2-22-16139/11 - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

lahend.ee

eurot. Võlgnikule kuulub korteriomand xxxxxx külas xxxxxxxxx vallas, mille väärtus võlgniku hinnangul on u 10 000 eurot ning sõiduk Volvo V70 (2008), mille väärtus on 2500 eurot võlgniku hinnangul. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Arvestades võlgniku koguvõlgnevuse suurust, sissetulekute varieeruvust, on ümberkujundamiskavas vähendatud kõiki võlausaldajaid võrdselt koheldes kõrvalkulusid 100% ning kohtutäiturite tasusid on arvestatud proportsionaalselt vastavalt seadusele. Kava kohaselt tuleb võlgnikul tasuda põhivõlgnevused 100% ulatuses. Ümberkujundamiskavas on põhivõlgnevus 27 836,58 eurot, mis moodustab 75,68% koguvõlgnevusest. Usaldusisiku sõnul on hetkel kehtestatud miinimumpalga järgi vastavalt TMS §-le 132 elatusmiinimum võlgnikul 1208,33 eurot, mistõttu igakuine väljamakse nõuete katteks saab olla viimase 12 kuu keskmise sissetuleku põhjal 624,26 eurot (1832,59-1208,33). Võlgniku enda hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda maksimaalselt 700 eurot kuus arvestades tema varieeruvat töötasu ning suuremaid elamiskulusid seoses Soomes töötamisega. Arvestades praegust üleüldist majandusseisu, jätkuva hinnatõusu prognoose, võlgniku sissetulekute varieeruvust, on kava koostatud 42 kuu peale, mil kuumakseks kõigi ümberkujundatavate nõuete peale tuleb 662,78 eurot. Sellise arvestuse alusel jääb võlgnikule praegusest sissetulekust keskmiselt kätte 1169,81 eurot. Võlgniku soov on tasuda oma kohustused võimalikult kiiresti, seetõttu on kava pikkuseks 42 kuud, mille raames võlgnik suudab täita oma kohustused. Ümberkujundamiskava ei ole selliselt mõttekas koostada, kus võlgnik ei suuda kogu kava täitmise ajal kava täita. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii üldise majanduskliimaga kui ka võlgnikust tulenevate aspektidega (sissetulekud, ülalpeetavad, elamiskulud). Usaldusisiku hinnangul on võlgnik selgelt makseraskustes ning tema suhtes ei saa välja kuulutada pankrotti. Kava täitmise tähtajaks on 20.08.2026, kuid eeldusel, et kava kinnitatakse kohtu poolt selliselt, et esimene kavajärgne makse toimub 20.03.2023. Usaldusisik esitas kohtule võlausaldajatele saadetud teatise, võlausaldajate seisukohad ning enda arvamuse vastuväidetele. Usaldusisik selgitas, et võlausaldajatel paluti kinnitada e-kirja kättesaamist ning esitada oma avaldused või seisukohad 2 nädala jooksul alates kirja kättesaamisest. Viimasena kinnitas e-kirja kättesaamist Renovum OÜ ja kohutäiturid Ivi Kalmet ja Anne Böckler 22.02.2023. Viimasena esitas oma seisukoha 27.02.2023 Oksana Kutšmei, kellel oli seisukoha esitamise tähtaeg 20.02.2023. Ümberkujundamiskavale esitas vastuväite 3 võlausaldaja (PlusPlus Capital AS, Renovum OÜ, kohtutäitur Oksana Kutšmei), pakutud ümberkujundamiskavaga nõustus 3 võlausaldajat (Bondora AS, OK Incure OÜ, Holm Bank) ning 4 võlausaldajat (Eesti Inkasso OÜ, Aktiva Finants OÜ, kohtutäitur Anne Böckler, kohtutäitur Ivi Kalmet) ei esitanud enda seisukohta.

10.Usaldusisik ei olnud nõus nõus võlausaldajate vastuväidetega. Usaldusisik oli nõus, et ainuüksi maksejõuetusavalduse esitamine ei tohiks panna võlgnikku soodsamasse olukorda kui isikut, kes täidab oma kohustusi korrektselt, kuid juhtis tähelepanu sellele, et PlusPlus Capital AS on võrrelnud isikut, kes suudab igapäevaselt oma kohustusi täita isikuga, kes on muutunud võlgnikuks ja kelle suhtes on juba algatatud nii inkassomenetlused kui täitemenetlused. Enamustes usaldusisikuga seotud võlgade ümberkujundamismenetlustes on peamiseks vastulause esitamise põhjuseks võlausaldajatel liiga pikk tähtaeg, kus tuuakse põhjenduseks võlausaldajate huvide riivamise pikatähtaja tõttu. Usaldusisik on koos võlgnikuga kaalunud võimalusi, kuidas võimalikult lühikese tähtajaga saaks võlausaldajate nõuded täidetud arvestades praegust üldist majanduslikku olukorda ja kõrget inflatsiooni. Renovum OÜ vastuväidetega seonduvalt selgitas usaldusisik, et võlausaldaja põhinõue on 1149,38 eurot, riigilõiv ja menetluskulud kokku 85 eurot ning kõrvalkulud 663,87 eurot (maksekäsk tsiviilasjas nr 2-22-131346). Sellele on lisandunud vastavalt võlausaldaja poolt esitatud andmetele viivis 43,08 eurot. Vastavalt kohtutäituri ja võlausaldaja poolt esitatud andmetele on täitemenetluses laekunud võlausaldajale 146,75 eurot, seega kogu võlgnevuse jääk on 1794,58 eurot. Ümberkujundamiskavas on Renovum OÜ koguvõlgnevus märgitud 1795,58, mis on 1 euro võrra suurem näpuvea tõttu. Antud nõude puhul on usaldusisik vähendanud täitemenetluses saadud summa võrra kõrvalkulusid, mitte põhinõuet (mille hulka kuuluvad ka menetluskulud), seega on usaldusisik arvestanud võlausaldajale soodsamalt võla tasumist. Võlausaldaja on oma seisukohas toodud arvestuses, et täitemenetluses laekunud summa 146,75 on arvestatud riigilõivu, menetluskulude ja sissenõudmiskulude katteks. Vastutulles võlausaldaja soovile arvestada täitemenetluses saadud summa just võlausaldaja poolt toodud arvestuse järgi, peaks võlgnik Renovum OÜ-le tasuma põhivõlgnevuse summas 1149,38 eurot kuumaksega 27,37 eurot. Usaldusisik võrdles varanimekirja koostamise ajal portaalis www.auto24.ee sarnaseid sõidukeid, kuid tol hetkel ei olnud ühtki sama vana, samade näitajatega (mootor 3,2 l) sõidukit, mida võrrelda. Sõidukit müües peab arvestama nii selle seisukorda kui ka sõidukiga kaasnevaid kulusid. Nii suure mootoriga auto võtab ilmselgelt ka rohkelt kütust ning praeguses majanduskliimas arvestades kütuse hinnaga on ebatõenäoline võlausaldaja poolt toodud summade eest sõiduki müük. Usaldusisik palus muuta kavas Renovum OÜ põhinõude suuruseks

1149,38 eurot, koguvõlgnevuseks 1794,58 eurot, kuumakseks 27,37 eurot ning ümberkujundatav kogusumma 27 751,58 eurot ning kuumaksed kokku 660,75 eurot. Kohtutäituri vastuväitede osas selgitas usaldusisik, et on toetunud teises menetluses kohtu poolt toodud põhjendusele, et kohtutäitur on jätnud esitamata oma hinnangu aluse ja tõendid oma vastuväite kohta. Kohus on teises menetluses oma otsuses viidanud, et: „Kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub ka täitetoimingute hulgast ja mahust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt juhul, kui sissenõudja nõuet täitemenetluses ei rahuldata, on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda põhitasu proportsionaalselt juba tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga, kuid mitte rohkem kui 50% tasu täismäärast. Seejuures peab kohtutäitur tegema põhitasu suuruse kohta uue otsuse, mis asendab varasemat tasuotsust ja mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega.” (2-2213121 p 12). Usaldusisiku hinnangul on kava täitmine reaalne ning sellega ei ole kahjustatud võlausaldajate huve, mida kinnitab kas või asjaolu, et enamus võlausaldajaid on kavaga nõus. Kuna kohaldamisele ei tule FiMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused Alates 01.07.2022 jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS), mis sätestab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise. FiMS jõustumisega tunnistati kehtetuks võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus. FiMS § 68 lg 1 näeb ette, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Kuna võlgnik esitas avalduse pärast FiMS jõustumist, siis tuleb käesolevalt võlgade ümberkujundamisele kohaldada FiMS-i. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada muudetud ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine FiMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ja võlausaldajad (v.a Renovum OÜ) ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus analüüs võlausaldajate nõudeid ning leiab, et nende suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Renovum OÜ märkis, et tema põhinõudeks on 1149,38 eurot ning kõrvalnõueteks kokku 791,95 eurot, kokku 1941,33 eurot. Renovum OÜ sõnul sai ta täitemenetluse ajal kätte 146,75 eurot ning võlg on 1794,58 eurot. Võlausaldaja sõnul läks tasutud summa riigilõivu, menetluskulude ja sissenõudmiskulude katteks. Usaldusisik palus võlausaldaja põhinõude kavas muuta vastavalt sellele, kuidas võlausaldaja täitemenetluses saadud summad kasutas. Kohus leiab, et Renovum OÜ nõue tuleb kindlaks määrata vastavalt sellele, kuidas ta seda arvestas. Põhinõudeks jääb seega 1149,38 eurot ja kõrvalnõuete suuruseks 645,20 eurot (791,95-146,75). Kogunõudeks jääb 1794,58 eurot. Kohus kinnitab kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 2 ja Renovum OÜ nõude muudatust), kuid muudab viimase kuu osamakse suurust. Kohus märgib, et 42 osamakse korrutamisel iga võlausaldaja osamakse suurusega ei ole tulemuseks 100%-line

põhinõue. Mõnel võlausaldajal on vähem ja mõnel rohkem. Kuna kava kohaselt tuleb täita kõigi võlausaldajate nõuded 100%, siis parandab kohus kavas esinevad arvutusvead ise ära. Võlgnikul tuleb teha iga võlausaldaja nõude osas 41 osamakset ühes suuruses ning viimaste osamaksete suurused on erinevad. Kõik ümberkujundatavad nõuded on C nõuded ja kohtutäiturite nõuded D nõuded. II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 36 728,82 eurot. FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 3 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 7389,94 eurot. 3 võlausaldajat nõustus kavaga. 4 võlausaldajat, kes seisukohta ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 29 338,88 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FiMS § 26 lg-st 2 olenemata kolme võlausaldaja vastuväidetest. FiMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid. Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud kõikide kõrvalnõuete vähendamist 100% ning põhinõuete (100% ulatuses) osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. Vastuväite esitanud võlausaldaja Renovum OÜ leidis, et auto ei ole võlgnikule hädavajalik, selle väärtus on suurem kui 2500 ning võlgnikul tuleks see maha müüa. Samuti leidis Renovum OÜ, et võlgnik saaks kõik ära maksta, kui kava tehakse 56 kuuni. Kohus on seisukohal, et üks auto on mõistlikus proportsioonis võlgniku pere suurusega. Võimalik, et võlgnik vajab seda ka tööl käimiseks. Autot pole põhjendatud müüa. Kuigi sõiduki väärtus on võlgniku hinnang, ei saa lähtuda ka Renovum OÜ seisukohast, et auto on väärt rohkem kui 4500 eurot. Sõiduki müügihind sõltub sõiduki seisukorrast ja konkreetsetest tehnilistest näitajatest, mida võlausaldaja ei tea. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et 15 aastat vana auto oleks väärt rohkem kui 4500 eurot. Samuti leiab kohus, et 3,5 aastat on kava täitmiseks põhjendatud aeg. Võlausaldajad saavad suurema osa oma nõudest (kogunõuete suurusest vähendatud vaid 8977,24 eurot, s.o 24,44%) ja võlgnikule võimaldatakse mõistliku aja jooksul võlgadest vabaneda ja maksevõime taastada. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks ei ole ilmtingimata kõigi võlgnevuste täitmine kogusummas, vaid võimaldada võlgnikule jõukohane kohustuste täitmise viis mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul on kavaga seda tehtud. Vastuväite esitanud võlausaldaja PlusPlus Capital AS leidis, et hinnata tuleks FiMS § 26 lg 3 ja 4 eelduseid ning sellele lisaks ka täiendavaid kriteeriume ehk nn „tavapärase tarbija“ kriteeriumit,

sest võlgnik ei saa ainuüksi maksejõuetuse avalduse esitamise tõttu olla soodsamas olukorras kui isik, kes oma maksekohustusi igapäevaselt korrektselt täidab. Kohustuste täitmise aega tuleks pikendada 56 kuuni, et võlgnik saaks kõik võlad tasutud. Kohus selgitab, et käesolevalt ei kuulu FiMS § 26 lg 3 ega 4 kohaldamisele, sest kava kinnitamine toimub FiMS § 26 lg 2 järgi, sest pea 80% võlausaldajatest olid kavaga nõus. Kava kinnitamisel tuleb hinnata, kas vastuväite esitanud võlausaldajat koheldakse oluliselt halvemini võrreldes võlausaldajatega, kes vastuväidet ei esitanud. Kava kinnitamisel ei võrrelda võlgade ümberkujundamist pankrotimenetlusega ega ka mingite muude võlausaldaja poolt väljamõeldud kriteeriumitega. Kohus märgib, et pole kohane võrrelda võlgnikku tavapärase tarbijaga. Tavapärasel tarbijal pole tekkinud võlga, menetluskulusid, täitekulusid, viivist jms kulusid. Tavapärane tarbija ei ole makseraskustes. Võlgnik on makseraskustes ning tema võlgnevus ei koosne enam tavapärasest põhinõudest ja intressist. Võlgniku suhtes on seadusandjad ette näinud meetmed, mida rakendades on võlgnikul võimalik saada tagasi oma maksejõue, st makseraskus ei muutuks maksejõuetuseks. Selliste meetmete rakendamisel ei pruugi võlausaldajad saada tagasi 100% enda nõuetest, kuid saavad kindlasti rohkem kui nad saaksid pankrotimenetluse läbi. Oluline on võlgade ümberkujundamisel see, et kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt mitte see, et kõik võlausaldajad saaksid kindlasti enda nõuded täidetuks 100% ulatuses. Kohtu hinnangul koheldakse võlausaldajaid võrdselt (vt all) ning põhjendatud ei ole pikendada kava täitmist 56 kuuni (vt ülal). Vastuväite esitanud võlausaldaja kohtutäitur Oksana Kutšmei leidis, et talle tuleb põhitasu maksta 50% ulatuses. Kohtutäituri ei ole oma seisukohta põhjendanud. Käesolevalt on käimas võlgade ümberkujundamise menetlus ning tavapärased täitemenetluse ja kohtutäituri seaduse sätted ei kuulu automaatselt kohaldamisele. FiMS § 21 lg-st 1 lähtuvalt on võimalik ümber kujundada kõiki võlgniku isiklikke võlgasid, seejuures kasutada ümberkujundamise viisidena tähtaja pikendamist, osadena täitmist või kohustuse vähendamist. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Tähtaja pikendamist ja osadena täitmist saab kasutada üksnes elatisnõuete ja tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas (FiMS § 21 lg 2). Riigikohus on avaldanud seisukohta, et kohtutäituri põhitasu on võimalik ümber kujundada (3-2-1-70-15 p 25). Piiranguid kohtutäituri tasu nõuete ümber kujundamiseks pole. Seega on võimalik ka kohtutäituri nõuete osas kasutada FiMS § 21 lg-s 1 märgitud ümberkujundamise viise, sh kasutada nõuete vähendamist (erinevat moodi, ühetaoliselt, võrdselt kohtlevalt) ning seda ka rohkem kui pooles ulatuses. Kuna kohtutäitur ei ole enda vastuväites selgitanud täpsemalt, miks tema nõue peaks täidetama 50% ulatuses, leiab kohus, et põhjendatud on kohtutäituri põhitasu vähendamine vastavalt kavale. Kohus nõustub selles osas usaldusisiku põhjendustega. Eeltoodust tulenevalt ei anna ühegi võlausaldaja vastuväited alust kava kinnitamata jätmiseks või kava või ümberkujundamise meetmete muutmiseks. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõikide kõrvalnõuete võrra (sh intressid, viivised jm) ning põhivõlgnevust tasutakse kõigil 100%. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on muutuv töötasu, igakuised elamiskulud ning mh ka suuremad kulud Soomes tööl käimiseks. Samuti tuleb arvestada tema ülalpidamiskohustusega kahe lapse suhtes. Kohtu hinnangul on kõrvalnõuete vähendamine täies ulatuses ja põhinõuete täielik tasumine mõistlik ning põhjendatud. Kõigi võlausaldajate samaliigilisi nõudeid on vähendatud samaväärselt. Ka vähendamise põhimõte ise ei ole ebavõrdne. Kohus leiab, et võlgade

ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes. Kohus leiab, et arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt 1832,59 eurot kuus (neto, 12 kuu peale arvestatuna). Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku 660,70 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka ilmselt selliseid, mis tagaksid võimaluse jätkata töötamist Soomes ja seega ka sellise sissetuleku saamist, samuti pidada ülal kahte alaealist last. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Samuti pole põhjendatud pikendada võlgade tasumise tähtaega. 3,5 aastat on mõistlik tähtaeg kava täitmiseks ja selline aeg ei ole liiga lühike ega ole liiga pikk. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et ümberkujundamiskavas on võlgnik püüdnud kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt: kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on viidud nullini, võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded 100% ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud kõigi võlausaldajate suhtes võrdselt 3,5 aastani. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FiMS § 26 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FiMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FiMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FiMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FiMS §-st 35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada üks kord aastas alates 01.03.2024 ja viimane aruanne esitada 01.09.2026.a. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 01. oktoobriks 2026.

Menetluskulude jaotus FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 1080 eurot (12h määraga 90€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud nii maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud (usaldusisik taotlust ei esitanud), ning võlgade ümberkujundamise menetluses. FiMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. FiMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FiMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. FiMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on töötasu ühe kuu alammääraks alates 01.01.2023 täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär maksejõuetusmenetluses on 145 eurot ja võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on samuti 145 eurot.

Muud

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUMÄÄRUS

Sarnased lahendid

RESOLUTSIOON