2-22-16139/8 - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

tema elukohaks olev korter (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla, xxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond) väärtusega 10 000 eurot ning sõiduk Volvo V70 (2008.a) väärtusega 2500 eurot. Võlgnikule laekub igakuiselt ka sotsiaaltoetused riigilt/kohalikult omavalitsuselt 120 eurot. Võlgniku pere igakuised kulud on kokku 1320 eurot, mida kannavad nii võlgnik kui tema elukaaslane. Võlgnevuste tasumiseks jääb võlgnikul 1400 eurot. Võlgnikul on kohustusi 10 võlausaldaja ees summas 32 878,59 eurot. Võlgnik selgitas, et tema makseraskused tekkisid koroona ajal sissetuleku langemise tõttu. Võlgnik oli sunnitud võtma uusi laene, et olemasolevaid kuumakseid tasuda. Võlgnik asus tööle autotööstusesse 2021.a lõpus. 2022.a alguses puhkenud Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti tulemusel sai kannatada ka autotööstuse ettevõte, kus võlgnik töötab. Varuosade ja autode tarned hilinesid, mille tõttu vähenes ka võlgniku tehtava töö maht ja sissetulek. Võlgnik on vähendanud oma väljaminekuid elamis- ja sõidukulude arvelt, et raha rohkem kätte jääks. Võlgnik on sõlminud võlausaldajatega ka maksegraafikuid, kuid võlausaldajate pakutavad kuumaksed on olnud liiga nõudlikud. Võlgniku sõnul suudaks ta ümberkujundamise kava täita nõuetekohaselt. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. 01.11.2022.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Annika Rau. Kohus peatas võlgniku vara suhtes toimuvad võimalikud sundtäitmised kuni pankroti välja kuulutamiseni või kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni. 01.12.2022 esitas usaldusisik enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on kokku kohustusi 36 873,95 eurot, millest põhinõuded on 31 871,07 eurot ja kõrvalnõuded 5790,50 eurot. Põhinõuded sisaldavad kohtutäituri tasusid summas 4028,14 eurot. Põhinõuete hulka on arvestatud kohtukulud, mida sissenõudjad on reaalselt tasunud (riigilõiv ja menetluskulud). Võlgnikule kuulub korter, mille väärtuseks on umbes 10 000 eurot ning pangakontodel olev rahajääk 1141,65 eurot (seisuga 30.11.2022). Võlgniku sissetulek on viimase 10 kuu jooksul keskmiselt 1459,58 eurot. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnikule kuulub auto Volvo V70 (2008.a), mille hinnanguline väärtus on 2500 eurot. Võlgnik saaks maksta võlgnevuste katteks umbes 700 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. 06.12.2022 toimunud ärakuulamisel kinnitas võlgnik, et soovib võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et käib Soomes tööl, kuid alaline elukoht on Eestis. Ta selgitas, et omab kontot ka Soome pangas, kuid kannab palga ise Eesti arvele üle iga kuu. Ta käib tööle graafiku alusel. Kaks nädalat Soomes ja nädal kodus. Võlgnik maksab elektri, kommunaalide, sidekulude ja transpordi eest ning toidu eest Soomes. Elukaaslane kannab lasteaiamaksu ja enda toidu Eestis. Võlgniku sõnul on autotööstuses hakanud olukord paranema. Töökoht on nüüd stabiilne. Usaldusisiku sõnul on hinnangus antud sissetulek keskmine. Viimased kuud jääb sissetulek ikka 1900-3000 eurot ringi. Vähendada saaks kõrvalkulusid ja täituri tasudelt saaks alla. Põhisummaks paneks usaldusisik 27 000 eurot ning teeks ümberkujundamiskava 40 kuu peale. Põhisumma saaks makstud ja kõrvalnõuded kõik maha. Võlgnik tahab korterit säilitada. Kohus määras 12.12.2022 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1000 eurot, mille võlgnik on kohustatud tasuma kolme osamaksena (500, 250 ja 250 eurot). Võlgnik tasus esimese osamakse 500 eurot. Kohtu seisukoht FiMS § 18 lg 1 kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud

teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 p 4 näeb ette, et pärast maksejõuetusavalduse läbivaatamist algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule. FiMS § 18 lg 3 kohaselt võib kohus teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. FiMS § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. FiMS § 19 lg 2 lause 1 kohaselt määrab kohus enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Võlgnik on usaldusisiku tasu ja kulude katteks tasunud deposiiti esimese osamakse 500 eurot, seega on võimalik lahendada võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise küsimus. Kohus selgitab, et kui võlgnik ei tasu ülejäänud kahte osamakset, jätab kohus kava kinnitamata. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on olnud võlgniku tahe, seda on ta avaldanud nii avalduses kui ärakuulamisel. Hinnates maksejõuetusmenetluses esitatud dokumente ja tõendeid ning kuulanud ära võlgniku ning usaldusisiku, leiab kohus, et võlgnik on makseraskustes ning mitte püsivalt maksejõuetu. Võlgniku makseraskused on võimalik ületada võlgade ümberkujundamise teel ning see on käesolevalt kohane meede. Võlgniku varaks on vaid tema elukohaks olev korteriomand eeldatava väärtusega 10 000 eurot, sõiduauto eeldatava väärtusega 2500 eurot ning töötasu 1900-3000 eurot. Võlgnikul on piisavalt rahalisi vahendeid tegemaks kava alusel makseid ja tal on tahe oma võlausaldajatele võlad tasuda. Kohtu hinnangul ei esine võlgade ümberkujundamist takistavaid asjaolusid (FiMS § 19 lg 3, lg 4). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksejõuetusavalduse ning algatab võlgade ümberkujundamise menetluse. FiMS § 19 lg 5 ja § 24 lg 3 alusel määrab kohus usaldusisikule tähtaja ümberkujundamiskava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. FiMS § 18 lg 4 järgi edastatakse määrus maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning määruse kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata, ei avalda ta selle kohta teadet, välja arvatud, kui kohus on samas asjas varem avaldanud teateid nimetatud väljaandes. Selgitused: -Kohtule esitatavad menetlusdokumendid peavad saabuma kohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval (TsMS § 62). - Kõik menetlusdokumendid ja tõendid tuleb kohtule esitada eesti keeles või koos eesti keelse tõlkega. Menetlusdokumendid peavad olema loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. - Menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult kui võimalik ja see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Menetluse venimisest tingitud menetluskulud kannab menetluse venimise põhjustanud menetlusosaline (TsMS § 169).