Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

07.02.2023 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2000 eurot hiljemalt 20.02.2023. Deposiiti ei tasutud. Pankrotihaldur Terje Eipre poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 07.02.2023 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2000 eurot hiljemalt 20.02.2023. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Aruande kohaselt puuduvad käesolevas pankrotimenetluses vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks. Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 3829,39 eurot. Aruandest nähtuvalt ainsaks kohtu poolt kinnitamata pankrotimenetlusega seotud väljamakseks on halduri tasu summas 2610 eurot. Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul turuväärtust omav vara. Senises menetluses kogutud ja analüüsitud andmete kohaselt ei esine käesolevalt halduri hinnangul tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Lisaks puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on pidanud enda maksejõuetuse põhjuseks hariduse puudumist ja pikaajalist vanglas viibimist. Võlgniku hinnangul ei ole tema tööalased perspektiivid pärast vanglast vabanemist piisavad, et katta oma võlad ja kanda hoolt oma kahe tütre eest. Mitmed võlgniku kohustused ongi pankrotihalduri arvamuse kohaselt seotud eelnimetatud kuritegudest tulenevate nõuete, trahvide jms kuludega. Sellest tulenevalt on pankrotihalduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse üks põhjustest kuriteo tunnustega teod. Pankrotihalduri andmetel puudub võlgniku tegevuses vastavus KarS §-des 384 ja 385 sätestatud pankrotiga seotud kuriteo tunnustele. Haldur ei ole esitanud pankrotimenetluses hagisid kohtusse, pooleliolevad kohtumenetlused puuduvad. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest

ei tulene teisiti. Terje Eipre tuleb vabastada V Ai (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist toimingutasuna summas 2600 eurot (sh käibemaks). Pankrotihaldur on esitanud kohtule tasu kalkulatsiooni. Pankrotihalduri tasule vastuväited esitatud ei ole. Pankrotihalduri poolt taotletud toimingutasu ei ole suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Kehtiv pankrotiseadus ei näe pankrotihaldurile ette kohustust toimingutasu taotlemise korral pidada tööaja arvestust. Toimingutasu on ettenähtud kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest. Kohus analüüsis käesolevas pankrotiasjas halduri poolt teostatud toiminguid ning jõudis tulemini, et pankrotihaldur on läbi viinud vähemalt järgmised pankrotimenetluse toimingud: 1) pankrotiavaldusega tutvumine; 2) halduri ettekande ning tasu kalkulatsiooni koostamine ja esitamine kohtule; 3) nõudeavalduste läbi vaatamine ning võlausaldajate I üldkoosoleku läbiviimine; 4) võlausaldajate nimekirja koostamine ja esitamine kohtule; 5) pankrotihalduri aruande koostamine ja edastamine kohtule. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, so summas 2600 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 1909,20 eurot (sh käibemaks). PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Haldur palub hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 1909,20 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas menetluses on ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks eelnevalt määratud menetlusabi summas 700,80 eurot (sh käibemaks), tuleb hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 725 eurot (lisandub käibemaks), mis on taotluse esitamise

ajal kuupalga alammääraks ning jääb koos ajutise halduri tasuga kahekordse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäära piiresse. Kohus selgitab, et halduri poolt taotletud, riigi vahenditest hüvitatav, tasu summas 1909,20 eurot (sh käibemaks) on suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, arvestades siinjuures, et haldurile on juba hüvitatud riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 700,80 eurot (sh käibemaks). Seega saab käesolevalt hüvitada pankrotihalduri tasu riigi vahenditest kuupalga ühekordse alammäära ulatuses, mis 2023. aastal on 725 eurot (lisandub käibemaks). Tasu kuulub hüvitamisele OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele xxx AS-is SEB Pank. Pankrotihalduri tasu ülejäänud osa, mida menetlusabi ei kata, mõista välja võlgnikult. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Haldur on märkinud, et ta ei ole veendunud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tulemuslikkuses. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd ei esine eelduseid, mis välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173): tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;

alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Selgitused usaldusisikule (PankrS § 172 lg 2, 173 lg 3-6):

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.