva jooksul alates menetluskulude nimekirja kättesaamisest. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale 2 (4)

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad põhilised asjaolud (TsMS § 444 lg 1) A. K. ja K. K. on esitanud I. M. vastu järgmised nõuded: „3. Tuvastada 11.02.2017.a surnud J. K.’u, isikukood XXX pärandvara koosseis selliselt, et korteriomand, asukohaga XXX, registriosa nr: XXX kuulus tema surmapäeval tema ainuomandisse, st korteriomand kuulus J. K.’u, isikukood XXX lahusvara hulka; või alternatiivselt 4. Jagada korteriomandi, asukohaga XXX, registriosa nr: XXX arvestades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise alust enne 01.07.2010.a. kehtinud Perekonnaseaduse järgi (aga nimelt PKS1995 § 19 lg 2 p 1-3) ning jagada korteriomandi selliselt, et jätta korteriomandi, asukohaga Eesti Vabariik, Harju maakond, XXX, registriosa nr: XXX A. K., isikukood: XXX ja K. K., isikukood: XXX kaasomandisse (võrdsetes osades) ja jätta A. K.’ult, isikukood: XXX ja K. K.’ult, isikukood: XXX välja mõistmata I. M., isikukood: XXX kasuks rahaline hüvitis enamsaadud vara arvelt;

5.Kohustada I. M.’i, isikukood: XXX vastava asjaõiguslepingu (millega antakse poolte ühisomandis olev korteriomand üle A. K., isikukood: XXX ja K. K., isikukood: XXX kaasomandisse) sõlmima ja kohustada I. M.’i, isikukood: XXX andma nõusoleku kinnistusraamatu registriosas hetkel olemasoleva omaniku kande kustutamiseks, uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse korteriomandi, asukohaga Eesti Vabariik, Harju maakond, XXX kaasomanikuna võrdsetes osades A. K., isikukood: XXX ja K. K., isikukood: XXX; 6. Asendada I. M.’i, isikukood: XXX eelmises punktis nimetatud tahteavaldusi kohtulahendiga;“. A. K. ja K. K. põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. A. K. on I. M. tütar. Tema ema J. K. oli I. M.ga abielus alates 26.01.1991. Nende abielu oli lahutatud alates 27.12.1999.a. K. K. on A. K. vend ja J. K. poeg. I. M. ei ole K. K. isa. I. M. ja J. K. abielu kestel ehk 20.06.1995 oli J. K. poolt omandatud (erastatud) korter, asukohaga XXX. Seoses sellega, et korter oli J. K. poolt omandatud I. M.ga abielu kestel, seega kuulub see automaatselt abikaasade ühisvara hulka, kuna abikaasade vahel kehtis varaühisuse režiim. 11.02.2017 J. K. suri ja temale surma hetkeks kuuluv vara kujunes ümber pärandvaraks, sh ka endiste abikaasade koosseisu kuuluva korteri osa asukohaga XXX. Pärimistunnistus on koostatud ja välja antud Tallinna notari Heleriin Kulla büroo poolt. Vastavalt pärimistunnistusele 11.02.2017 surnud J. K. pärijateks: ühes kahendikus (1/2) mõttelises osas tema tütar A. K., aadress XXX; ühes kahendikus (1/2) mõttelises osas tema poeg K. K., aadress E B. XXX. J. K. (pärandaja) oli perekonnaseisult abielus G. K.ga alates 30.04.2015. Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt oli J. K. ja G. K. varasuhte liigiks varaühisus. J. K. (pärandaja) oli alates 26.01.1991 kuni 27.12.1999 abielus I. M.ga. Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt oli pärandaja ja tema endise abikaasa varasuhte liigiks varaühisus ja pärandvara hulka kuuluva korteriomandi asukohaga xxx reaalosaks olev eluruum nr x on omandatud 20.06.1995 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel. I. M. ja pärandaja abielusuhted, kooselu ja ühine majapidamine olid faktiliselt lõppenud enne 20.06.1995 ehk enne korteri omandamist pärandaja poolt. Eeltoodust tulenevalt A. K. ja K. K. on kõigepealt seisukohal, et korter asukohaga Eesti Vabariik, Harju maakond, xxx ei kuulunud I. M. ja pärandaja ühisvara hulka. A. K. ja K. K. paluvad kohtul antud asjaolu tuvastada ning sellest tulenevalt tuvastada pärandvara koosseis selliselt, et korteriomand, asukohaga Eesti Vabariik, Harju maakond, xxx kuulus pärandaja ainuomandisse ehk kuulus tema lahusvara hulka enne tema surma. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et korteriomand, asukohaga Eesti Vabariik, Harju maakond, xxx kuulus I. M. ja pärandaja ühisvara hulka, siis taotlevad A. K. ja K. K. antud ühisvara ja pärandvara jagamist. 3 (4)

Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium