Muud

2-23-2166

2-23-2166

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.

ASJAOLUD

A B (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas 7.02.2023 Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse järgi on võlgnikul kohustusi vähemalt 9 võlausaldaja ees enam kui 34 000 eurot. Avaldaja sissetulek on 1100 eurot kuus (töötasu). Avaldaja palub kohut otsustada maksejõuetusmenetluse valik. Avaldaja soovib maksejõuetusavalduse läbivaatamist kohtuistungil. Avaldaja palub määrata usaldusisiku. Avaldaja ise ei saanud leida endale usaldusisiku. Kui kohus määrab usaldusisiku ja määrab tasu usaldusisikule, võlgnik palub lubada tasuma usaldusisikule ettenähtud tasu ositi. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda nimetamiseks A Bi usaldusisikuks maksejõuetusmenetluses. Kohus võttis 8.02.2023. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus kohtuistungi maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks. 23.02.2023 esitas usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist. I Vara Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud vara nimekirjas ja mis on lisatud aruandele. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et A B saab maksustatavat tulu Silpower AS-st, kus tema 2023. a jaanuari töötasu oli 1525,67 eurot. Maksu- ja Tolliamet ei

2-23-2166 teatanud, mis summas on töötasust kinni peetud tulumaksu, mistõttu ei ole usaldusisikule teada A Bi netosissetulek. A B on esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsioonid kõikide aastate kohta ja tal on tagastamisele kuuluvat tulumaksu 3,45 eurot. Kuna Maksu- ja Tolliamet ei tagasta summasid, mis on alla 5 euro, siis ei arvesta usaldusisik tagastamisele kuuluva summaga kui varaga oma lõppjäreldustes. A Bil on pensioni II samba pensionikontot nr x, millelt on raha välja võetud. A Bi nimele on registreeritud sõiduauto Ford PUMA (registrimärk x, esmane registreerimisaasta 1998), mille ülevaatus kehtis kuni 12.2013. Võlgnik ise ei ole oma maksejõuetusavalduses varana nimetatud sõidukit märkinud. Kuna tegemist on 25 aastat vana ja ilma kehtiva ülevaatuseta sõidukiga, siis kõike kogumis hinnates asub usaldusisik seisukohale, et sõiduki näol ei ole tegemist likviidse varaga, mida saab arvata võimaliku pankrotivara hulka ja seetõttu ei arvesta usaldusisik sellega ka oma lõppjäreldustes. Tulenevalt eeltoodust A Bil usaldusisikule teadaolevat likviidset vara ei ole.

II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud võlanimekirjas ja mis on lisatud aruandele. Telset AS teatas usaldusisikule, et tal on kehtiv teenuseleping Internet+DigiTV aadressile x. Tasumata on veebruari arve 16 eurot, kuid vastuse koostamise päeva seisuga, sest arve tasumise tähtaeg on 27.02.2023. Tele2 Eesti AS teatas samuti, et tal on kehtiv leping A Biga. Seisuga 09.02.2023 ta-sumata arveid ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustavad A Bi usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt 22 156,70 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused A Bi vara suhtes enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivseid täitemenetlusi ei olnud.

IV Majanduslik olukord Seisuga 23.02.2023 A Bil usaldusisikule teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 22 156,70 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et A B saab maksustatavat tulu Silpower AS-st, kus tema 2023. a jaanuari töötasu oli 1525,67 eurot. Maksu- ja Tolliamet ei teatanud, kui palju on töötasust kinni peetud tulumaksu, mistõttu ei ole usaldusisikule teada A

2-23-2166 Bi netosissetulek. Samas sellise sissetuleku juures ei suuda A B ilmselgelt võetud kohustusi täita. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et A B on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused usaldusisikule teadaolevalt puuduvad. Maksejõuetuse põhjus Mõtlematu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

V Usaldusisiku seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta Usaldusisik juhib A Bi tähelepanu asjaolule, et juhul, kui kohus kuulutab välja A Bi pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, peab A B kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma FIMS § 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sel-list tegevust ei ole, siis seda otsima. VI Muud menetluslikud küsimused 2023. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 725 eurot, millest 1/5 on 145 eurot. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (reg.kood 10539935), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub:

Kuulutada välja A Bi (ik xxx) pankrot. Algatada A Bi kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada A Bi pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik xxx). Kohustada A Bi kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht. Välja mõista OÜ-le Sentire M.K. (rk 10539935, arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-s), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu 1170,00 eurot, millele lisandub käibemaks 234,00 eurot, kokku 1404,00 eurot vastavalt juurdelisatud tasu arvestuse aruandele; Anda A Bile menetlusabi ja mõista välja usaldusisiku tasust 725,00 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot menetlusabina riigi vahenditest; Usaldusisiku tasust 534 eurot koos käibemaksuga jätta A Bi kanda; Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks OÜ-le Sentire MK.

2-23-2166 Usaldusisiku töötasu arvestus Usaldusisik on oma ülesannete täitmiseks teostanud järgmised toimingud: 

   

Järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksuja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, BIGBANK AS-le, TF Bank AB-le, Holm Bank AS-le, Svea Finance OÜ-le, ALG Liisingu ASle, AS-le Inbank, Hüpoteeklaen OÜ-le, Mogo OÜ-le, Autopant OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le, KiirAutoLaen.ee OÜ-le (kõik kokku 11 dokumenti), kokku 1,5 tundi; tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega, kokku 1 tund; dokumentide analüüs, suhtlemine võlausaldajate esindajatega ja võlgnikuga, kokku 0,5 tund; varanimekirja, võlanimekirja ja aruande koostamine 5,5 tundi; usaldusisiku toimiku komplekteerimine 0,5 tundi.

Kokku 9 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, seega on usaldusisiku tasu 1170,00 eurot, millele lisandub käibemaks 234,00 eurot, kokku seega 1404,00 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.

28.02.2023. a kohtuistung Võlgnik teatas kohtuistungil kohtule, et on usaldusisiku aruandega tutvunud. Usaldusisik selgitas võlgnikule maksejõuetusmenetluse käiku. Usaldusisik jäi esitatud aruande juurde. Võlgnik ei soovinud midagi lisada. Kohus teatas menetlusosalistele, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 3.03.2023 ja et võlausaldajate I üldkoosolek toimub 20.03.2023, võlgnik on kohustatud ilmuma vande andmisele 20.03.2023 k 16.00.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõuta6

2-23-2166 vaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt seisuga 23.02.2023 A Bil usaldusisikule teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 22 156,70 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik A B on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt, pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku A Bi pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku A Bi pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

2-23-2166

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Avaldaja palus kohut otsustada maksejõuetusmenetluse valik. Usaldusisik palub algatada A Bi kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul ei ole vastuväiteid usaldusisiku aruande kohta kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul ei ole vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).  Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).

2-23-2166  Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot (725/5). Usaldusisik palub tasuks määrata 1170 eurot, arvestusega 9 tundi hinnaga 130 eurot tunnis, lisandub käibemaks 234 eurot, kokku 1404 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks ning ülejäänud tasu 534 eurot koos käibemaksuga välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

2-23-2166 lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. a on kuupalga alammäär 725 eurot, millest 1/5 on 145 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (rk 10539935), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Sentire M.K on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu 445 eurot, millele lisandub käibemaks 89 eurot, kokku 534 eurot, tuleb mõista välja võlgnikult ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Edasikaebamise kord FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.