Võlaõigus › Võõrandamislepingud

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Hageja ostis 08.02.2022 suulise lepingu alusel kostjalt sõiduauto Mercedes-Benz C 200 CDI (registreerimismärk XXX) hinnaga 4999 eurot. Kostja selgituste kohaselt loetakse suuline ostumüügileping sõlmituks, kui hageja on kostjale ostuhinna tasunud ja kostja on hagejale kauba üle andnud. Vastavalt hageja ja kostja vahelisele suulisele kokkuleppele kohustus hageja viivitamatult end sõiduki omanikuna registrisse kandma. Sõiduk on hageja nimele registreeritud. Sõidukil on kehtiv tehniline ülevaatus kuni 11.2022. Ostu-müügilepingu sõlmimise päeval sõlmisid pooled garantiilepingu, mille eesmärgiks on määratleda garantii teenuste ulatus, mida osutatakse sõiduki ostjale. Hageja edastas 18.02.2022 kostjale e-posti teel kirjaliku pretensiooni sõidukil tuvastatud puudustest, milles teavitas, et on auto enda nimele ümber vormistanud ja teinud autole vajalikud hooldustööd (õlide ja filtrite vahetamine). Esinduses sõiduki ülevaatamisel selgus, et sõiduk ei ole kostja poolt nimetatud seisukorras ja sellega liikluses osalemine on ohtlik. Sõiduki kanderaamis on auk, mis võib kahjustada hageja tervist. Esinduse mehhaaniku sõnul tehnilist ülevaatust auto ei läbiks, kuna auto tehniline seisukord on liikluses osalemiseks ohtlik. Lisaks on auto mootor õline ning kereosad on väga halvasti kinnitatud, detailid ei ole originaalid ning on tuvastatav, et sõiduk on osalenud avariis. Kostja hagejat nimetatud asjaoludest ei teavitanud. Kostja kinnitas hagejale autot müües, et sõiduk on heas seisukorras ja vajab üksnes tavapärast hooldust. Hageja tegi kostjale asja kohtuväliseks lahendamiseks ettepanekuid, millele kostja ei vastanud. 08.03.2022 esitas hageja Tarbijavaidluste Komisjonile avalduse lepingust taganemise ja raha tagastamise nõudes. 25.03.2022 teostati X autoteeninduses sõiduki tehnilise olukorra kontroll. 25.03.2022 tehti hagejale hinnapakkumine summas 4862,45 eurot, milles nimetatud remonttööd tagaks sõiduki ohutuse ning peale tööde teostamist on võimalik sõidukiga liikluses osaleda. 12.06.2022 pöördus hageja e-kirja teel X OÜ poole ning palus edastada hinnakirja juurde ekspertarvamus sõiduki üldseisundi kohta. 13.06.2022 e-kirja teel edastatud vastuse kohaselt ei ole sõiduki kasutamine lubatud, kuna sõidukil olevad puudused ei taga sõiduki ohutust liikluses. 22.06.2022 Tarbijavaidluste Komisjon otsusega asjas nr 19-1/22-03244-015 rahuldati hageja avaldus lepingust taganemise nõudes ja kohustati kostjat hüvitama hagejale sõiduki ostusumma 4999 eurot. Hageja lepingust taganemise avalduse esitas komisjon kostjale 11.04.2022. Komisjoni

hinnangul on täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks. 11.07.2022 tagastas hageja kostjale sõiduki. Hageja teavitas kostjat täiendavalt sõiduki tagastamisest e-kirja teel. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 04.02.2023 teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 560 eurot ning õigusabikulud summas 520 eurot (käibemaksuta). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja tegi õigusabi osutamisel järgmised toimingud: 1) 28.09.2022 Harju Maakohtu kohtumäärusega (puuduste kõrvaldamine) ja toimiku materjalidega tutvumine, hagiavalduse tervikteksti koostamine (sh analüüs ja kliendikonsultatsioon) – 5 tundi; 2). 15.12.2022 kohtunõude täitmine - kohalikule omavalitsusele ja Politsei-ja Piirivalveametile taotluse koostamine ja esitamine kostja asukoha ja elukoha kindlakstegemiseks – 1 tund ja 30 minutit. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tegu klassikalise müügilepingust taganemise ja sellest tuleneva tagasitäitmise hagiga. Hageja lepinguline esindaja lisandus menetlusse ajal, mil hageja ise oli juba hagi kohtusse esitanud ning kohus koostanud hagejale puuduste kõrvaldamise määruse konkreetsete juhistega. Asjas pole ka nii palju materjale ja tõendeid, et hagiavalduse koostamisele saaks 5 tundi pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks. Hagiavaldus on küll 6 lk pikk, ent sellele annavad suuresti mahtu kopeeritud seaduse tekstid. Kohtu hinnangul on hageja esindaja toimingu nr 1 põhjendatud ja vajalik kulu 3 tundi ja 30 minutit. Ülejäänud toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtu hinnangul vastab tööaeg hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 5 tunni ulatuses. Hageja esindaja ühe töötunni hind on 80 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, saab tunnihinda 80 eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 400 eurot (käibemaksuta). Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 960 eurot (riigilõiv+õigusabikulu). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.