X hagi Y vastu tahteavalduse andmise kohustamise nõudes Y vastuhagi X vastu kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks
Tsiviilasja hind
Põhihagi hind 3 500 eurot, vastuhagi hind 345 000 eurot
21.02.2023 Hageja lepinguline esindaja Rainer Kuulme, Kostja Y, kostja lepinguline esindaja Viljar Subka, kostja nõustaja Q
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi ja vastuhagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27.01.2023 määrusega käesolevas asjas kohaldatud vastuhagi tagamise abinõu (millega kohus kandis kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale Xle kuuluvale kinnistule eelmärke Y kasuks kinnistu omandi üleandmisele suunatud nõude tagamiseks).
Jätta hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda. Määrata kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-22-17130 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.X esitas 15.11.2022 hagi Y vastu tahteavalduse andmise kohustamise nõudes. Hageja taotleb kohustada Y ́i andma tahteavaldus X ́le kuuluva kinnistu asukohaga XXX, registriosa nr xxxxxxxx kolmandasse jakku Y ́i kasuks kantud isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks. Hageja palub asendada Y ́i tahteavaldus kohtuotsusega.
2.Hagi asjaolude kohaselt kuulub X ́le (hageja) kinnistu asukohaga XXX, registriosa nr xxxxxxxx (Kinnistu), millisele on seatud Y ́i (kostja) kasuks isiklik kasutusõigus (vt hagiavalduse lisa nr 1, so kinnistusraamatu väljavõte). Hageja ja kostja elukohaks on Kinnistul asuv elamu, samas ei ole kostja alates 2021.a. novembrist osalenud ei poolte ühise lapse (W) ülalpidamiskulude ega Kinnistuga seotud kulude (kommunaalkulud jm) kandmises ning kõik sellised kulud on alates 2021.a. novembrist tervikuna tasunud vaid hageja. Kokku on hageja perioodil 2021.a. november kuni 2022.a. november kommunaalkulusid tasunud summas ca 2750 eurot.
3.25.04.2013 ja 23.10.2013 sõlmiti hageja, kostja ja AS SEB Pank vahel laenuleping nr 2013009789 ja laenulepingu lisa, mille alusel võeti poolte poolt AS-st SEB Pank laenu kokku summas 100 000 eurot, intressiga 3 kuu Euribor+1,020% aastas, laenu tagastamise tähtajaga 01.05.2037 (vt hagiavalduse lisa nr 2, so laenuleping nr 2013009789 ja laenulepingu lisa). Laenu arvelt kanti Kinnistule elamu ehitamisega seotud kulusid. Hageja tasub alates 2021.a. jaanuarist ainuisikuliselt kõiki eespool nimetatud laenulepingust tulenevaid makseid. Kokku on hageja perioodil 2021.a. jaanuar – 2022.a november laenumakseid tasunud summas 9119,81 eurot (so igakuiselt 414,50 eurot). Asjaolu, et kostjal on isikliku kasutusõiguse alusel õigus Kinnistul asuvas elamus elada, ei vabasta kostjat kohustusest tasuda Kinnistuga seotud kulusid (sh kommunaalkulud). Samuti ei ole kostja alates 2021.a. jaanuarist tasunud eespool nimetatud laenumakseid, kuigi võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 1 kohaselt on kostjal kohustus tasuda laenumakseid võrdselt hagejaga. Kostjapoolsed eelviidatud rikkumised (kommunaalmaksete ja laenumaksete mittetasumine) on pannud hageja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
4.24.10.2022 esitas hageja kostjale ülesütlemisavalduse, millega hageja ütles seoses kostjapoolsete hagi punktis 1.2. nimetatud rikkumistega alates 24.10.2022 üles Kinnistu osas kostja kasuks sõlmitud isikliku kasutusõiguse kokkuleppe, millise ülesütlemisavalduse sai kostja kätte 31.10.2022 (vt hagiavalduse lisa nr 3, so 24.10.2022 ülesütlemisavaldus ja tähtkirja kviitung). Hageja tugines kostja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamisel ka asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 212 lg 2 p 2, kuna hageja kahju on oluliselt suurem kostja kasust. Nimelt ei ole hagejal võimalik tagada kostja poolse rikkumise tõttu (vt hagi p 1.2.) endale ja poolte ühisele lapsele normaalset ülalpidamist (ega tasuda laenumakseid AS SEB Pank ees, milliste laenumaksete
2-22-17130 tasumata jätmine tooks omakorda kaasa Kinnistu müümise täitemenetluses), mis annab hagejale õigusliku aluse nõuda isikliku kasutusõiguse lõpetamist ka sel alusel.
5.Kuna kostja keeldus andmast tahteavaldust Kinnistule kostja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks, siis on hageja pöördunud käesoleva nõudega kohtu poole. Tähtajatu isikliku kasutusõiguse kokkulepe on kestvusleping. Riigikohus on asunud seisukohale (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-46-08 p 14), et kui kasutusvaldaja rikub oma lepingulisi kohustusi, on omanikul õigus kasutada VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh isikliku kasutusõiguse seadmise leping kui kestvusleping erakorraliselt VÕS § 196 kohaselt üles öelda. AÕS § 223 lg 1 kohaselt kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid tasub ning koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele. Kostjal on kohustus tasuda Kinnistuga seotud kulud (kommunaalkulud jm) ja tasuda hagi punktis 1.2. nimetatud laenumakseid võrdselt hagejaga, milliseid kohustusi kostja aga alates 2021.a. novembrist/2021.a. jaanuarist (laenumaksete osas) täitnud ei ole.
6.Kostjapoolsete rikkumiste tõttu tekkis hagejal mõjuv põhjus Kinnistu osas kostja kasuks sõlmitud isikliku kasutusõiguse kokkuleppe erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja esitas 24.10.2022 kostjale ülesütlemisavalduse, millega hageja ütles seoses kostjapoolsete hagi punktis
1.2.nimetatud rikkumistega alates 24.10.2022 üles Kinnistu osas kostja kasuks sõlmitud isikliku kasutusõiguse kokkuleppe, millise ülesütlemisavalduse sai kostja kätte 31.10.2022 (vt hagi p 1.3.). Seoses ülesütlemisega on mõlemad pooled vabanenud isikliku kasutusõiguse kokkuleppe kohaste kohustuste täitmisest alates 24.10.2022. AÕS § 212 lg 2 p 2 kohaselt kinnisasja omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust. Viidatud säte kohaldub ka isikliku kasutusõiguse osas. Kuna hageja kahju on käesoleval juhul oluliselt suurem kostja kasust (vt hagi p 1.3.), siis saab hageja isikliku kasutusõiguse kokkuleppe ülesütlemisel tugineda ka AÕS §-le 212 lg 2 p 2. Kuna isikliku kasutusõiguse kokkulepe on seoses hageja poolse ülesütlemisega alates 24.10.2022 lõppenud, siis on kostjal kohustus anda tahteavaldus isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks Kinnistu registriosa III jaost.
7.16.12.2022 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja väide, nagu oleks kostja teinud Kinnistu kommunaalkulude osas suure ettemakse, on väär ja paljasõnaline. Kostja vastuse lisana nr 1 esitatud kostja pangakonto väljavõttest sellise väidetava suure ettemaksu tegemist ei nähtu. Kõik enne 2021.a. novembrit kostja poolt teostatud maksed on tervikuna kasutatud Kinnistu kommunaalkulude ja poolte ühise lapse ülalpidamiskulude katteks, mis on tekkinud enne 2021.a. novembrit. Kostja vastuse lisana nr 1 esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja hagejale perioodil 01.01.2021-31.12.2021 tasunud kokku 3313 eurot (so aasta arvestusega 276 eurot kuus) kommunaalkulude ja poolte ühise lapse ülalpidamiskulude katteks, olukorras, kus tegelikud kulud olid oluliselt suuremad. Kostja poolsed maksed perioodil 01.01.2021-15.11.2022 nähtuvad ka hageja pangakonto väljavõtetelt. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. PKS § 101 lg 1 kohaselt oli 2021.a. miinimumelatise suuruseks 292 eurot kuus, seega piisas kostja poolt perioodil 01.01.2021-31.12.2021 (viimane makse on kostja poolt samas pangakonto väljavõttest nähtuvalt tehtud 19.10.2021) tasutud maksetest vaid poolte ühise lapse ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks, mistõttu mitte mingist nö suurest ettemaksust ei saa isegi mitte teoreetiliselt rääkida.
8.Siinjuures juhib hageja tähelepanu asjaolule, et võimalikud kostja poolsed maksed enne 2021.a. novembrit ei oma asjas tähtsust, sest hageja heidabki kostjale ette kulude (so kommunaalkulud ja
2-22-17130 poolte ühise lapse ülalpidamiskulud) kandmata jätmist just nimelt alates 2021.a. novembrist. Kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et viimase makse kommunaalkulude ja lapse ülalpidamiskulude katteks on kostja teinud 19.10.2021. Seda, et kostja ei ole alates 2021.a. novembrist osalenud poolte ühise lapse ülalpidamiskulude ega kommunaalkulude kandmises, tõendab ka asjaolu, et kostja vastu ongi esitatud hagi kohtusse elatise nõudes, milline hagi on hetkel Harju Maakohtu menetluses, tsiviilasja nr xxx (vt Harju Maakohtu 08.03.2022 kohtumäärus ja 06.12.2022 hagiavalduse täpsustus).
9.Väär ja paljasõnaline on kostja väide, nagu oleks hageja, tema elukaaslase ja 2 lapse kasutuses 90% majast. Kõik Kinnistul asuvas majas elavad isikud (kokku 5 inimest) kasutavad elamut võrdses osas. Kinnistul asuvas elamus on kokku 6 elutuba, st igal elanikul on kasutusel 1 tuba ja kõik ülejäänud ruumid on elanike ühiskasutuses. Siinjuures on oluline märkida, et hageja ei olegi kostjalt nõudnud ei kommunaalkulude ega lapse ülalpidamiskulude tervikuna tasumist, samas lõpetas kostja alates 2021.a. novembrist kulude kandmise tervikuna (viimase makse tegi kostja 19.10.2021). Kostjal on olnud igal ajahetkel juurdepääs kõikidele Kinnistul asuva elamuga seotud kommunaalkulude arvetele, samas ei ole kostja hagejalt seni kommunaalkulude arvete esitamist ka nõudnud. Asjaolu, et kostja on tasunud 21.11.2022 kommunaalkulude katteks 34,80 eurot, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest Kinnistu osas kostja kasuks sõlmitud isikliku kasutusõiguse kokkulepe on seoses hageja poolse ülesütlemisega lõppenud alates 24.10.2022 ning hilisemate maksete tegemine ei muuda ülesütlemist tühiseks. Kostja väide, nagu oleks ta lisaks kandnud isiklikult lapse igapäevaseid kulusid, on väär ja paljasõnaline. Kostja ei ole lapse ülalpidamiskulude katteks teinud muid makseid, kui käesoleva menetlusdokumendi punktis 2.2. nimetatud maksed (so 2021.a. kokku lapse ülalpidamiskulude ja kommunaalkulude katteks 3313 eurot, so aasta arvestusega 276 eurot kuus). Sööki on kostja tõepoolest lapsele teinud paar korda aastas, mis ei asenda aga kostja kohustust kanda lapse ülalpidamiskulusid.
10.Kostja väited, nagu oleks hageja keelanud lapsel süüa kostja pakutavat toitu, nagu oleks hageja last manipuleerinud ja nagu oleks hageja last nö kostja vastu häälestanud, on väärad ja paljasõnalised. Samas ei oma eelviidatud väited tähtsust käesoleva asja lahendamisel, st tegemist on asjakohatute väidetega. Väide, nagu oleks kostja kuni 2021.a. novembrini tasunud hageja, kostja ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr 2013009789 tulenevaid laenumakseid, on väär ja paljasõnaline, ka kostja esitatud pangakonto väljavõttest selliste laenumaksete tasumist ei nähtu (kostja on tasunud vaid liisingumakseid AS-le SEB Liising enda kasutuses oleva sõiduki osas). Viidatud laenumakseid on alates 2021.a. jaanuarist ainuisikuliselt tasunud vaid hageja. Hageja ei saa ühtlasi ühepoolselt vabastada kostjat laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest (laenuleping on sõlmitud hageja, kostja ja AS SEB Pank vahel).
11.Arusaamatu ja väär on kostja väide, nagu oleks hageja kohut eksitanud, kuna hageja ei ole selgitanud Kinnistu omandamise asjaolusid. Asjaolu, et Kinnistu on hagejale 25.04.2013 kostja poolt kingitud, ei oma tähtsust käesoleva asja lahendamisel. Käesoleva hagi aluseks on asjaolu, et isikliku kasutusõiguse kokkulepe on seoses kostjapoolse rikkumisega lõppenud, mistõttu on kostjal kohustus anda tahteavaldus isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks. Asjaolu, et isiklik kasutusõigus on kinkelepingu kohaselt seatud tasuta, tähendab seda, et kostjal ei ole kohustust tasuda Kinnistu kasutamise eest hagejale üüri, samas ei vabasta see kostjat kohustusest tasuda Kinnistul asuva elamu kommunaalkulusid ja poolte ühise lapse ülalpidamiskulusid.
12.Asjaolu, et kostja on 01.08.2022 esitanud avalduse kinkelepingust taganemiseks, ei oma tähtsust käesolevas asjas, sest esiteks ei ole käesoleva kohtuasja esemeks kostja nõue ja teiseks on
2-22-17130 kinkelepingust taganemise avaldus tühine, kuna puudub alus kinkelepingust taganemiseks (vt hagi lisa nr 3, so hageja 24.10.2022 ülesütlemisavalduse p 2). Eelnevat silmas pidades oli hagejal õiguslik alus isikliku kasutusõiguse kokkuleppe ülesütlemiseks kostja rikkumiste tõttu, mistõttu on isikliku kasutusõiguse kokkulepe alates 24.10.2022 lõppenud. Seoses kostja vastuse punktis 12 esitatud väidetega peab hageja vajalikuks märkida järgmist. Asjaolu, et kostjale on määratud 100% töövõimetus, ei välista isikliku kasutusõiguse kokkuleppe lõppemist kostja rikkumise tõttu. Vaidlust ei ole selles, et kostja sissetulek on piisav nii elamu kommunaalkulude kui lapse ülalpidamiskulude tasumiseks (tsiviilasjas nr xxx on kostja selgitanud, et tema igakuine sissetulek on netosummas 1570,71 eurot kuus), mistõttu ei vabasta töövõimetus kostjat kohustusest tasuda lapse ülalpidamiskulusid ja kommunaalkulusid.
13.Kostja väite osas, et tal puuduvad väidetavalt rahalised vahendid uue elukoha soetamiseks, viitab hageja hagi lisana nr 3 esitatud kirja p-le 4. Hageja pakutud kompromissi vastuvõtmise korral on kostjal võimalik soetada endale uus eluase Kinnistu müügis laekuvatest vahenditest. Kinnistule elamu ehitamiseks on rahaliselt panustanud mõlemad pooled (mitte ainult kostja), ka hagi lisana nr 2 esitatud laenulepingu alusel võetud laenu (kokku summas 100 000 eurot) kasutati just nimelt Kinnistule elamu ehitusega seotud kulude katteks.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
14.Kostja Y esitas 12.12.2022 vastuse hagiavaldusele. Kostja ei nõustu hagiga ega selles toodud seisukohtade, nõuete ja põhjendustega, vaidleb neile täies ulatuses vastu, leiab, et hagi on alusetu ja põhjendamatu ning see tuleb jätta läbi vaatamata või täies ulatuses rahuldamata ja seda alljärgnevatel põhjendustel.
15.Kostja on seisukohal, et hagiga ei ole võimalik saavutada hagi eesmärki ja hagi on perspektiivitu. Kostja tasub kinnistu asukohaga XXX, registriosa nr xxxxxxxx kulusid ja on teinud kommunaalkulude osas suure ettemakse varasemate ülekannetega, mis kordades ületasid tegelikke kulusid (vt vastuse lisa 1 Y SEB arvelduskonto väljavõte 01.01.2021-31.12.2021). Kuna Hageja tõi suvel 2021 Kostja poolt kingitud majja elama (XXX) oma uue elukaaslase. Seega majas hakkas kokku elama 5 inimest Kostja, Hageja koos oma uue elukaaslasega, Kostja ja Hageja ühine poeg ja Hageja vanem täisealine poeg (Kostja ainukasutuses on üks tuba majas ja Hageja, tema elukaaslase ja 2 lapse ainukasutuses on 90 % majast), siis Kostja hakkas nõudma õiglast kulude jaotamist ja andis Hagejale mõista, et ta ei maksa enam sellises ulatuses kommunaalkulusid ja palus arvestuse ümber teha: keskmiselt iga kuu Kostja tasus ülekandega kommunaalkulud 350,00 eurot (vt vastuse lisa 2 X seisukohad 04.04.2022 tsiviilasjas nr xxx „W hagi Y vastu elatise nõudes“).
16.Mõne aja möödudes hakkas Hageja kostjale esitama reaalseid kommunaalkulude arveid: Kostjale 08.11.2022 on Hageja poolt e-kirjaga esitatud kommunaalkulud oktoober 2022 eest summas 34,80 eurot (vt vastuse lisa 3 Hageja teatised kommunaalkulude kohta) ja nimetatud kommunaalkulude summa on tasutud Hageja kontole 21.11.2022 (vt vastuse lisa 4 kommunaalkulude maksekorraldus); - Kostjale 06.12.2022 on Hageja poolt e-kirjaga esitatud kommunaalkulud november 2022 eest summas 56,00 eurot (vt vastuse lisa 3 Hageja teatised kommunaalkulude kohta), millede tasumise tähtaeg on 20.12.2022. Kostja tasus kuni novembrini 2021 poolte ühise lapse ülalpidamise kulusid, siis Kostja hakkas Hagejalt nõudma nende kulude tõendamist, kuna kandis ka isiklikult lapse igapäevaseid kulutusi ja tegi lapsele süüa. Pärast seda
2-22-17130 kui Kostja keeldus tasumast ebamõistlike kommunaalkulusid ja nõudis ühise lapse kulude kohta Hagejalt tõendeid esitas Hageja ühise lapse nimelt Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja keelas lapsel süüa Kostja poolt pakutavat toitu ning suhelda Kostjaga. Samuti Hageja hakkas pärast uue elukaaslase ilmumist majja tegelema ühise lapse manipuleerimisega ja Kostja vastu häälestama. Nüüd nimetab poolte ühine laps Kostjat eesti keeles kakaks (kuna Kostja emakeel on vene keel ja laps arvab, et Kostja ei saa aru mida ta eesti keeles räägib).
17.Käesoleval ajal on Kostja ja Hageja ühise lapse W ülalpidamiskulude osas on Harju Maakohtus pooleli menetlus tsiviilasjas nr xxx ”W hagi Y vastu elatise nõudes“, mille raames selgub Kostja poolt tasutava elatise tasu suurus. Harju Maakohus on teinud 05.10.2022 pooltele kompromissi sõlmimise ettepaneku, millega Kostja nõustus aga lapse esindaja Hageja loobus kompromissist. Kostja, Hageja, ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingu nr 2013009789 makseid on Kostja tasunud, kuni novembrini 2021, kuna siis selgus, et Hageja on Kostja vabastatud kodulaenu kaastaotleja kohustustest (Vt hagi vastuse lisa 2 X seisukohad 04.04.2022 tsiviilasjas nr xxx „W hagi Y vastu elatise nõudes“: Kostja väide, et pärast abielulahutamist esitasin kostjale tasumiseks summad, mis sisaldasid kodulaenu, hageja kulusid ja kodukulusid. Jah, see oli meie omavaheline suuline kokkulepe kohe peale abielulahutamist, mis on kostja poolt aktsepteeritud, ta oli alati teadlik, millest kulu koosneb. Kostja on vabastatud Kodulaenu kaastaotleja kohustusest alates 06.07.2021).
18.Kostja vastuväited hagi faktiliste asjaolude (hagi aluse) osas on järgnevad. Vaidlust ei ole, et Hagejale kuulub kinnistu asukohaga XXX, registriosa nr xxxxxxxx, millisele on seatud Kostja kasuks isiklik kasutusõigus. Samas on Hageja aga kohut eksitamise eesmärgil jätnud esitamata, kinnistu saamisega seotud alljärgnevad asjaolud: 25.04.2013 Tallinna notar Evelyn Roots koostas ja tõestas Y`i, isikukood xxxxxxxxxxx kinkelepingu, mis on kantud notari ametitoimingute raamatusse registreerimise nr 1180 (vt hagi vastuse lisa 5 Kinnistu kinkeleping 25.04.2013). Kinkelepingu p 2.1 kohaselt kinkis Y talle kuuluva XXX asuva kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx abikaasale X- Y`ile, isikukood xxxxxxxxxxx. Kinkelepingu p 2.3 Y ja abikaasa X-Y leppisid kokku, et lepingu eseme suhtes kehtiv, lepingu punktis 1.2.4 nimetatud, asjaõigus ning lepingu alusel seatav hüpoteek ja isiklik kasutusõigus jäävad lepingu eseme suhtes kehtima ka pärast lepingu sõlmimist ja abikaasa X- Y kandmist lepingu eseme omanikuna kinnisturaamatusse. Kinkelepingu p 4.1 Y ja abikaasa X- Y leppisid kokku koormata kingitav kinnistu XXX tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega elamule Y`i kasuks. Isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks piisab Y`i surma tõendamisest.
19.Lepingu p 3.2.1 hüpoteegiga on tagatud AS SEB Pank kõik nõuded kinkija Y, ja kingisaaja X vastu, mis tulenevad AS SEB Pank, kinkija Y, ja kingisaaja X vahel 25.04.2013 sõlmitud laenulepingust nr 2013009789 ning selle sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võimalikest lisadest. Lepingu p 3.2.2 hüpoteegiga on tagatud AS SEB Pank kõik nõuded kinkija Y ja kingisaaja X vastu, mis tulenevad AS SEB Pank, kinkija Y ja kingisaaja X vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja muudest võlaõiguslikest lepingutest ning nende sõlmitavatest võimalikest lisadest. Lepingu p 3.2.3 hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded kinkija Y vastu, mis tulenevad AS SEB Pank ja kinkija Y vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja muudest võlaõiguslikest lepingutest ning nende sõlmitavatest võimalikest lisadest. Lepingu p 3.2.4 hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded kingisaaja X vastu, mis tulenevad AS SEB Pank ja kingisaaja X vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja muudest võlaõiguslikest lepingutest ning nende sõlmitavatest võimalikest lisadest.
2-22-17130
20.29.04.2013 X-Y kanti kinnistu XXX (kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx) omanikuna kinnisturaamatusse. 15.12.2020 Y ja X lahutasid abielu. Kostja sai Hageja poolt XXX kinnistu müügist teada kinnisvaramüügiportaalist www.kv.ee, kus kinnistu müügikuulutus kinnisvaramüügiportaali andmetel avaldati esmakordselt 01.11.2021 (vt hagi vastuse lisa 6 vastus Hageja 24.10.2022 ettepanekule 04.11.2022). Tähelepanu väärib ka asjaolu, et samal kuupäeval s.o 01.11.2021 Hageja sõlmis uue eluaseme ostuks VÕL lepingu (Vt hagi vastuse lisa 7 01.11.2021 on sõlminud VÕL leping Hageja selgitus 07.10.2022 tsiviilasjas nr xxx ”W hagi Y vastu elatise nõudes“ ). Kostja tegi 01.08.2022 Tallinna notar Erki Põdra notaribüroos kinkelepingust taganemise avalduse, millega Kostja taganes Hagejaga 25.04.2013 sõlmitud kinkelepingust (Vt hagi vastuse lisa 8).
21.Hageja poolt hagi p 1.2 esitatud Kostja väidetavad rikkumised on otsitud ja ei vasta tegelikkusele. Hagi vastuse p 8 esitatud asjaoludel on Hageja poolt hagi p 1.2 Kostjale etteheidetavad rikkumised on otsitud ja valed. Samuti on ebaõige Hageja seisukoht, et Kostjapoolsed rikkumised (kommunaalmaksete ja laenumaksete mittetasumine) on pannud Hageja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
22.Kostja on seisukohal, et Hageja poolt 24.10.2022 esitatud isikliku kasutusõiguse kokkuleppe ülesütlemisavaldus on tühine ja ei too endaga kaasa Kostja kasuks 25.04.2013 kinnistule seatud tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse lõppemist elamule. Samuti Hagejal puudub mõjuv põhjus isikliku kasutusõiguse kokkuleppe ülesütlemisavalduse tegemiseks. Põhjendused selles osas on esitatud alljärgnevad: - Kostja on tervislikust seisundist tulenevalt määratud 100% töövõimetus, millest on teadlik Hageja. Kostjal puuduvad rahalised vahendid endale samaväärse uue eluaseme soetamiseks, kuna on kogu oma vara investeerinud kinnistusse ja sellele tema poolt ehitatud majasse; - Kostja on 06.07.2022 teinud Hagejale ettepaneku sõlmida kokkuleppe W ́i ülalpidamiskohustuse täitmise ja eluruumi ülalpidamisega seotud kulude kandmise osas, mille peamisteks tingimuseks on see, et Hageja esitab kuludokumendid W ́i ülalpidamiskulude osas ning esitab kuludokumendid maja ülalpidamise kulude osas, mis jaotatakse vastavalt maja ruumide kasutuskorrale, milline sõlmitakse Kostja ja Hageja poolt notari juures, et ei tekiks hilisemaid arusaamatusi (Kuna Kostja ainukasutuses üks tuba majas ja Hageja, tema elukaaslase ja 2 lapse ainukasutuses on 90 % majast). Hageja ei olnud huvitatud Kostja poolt tehtud ettepanekutest.
23.Lisaks viitab kostja sellele, et: - Kostja ja Hageja ühise lapse ülalpidamiskulude osas on Harju Maakohtus pooleli menetlus tsiviilasjas nr xxx ”W hagi Y vastu elatise nõudes“, mille raames selgub Kostja elatise tasu suurus. Harju Maakohus on teinud 05.10.2022 pooltele kompromissi sõlmimise ettepaneku, millega Kostja nõustus aga lapse esindaja Hageja loobus; - Kostja on Hagejale endaga seotud kommunaalkulude osas teinud suure ettemakse, kuna Hageja on varasemalt alusetult nõudnud Kostjalt poolte majaga seotud kommunaalkulude tasumist. Samas, kui majas elab 5 inimest, kelledest Kostjal on kõige väiksemad kulud (kasutab elamiseks ühte tuba), kuna ta enamus ruume majas ei saa kasutada; - AS SEB Pangas 25.04.2013 ja 23.10.2013 Kostja ja Hageja abielu ajal sõlmitud laenulepingu nr 2013009789 ja laenulepingu lisa, mille alusel võeti laenu kokku summas 100 000 eurot, intressiga 3 kuu Euribor+1,020% aastas, on Hageja juulis 2021 Kostja nõusolekuta ja tema seljataga vormistanud enda nimele. Kostja on vabastatud kodulaenu kaastaotleja kohustusest alates 06.07.2021 (vt hagi vastuse lisa 2 X seisukohad 04.04.2022 tsiviilasjas nr xxx „W hagi Y vastu elatise nõudes.“
24.Eeltoodust tulenevalt on ebaõiged Hageja poolt hagi p 1.3 esitatud seisukohad, et Hagejal ei ole võimalik tagada Kostja poolse rikkumise tõttu (vt hagi p 1.2.) endale ja poolte ühisele lapsele normaalset ülalpidamist (ega tasuda laenumakseid AS SEB Pank ees, milliste laenumaksete
2-22-17130 tasumata jätmine tooks omakorda kaasa Kinnistu müümise täitemenetluses), mis annab hagejale õigusliku aluse nõuda isikliku kasutusõiguse lõpetamist ka sel alusel. Hageja poolt hagis esitatud haginõude põhjendused ei ole asjakohased, kuna Hageja poolt esitatud rikkumisi pole Kostja polt toime pandud. Kogu probleemistik kommunaalkuudega ja lapse ülalpidamiskuludega on tekitatud Hageja poolse pettusliku tegevuse tulemusel Kostja suhtes.
VASTUHAGI ASJAOLUD JA NÕUE
25.Kostja Y esitas 23.01.2023 vastuhagi, mida täpsustas 26.01.2023. Y taotleb kohustada Xt andma nõusolek vaidlusaluse kinnisasja (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx) kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, mille kohaselt kantakse vaidlusaluse kinnisasja (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx) omanikuna kinnistusraamatusse Hageja Y. Kostja palub asendada X tahteavaldus kohtulahendiga.
26.Vastuhagi asjaolude kohaselt 25.04.2013 Tallinna notar Evelyn Roots koostas ja tõestas Y`i kinkelepingu (vt hagi lisa 1 Kinnistu kinkeleping 25.04.2013). Kinkelepingu p 2.1 kohaselt kinkis Y talle kuuluva XXX asuva kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx abikaasale X- Y`ile. Kinkelepingu p 2.3 Y ja abikaasa X- Y leppisid kokku, et lepingu eseme suhtes kehtiv, lepingu punktis 1.2.4 nimetatud, asjaõigus ning lepingu alusel seatav hüpoteek ja isiklik kasutusõigus jäävad lepingu eseme suhtes kehtima ka pärast lepingu sõlmimist ja abikaasa X-Y kandmist lepingu eseme omanikuna kinnisturaamatusse.
27.Kinkelepingu p 4.1 Y ja abikaasa X-Y leppisid kokku koormata kingitav kinnistu tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega elamule Y`i kasuks. Isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks piisab Y`i surma tõendamisest. 29.04.2013 X- Y kanti kinnistu XXX (kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx) omanikuna kinnisturaamatusse. 15.12.2020 Y ja X lahutasid abielu. Pärast abielu lahutamist Y ja X ei ole jaganud ühisvara.
28.01.11.2021 Y sai kinnisvaramüügiportaalist www.kv.ee teada, et X on pannud müüki tema poolt kingitud kinnistu hinnaga 430 000 eurot (seisuga 10.05.2022 oli kinnistu hinnaks 357 000.eurot ja müügikuulutus oli aktiivne kuni 09.08.2022). Samal kuupäeval s.o 01.11.2021 X sõlmis uue eluaseme ostuks laenulepingu ja VÕL lepingu (vt hagi lisa 4 ”W hagi Y vastu elatise nõudes“ tsiviilasi nr xxx, mille p 12 nähtub, et 01.11.2021 on X poolt võetud uus laen ja sõlmitud VÕL leping uue elamise ostuks).
29.Kui X`le jõudis kohale, et ta ei saa kinnistut müüa ilma Y`i nõusolekuta, hakkas ta Y`i survestama, et saada temalt nõusolekut kinnistu müügiks ning et Y annaks nõusoleku tema kasuks kantud isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks. 28.06.2022 X esindaja C edastas e-posti aadressilt: xxx Y`i volitatud esindajale Q`i e-posti aadressile: xxx X alljärgneva ettepaneku: - X on valmis sõlmima isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkuleppe Y`i jaoks vägagi soodsatel tingimustel – kui Y loobub oma isiklikust kasutusõigusest, on X valmis lugema sellega W ́i ülalpidamiskohustuse Y`i poolt täidetuks kuni lapse täisealiseks saamiseni.
30.06.07.2022 Y`i volitatud esindaja Q e-posti aadressilt: xxx edastas X esindajale C e-posti aadressile: xxx alljärgneva vastuse X ettepanekule (vt hagi lisa 6 vastus X ettepanekule
2-22-17130 06.07.2022): - X poolt esitatud pakkumine sõlmida isikliku kasutusõiguse lõpetamise kokkuleppe Y`i poolt X`le kingitud maja osas ei ole Y`i jaoks aktsepteeritav, kuna ta ei kavatse loobuda tähtajatust ja tasuta isiklikust kasutusõigusest majale ning lahkuda enda poolt ehitatud majast puu alla elama. Kui X`le ei sobi Y`i poolt ehitatud ja temale kingitud majas enam elada, siis võib X broneerida notari aja ja kingituse Y`ile tagastada.
31.11.07.2022 X esindaja C edastas Y`i volitatud esindajale Q`i e-posti aadressile X alljärgneva täiendava ettepaneku: - X on valmis õigusrahu nimel tegema Y ́ile ettepaneku kinnistu jaotamiseks, Y ́i jaoks äärmiselt soodsatel tingimustel. Kui Y nõustub isikliku kasutusõiguse lõpetamisega, on X nõus jagama kinnistu võõrandamisest saadava müügitulu (ca 350 000 eurot) peale laenukohustuste tasumist võrdsetes osades.
32.26.07.2022 Y`i volitatud esindaja Q edastas X esindajale C e-posti aadressile alljärgneva vastuse X täiendavale ettepanekule: X kingi saajana on väga hästi teadlik, et XXX kinnistul asuv maja on ehitatud kinkija Y`i poolt koduks mitte aga müügi objektiks. Samuti on X kingi saajana teadlik kinkija Y`i emotsionaalsest sidemest tema poolt koduks ehitatud majaga, kus temal on õigus elada kuni oma surmani. Seega enne kui Y võtab ette oma elus olulise otsuse ja kujundab oma seisukoha X poolt 11.07.2022 täiendavas ettepanekus tehtud kinnistu jaotamise ettepaneku osas soovib Y saada X`lt kirjalikud selgitused alljärgnevate asjaolude kohta: - kuidas toimus SEB Pangas abielu ajal sõlmitud autoliisingu ümbervormistamine X nimelt Y`i nimele? Y`i sõnade kohaselt ei ole tema SEB Pangas autoliisingut ümber vormistanud; - kuidas toimus SEB Pangas Y`i ja X poolt abielu ajal 25.04.2013 sõlmitud laenulepingu nr 2013009789 ümber vormistamine X nimele? Y`i sõnade kohaselt ei ole tema SEB Pangas laenulepingu nr 2013009789 ümbervormistamise lepingut X nimele sõlminud; - millistel tingimustel ja millise vara tagatisel on X sõlminud SEB Pangas laenulepingu 2021017620 summas 36 485,00 eurot ning kas uue laenu väljastamine toimus 25.04.2013 SEB Pangas sõlmitud laenulepingu nr 2013009789 tagasimakstud laenusumma ulatuses ja kinnistu XXX tagatisel?
33.27.07.2022 edastas X esindaja Y`i volitatud esindajale e-posti aadressile X seisukoha 26.07.2022 vastuse suhtes: X teatas, et vaatamata sellele, et maja kuulub talle, on ta siiski nõus müügist saadud raha jagama justkui ühisvara ja müügist jäänud positiivset saldot jagama õiglaselt. Maja müügihind on 357’000 eurot. Maakleri tasu lepingu järgi on 2% müügihinnast, mis moodustab 7’140 eurot. Fassaadi soojustamiseks tuttavalt laenatud raha 10’000 eurot. Laenujääk abielu lahutamise hetkel (15.12.2020a) oli 72’566 eurot (selle kohta on olemas laenusaldo tõend, mida on võimalik esitada notari tehinguks). X väitis, et peale abielu lahustamist ehitas enda vahenditest sauna välja, selle maksumus 3’800 eurot, selle kohta olla olemas tõendid. Seega, müügihinnast lahutame kohustused, kulud ning jagame pooleks. Notaritehingu kulud lähevad pooleks. 357’000 -7140-10000-72566-3800 = 263’494/2= 131’747 eurot (orienteeruv Yle jääv raha summa). Muud X kohustused ja hüpoteegi summad (nähtavad kinnistusraamatus) ei puutu Yt ja teda ei ohusta. Samuti X teatas, et kui antud lahendus Yle ei sobi, siis ollakse sunnitud kasutama kiirmüügi pakkumist, mis tähendab, et Xl on seaduslik õigus ja võimalus müüa maja koos Yle kuuluva kasutusõigusega, saada selle eest talle sobiva rahasumma, Yle kompensatsiooni sel juhul ei pakuta. Antud juhul võib juhtuda, et Y tema kasutusõigust tulevikus müüa ei saa (ei ole huvilisi) ega saada selle eest raha.
34.01.08.2022 Y tegi Tallinna notar Erki Põdra notaribüroos kinkelepingust taganemise avalduse (vt hagi lisa 10 Kinkelepingust taganemise avaldus 01.08.2022), millega Y taganes X`ga 25.04.2013 sõlmitud kinkelepingust põhjendades seda alljärgnevalt: - kingisaaja X on oma
2-22-17130 käitumisega näidanud Y`i kui kinkija vastu üles jämedat tänamatust, mis seisneb mh selles, et: 1) Kingisaaja X on asunud kingituseks saadud kinnistut ja sellel asuvat maja (XXX (kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx)) müüma, et osta endale uus eluase, samas olles teadlik kinkija Y`i emotsionaalsest sidemest kingitud esemega. Kinkija Y vaatamata oma tervislikule seisundile (praeguseks Eesti Töötukassa poolt määratud puuduv töövõime ja saab töövõimetuspensioni), millest on teadlik ka kingisaaja X, ehitas maja, milles soovib elada kuni oma surmani; 2) Kingisaaja X selle asemel, et lepingulist kohustust kinkija Y`i ees täita tegeleb kinkija Y`i survestamise ja ähvardamisega, et kinkija Y nõustuks lõpetama kinkija Y`i ja kingisaaja X vahel kokkulepitud tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse, et kingisaaja X saaks maja ära müüa ja osta endale uus eluase.
35.Xle edastatud kinkelepingu taganemise juhtis Y kingisaaja X tähelepanu asjaolule, et vastavalt võlaõigusseaduse § 186 p 5 on Y`i ja kingisaaja X vahelised lepingulised suhted lõppenud ning Y`i nõudis X’ilt talle kinkelepingu alusel üleantud XXX asuva kinnistu tagastamist. Samuti Y tegi kinkelepingu taganemise avalduses X`le ettepaneku sõlmida kinkeeseme omandi kinkijale Y`ile üleandmiseks asjaõigusleping 24.08.2022 kell 10.30 Tallinna notar Erki Põdra notaribüroos aadressil Tornimäe 5, Tallinnas. Eelnimetatud asjaõigusleping jäi 24.08.2022 kell 10.30 Tallinna notar Erki Põdra notaribüroos tõestamata põhjusel, et broneeritud ajal ei ilmunud kohale X (Vt hagi lisa 10.2 Notari tõend sündmuse kohta).
36.Vastuhagi rahuldamine välistab täielikult põhihagi rahuldamise. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Võlaõigusseaduse § 268 lg 1 ja § 267 p 1 kohaselt võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Kuivõrd Hageja on kinkelepingust taganenud 01.08.2022 (vt hagi lisa 10, 10.1 ja 10.2 ), siis ta soovib tagasi saada kingieset – kinnistu omandit. Kinnistusraamatus kinnistu omaniku kohta muudatuse tegemiseks on vajalik Kostja nõusolek. Seetõttu Hageja palub kohtul kinnistu omandi üleminekuks kohustada Kostjat andma selleks vajalik nõusolek.
37.14.02.2023 menetlusdokumendis andis kostja teada, et ta ei nõustu Hageja 09.02.2023 vastusega vastuhagile ega selles toodud seisukohtade, nõuete ja põhjendustega, vaidleb neile täies ulatuses vastu. Esiteks: Pooltel ei saa olla vaidlust selles, et hagejale kuulub kinnistu asukohaga XXX, registriosa nr xxxxxxxx, milline on hagejale Kostja poolt kingitud 25.04.2013 kinkelepingu alusel (vt vastuhagi lisa nr 1, 2). 2. Kostja kasuks on Kinnistule seatud isiklik kasutusõigus (vt vastuhagi lisa nr 1, 2). Poolte abielu on sõlmitud 15.12.2010 ja lahutatud 15.12.2020 (vt vastuhagi p 3). Pooled ei ole jaganud ühisvara pärast abielu lahutamist 15.12.2020. Pooltel on ühine laps (W), kes on sündinud 25.07.2012.
38.Hageja, kostja ja AS SEB Pank vahel oli kuni 05.07.2021 sõlmitud laenuleping nr 2013009789 ja laenulepingu lisad, mille alusel võeti poolte poolt AS-st SEB Pank laenu kokku summas 100 000,00 eurot tähtajaga 01.05.2037, millise laenu tagatiseks kanti Kinnistule hüpoteek AS SEB Pank kasuks. Seisuga 05.07.2021 oli poolte laenu jääk 70 085,68 eurot. Kostja volitatud esindaja Q tegi AS SEB Panka 10.08.2022 teabenõude ja 05.09.2022 sai teabenõudele vastuse, millele lisatud AS SEB Panga laenulepingu nr 2013009789 lisast 03 nähtus, et 05.07.2021 AS SEB Pank, Hageja ja Kostja on sõlminud laenulepingu nr 2013009789 lisa 03, mille tulemusel nimetatud lepingu pooleks ei ole enam Kostja, kelle suhtes pank loobus võlaõigusseaduse § 66 lg
2-22-17130 1 alusel lepingust tulenevast nõudest. Klientide omavahelistes suhetes kohaldub võlaõigusseaduse § 69, kui kliendid ei lepi kokku teisiti. Kostja ei ole 05.07.2021 AS-iga SEB Pank ja Hagejaga laenulepingu nr 2013009789 lisa 03 sõlminud ega seda digitaalselt allkirjastanud, selle lisa sõlmis ja allkirjastas 07.07.2021 Hageja kasutades Kostja nõusolekuta tema ID-kaarti ja paroole, mille tulemusel Hageja vormistas Kostja laenulepingust nr 2013009789 välja, et saaks taotleda ära tasutud laenu ulatuses uut laenu, mille võtmiseks oleks olnud vaja Kostja nõusolekut.
39.01.11.2021 Kostja sai kinnisvaramüügiportaalist www.kv.ee teada, et Hageja on pannud müüki tema poolt kingitud kinnistu XXX (kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx) hinnaga 430 000.-eurot (seisuga 10.05.2022 oli kinnistu hinnaks 357 000.- eurot ja müügikuulutus oli aktiivne kuni 09.08.2022) (vt vastuhagi lisa 3 ja lisa 3.1 Kinnisvaraportaal KV.EE XXX müügi andmed). 01.11.2021 Hageja sõlmis AS SEB Pank uue eluaseme ostuks laenulepingu ja VÕL lepingu.
40.Eksitavad ja valed on Hageja väited, et Kostja on andnud Hagejale nõusoleku kinnistu müümiseks. Kostja ei ole andnud Hagejale nõusolekut kinnistu müümiseks ega ole ise soovinud kinnistut müüa. Hagejal on kinnistu müümiseks piirangud, mis tulenevad 25.04.2013 Tallinna notar Evelyn Roots juures sõlmitud Kinnistu kinkelepingu, Hüpoteegi seadmise lepingu, Kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise avalduse, Kokkulepe järjekoha kohta ja Asjaõiguslepingust. Kostja tasus kuni 11.2021 igakuiselt Hagejale ülekandega või sularahas kulutusi (mis sisaldasid ka eluasemelaenu laenuleping nr 2013009789), mille arvutas Hageja oma valemiga.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
41.Hageja esitas 09.02.2023 vastuse vastuhagile. Hageja hinnangul tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja sisulised vastuväited kostja vastuhagi osas on esitatud alljärgnevalt.
42.Vaidlust ei ole mh selles, et kostja esitas 01.08.2022 hagejale avalduse Kinkelepingust taganemiseks, millise avalduse sai hageja kätte 02.08.2022 (vt vastuhagi p 10) ning millisele avaldusele on hageja vastanud 24.10.2022 (vt hageja hagi lisa nr 3). Kostja poolne Kinkelepingust taganemine on tühine ega ole kaasa toonud Kinkelepingu lõppemist.. Taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud mh taganemise materiaalsed eeldused, st taganemiseks peab olema materiaalõiguslik alus, mida käesoleval juhul ei esine.
43.01.08.2022 Kinkelepingust taganemise avalduse kohaselt (vt avalduse lk 2) on hageja oma käitumisega näidanud väidetavalt kostja vastu üles jämedat tänamatust sellega, et on asunud Kinnistut müüma, samas kui kostja soovib Kinnistul asuvas elamus elada kuni oma surmani. Samas Kinnistu võimalik müük hageja poolt ei oleks lõpetanud kostja kasuks Kinnistule seatud isiklikku kasutusõigust, st kostja õigus (koos isikliku kasutusõiguse märkega) Kinnistul asuvas elamus elada oleks jäänud kehtima ka peale võimalikku Kinnistu müüki. Seega ei saa hageja soovi Kinnistut müüa sel põhjusel isegi mitte teoreetiliselt käsitleda jämeda tänamatusena, sest see ei oleks mitte mingil määral takistanud kostjal Kinnistut oma elukohana kasutada.
44.01.08.2022 Kinkelepingust taganemise avalduse kohaselt (vt avalduse lk 2) on hageja oma käitumisega näidanud väidetavalt kostja vastu üles jämedat tänamatust sellega, et hageja tegeles väidetavalt kostja survestamise ja ähvardamisega, et kostja nõustuks Kinnistu müügi ja isikliku kasutusõiguse kustutamisega. Esiteks rõhutab hageja, et hageja ei ole kostjat mitte ühelgi ajahetkel ei survestanud ega ähvardanud ning kostja vastupidised väited on väärad ja paljasõnalised. Teiseks
2-22-17130 ei saa hageja poolse ettepaneku tegemist (so müüa Kinnistu, kustutada isiklik kasutusõigus ja jagada Kinnistu müügist saadud raha hageja ja kostja vahel, millise raha arvelt oleks kumbki pool saanud endale osta ilma laenu kasutamata uue eluaseme) käsitleda ei survestamise ega ähvardamisena. Kostjal ei olnud kohustust sellise ettepanekuga nõustuda.
45.Ettepaneku isikliku kasutusõiguse kustutamiseks tegi hageja seetõttu, et sel juhul oleks Kinnistu olnud võimalik müüa oluliselt kallimalt, kui selle müügil isikliku kasutusõigusega koormatuna. Hageja rõhutab siinjuures, et hageja ettepanek sisaldas ettepanekut jagada Kinnistu müügist saadud rahalised vahendid (peale laenukohustuse täitmist AS SEB Pank ees jm ettepanekus nimetatud kohustuste täitmist) poolte vahel võrdsetes osades (kuigi Kinnistu ainuomanikuks on vaid hageja, kellel oleks seega õigus saada Kinnistu müügil 100% müügihinnast, vt selles osas vastuhagi lisa nr 9, so hageja 27.07.2022 kiri ja vastuhagi p 7). See oleks tähendanud Kinnistu müügist kostjale vähemalt ca 131 747 euro suuruse summa laekumist (so Kinnistu eelduslik müügihind 357 000 eurot – maakleri tasu 7140 eurot – 10 000 eurot elamu fassaadi soojustamiseks võetud laenu katteks – 3800 eurot hageja poolt peale abielu lahutamist elamusse sauna ehitamise kulude katteks – 72 566 eurot AS SEB Pank laenu katteks), millise rahasumma arvelt oleks kostja saanud endale soetada endale sobiva uue elukoha ilma täiendavat laenu kasutamata.
46.Kolmandaks ei ole hagejal ei Kinkelepingu ega seaduse kohaselt piiranguid Kinnistu müümiseks (so Kinnistu müük isikliku kasutusõigusega koormatult), pooled ei ole selles osas hagejale kokku leppinud mitte ühtegi piirangut. Samuti ei ole hagejal kohustust jätkata koos elamist kostjaga Kinnistul, olukorras, kus poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu on lahutatud. Neljandaks andis kostja 2020.a. detsembris hagejale ise teada, et kostja on nõus Kinnistu müügiga ja soovib Kinnistu müüki ning ka 2021.a. septembris avaldas kostja hagejale sama nõusoleku, muutes siiski hiljem mingil hagejale mitteteadaoleval põhjusel oma seisukohta. Hageja rõhutab siinjuures, et 2021.a. oktoobris tellis kostja ise Kinnistu müügi korraldamiseks maaklerilt vastava teenuse ning kostja enda tellitud maakler käis ka Kinnistut üle vaatamas, mh edastas kostja hagejale ka sõnumi, milles andis hagejale teada, et Kinnistule on olemas ostjad. Peale seda, kui kostja oli hagejale kinnitanud, et kostja on nõus Kinnistu müügiga, tegigi hageja otsuse osta endale laenuga uus elukoht. Seega soovis kostja ka ise Kinnistu müüki, mida saab kinnitada mh Kinnistu müüki korraldanud maakler ja mida on ka hageja valmis vaidluse jätkumisel kinnitama kohtus vande all. Eelnevat tõendab üheselt ka poolte sõnumivahetus.
47.Kinkelepingut sõlmides ei ole pooled kokku leppinud, et hagejal oleks mingeidki piiranguid Kinnistu käsutamisel, st hagejal on Kinnistu omanikuna täielik õigus ja vabadus Kinnistu igal ajahetkel müüa (so Kinnistu müük isikliku kasutusõigusega koormatult). Seega ei ole Kinnistu võimalik müük hageja poolt käsitletav jämeda tänamatusena kostja suhtes. Vastupidi, olukorras, kus kostja ei ole alates 2021.a. novembrist osalenud ei poolte ühise lapse (W) ülalpidamiskulude ega Kinnistuga seotud kulude (kommunaalkulud jm) kandmises, ei olegi hagejal enda ja poolte ühise lapse ülalpidamiskulude katmiseks muud mõistlikku varianti, kui Kinnistu müük. Eelnevat silmas pidades on ekslik ja materiaalõigusega vastuolus kostja seisukoht (vt vastuhagi p 4 viimane lõik), nagu ei saaks hageja müüa Kinnistut ilma kostja nõusolekuta – hageja ei vaja Kinnistu müümiseks kostja nõusolekut ei Kinkelepingu ega seaduse alusel. Samuti on väär kostja väide, nagu oleks hageja sellisest väidetavast kostja nõusoleku vajadusest (millist kostja nõusolekut Kinnistu müügiks tegelikkuses vaja ei ole) aru saades asunud kostjat survestama. Nagu eespool on esile toodud, mitte mingit kostjat survestamist sel teemal toimunud ei ole, kostja oli ise nõus Kinnistu müügiga eespool toodud tingimustel.
2-22-17130
48.Mõistlikult ei saa ka eeldada, et hageja jätkaks koos kostjaga samas elukohas (so Kinnistul) elamist, olukorras, kus poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu on lahutatud. Sellist kohustust ei tulene hagejale ei Kinkelepingust ega seadusest ja selline kohustus oleks ka ilmses vastuolus hea usu põhimõttega. Sellises olukorras ongi ainukene mõistlik lahendus see, et hageja müüb Kinnistu (millise müügi korral oleks jäänud kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus kehtima) ja kasutab saadud raha endale uue elukoha soetamiseks – hageja rõhutab, et ei Kinkeleping ega seadus hagejale Kinnistu müügi osas piiranguid ette ei näe. Eelnevat silmas pidades on ilmne, et kostja etteheited väidetava jämeda tänamatuse kohta on väärad – hageja ei ole mitte ühelgi ajahetkel kostja vastu jämedat tänamatust üles näidanud.
49.VÕS § 270 lg 1 kohaselt kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kostja poolne taganemise avaldus on koostatud 01.08.2022, samas pöördus hageja esimest korda kostja poole ettepanekuga Kinnistu müümiseks juba enam kui aasta aega (so 2020.a. detsembris, so ajal kui lahutati poolte abielu) enne kostja poolse taganemise avalduse esitamist, mistõttu on kostja seisuga 01.08.2022 VÕS § 270 lg 1 kohaselt kaotanud õiguse Kinkelepingust taganeda. Siinjuures rõhutab hageja, et 2020.a. detsembris andis kostja hagejale teada, et kostja on Kinnistu müügiga nõus ja soovib Kinnistu müüki ning ka veel 2021.a. septembris avaldas kostja hagejale, et soovib Kinnistu müüki, muutes samas hiljem oma seisukohta.
50.VÕS § 270 lg 3 kohaselt kinkija ei või taganeda kõlbelise kohustuse täitmiseks sõlmitud kinkelepingust. Tavapärane on kõlbelise kohustuse eeldamine mh kooselupartnerite ja abikaasade vahel. Kõlbelisteks kohustusteks võib lugeda mh ka kingitusi sünnipäevadeks (vt Võlaõigusseaduse II kommenteeritud väljaande, Kirjastus Juura, 2007, lk 143, p 3.3.). Kinkelepingu sõlmimise ajal olid pooled abielus ning poolte vahel olid isiklikud suhted, sh sündis pooltel 2012.a. juulis ühine laps. Eelnevat silmas pidades on Kinkeleping sõlmitud kõlbelise kohustuse täitmiseks (st tagamaks, et hagejal ja poolte ühisel lapsel oleks olemas alaline elukoht ning arvestades asjaolu, et varasemalt kanti tihti perekonna kulusid vaid hageja sissetuleku arvelt), mistõttu ei saa kostja VÕS § 270 lg 3 kohaselt sellisest Kinkelepingust taganeda.
51.Seoses hageja enda poolt käesolevas asjas esitatud hagiga peab hageja vajalikuks osutada, et asjaolu, et kostja ei ole alates 2021.a. novembrist osalenud poolte ühise lapse ülalpidamiskulude ega Kinnistu kommunaalkulude kandmises, tõendab üheselt ka fakt, et kostja on võtnud endale 02.02.2023 tsiviilasjas nr xxx sõlmitud kompromissilepinguga (vt hageja 06.02.2023 taotluse lisa nr 2, so 02.02.2023 kompromissi määrus tsiviilasjas nr xxx, p 1.2) kohustuse tasuda poolte ühise lapse elatise võlgnevus perioodi 01.12.2021 – 01.02.2023 eest summas 3500 eurot (so arvestusega 250 eurot kuus).
KOHTU PÕHJENDUSED
52.Vaidlus puudub selles, et hagejale X kuulub kinnistu asukohaga XXX, registriosa nr xxxxxxxx (kinnistu), millisele on seatud kostja Y kasuks isiklik kasutusõigus (vt I kd, tl 5). Vaidlus puudub ka selles, et antud kinnistu omandas kostja hagejalt poolte abielu kestel vastavalt 25.04.2013 sõlmitud kinkelepingule (I kd, tl 134-138). Ka isiklik kasutusõigus kostja kasuks seati sama kinkelepinguga (I kd, tl 136).
2-22-17130
53.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kinnistuga seotud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks ja kostja on esitanud hageja vastu sisuliselt nõude kinnistu omandi tagasisaamiseks (tuginedes sellele, et kostja on kinnistu kinkelepingust taganenud 01.08.2022 avaldusega). Kohus peab otstarbekaks hinnata esmalt vastuhagi põhjendatust, sest vastuhagi rahuldamise korral saaks vaidlusaluse kinnistu omanikuks kostja ning sellisel juhul ei oleks hagejal kui mitteomanikul alust hageda kostja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kustutamist. Seega lahendab kohus esmalt vastuhagi (I), seejärel lahendab kohus hagi (II) ning lõpetuseks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja otsustab menetluskulude jaotuse (III). I
54.Käesoleva asja õigeks lahendamiseks peab kohus andma hinnangu poolte vaidlusele selles, kas kostja on kehtivalt taganenud hageja ja kostja vahel 25.04.2013 sõlmitud kinkelepingust, mille alusel kostja kinkis hagejale kinnistu asukohaga XXX, registriosa nr xxxxxxxx (kinnistu). Sama lepinguga koormas hageja kinnistu kostja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega.
55.Lepingust taganemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka taganemise formaalsed nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus ja sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 mõttes. VÕS § 118 lg 1 on sätestatud, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
56.Erisätted kehtivad kinkelepingust taganemise osas. VÕS § 268 lg 1 on sätestatud, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Hageja tugineb käesolevas menetluses VÕS § 267 p-le 1. VÕS § 267 p 1 kohaselt on kinkijal õigus lepingust taganemiseks, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.
57.Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja ei riku lepingut. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt nt Riigikohtu 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Riigikohus on varasemas praktikas märkinud veel seda, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22.02.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06, p 12).
58.Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielu on lahutatud 15.12.2020 ja abielulised suhted on
2-22-17130 lõppenud. Kostja avaldus kinkelepingust taganemiseks on tehtud 01.08.2022 (I kd, tl 169-170) ehk rohkem kui poolteist aastat pärast poolte abielu lahutamist. Vastuhagis ja avalduses kinkelepingust taganemiseks heidab kostja hagejale ette järgnevat: - kingisaaja X on oma käitumisega näidanud Y`i kui kinkija vastu üles jämedat tänamatust, mis seisneb mh selles, et: 1) Kingisaaja X on asunud kingituseks saadud kinnistut ja sellel asuvat maja müüma, et osta endale uus eluase, samas olles teadlik kinkija Y`i emotsionaalsest sidemest kingitud esemega. Kinkija Y vaatamata oma tervislikule seisundile (Eesti Töötukassa poolt määratud puuduv töövõime ja saab töövõimetuspensioni), millest on teadlik ka kingisaaja X, ehitas maja, milles soovib elada kuni oma surmani; 2) Kingisaaja X selle asemel, et lepingulist kohustust kinkija Y`i ees täita tegeleb kinkija Y`i survestamise ja ähvardamisega, et kinkija Y nõustuks lõpetama kinkija Y`i ja kingisaaja X vahel kokkulepitud tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse, et kingisaaja X saaks maja ära müüa ja osta endale uus eluase.
59.Hinnates käesolevas asjas esitatud tõendeid ja konkreetse juhtumi asjaolusid, on kohus seisukohal, et hageja käitumine kostja suhtes ei ületanud seda eetilist piiri, mida võiks käsitleda jämeda tänamatusena. Esmalt nõustub kohus hagejaga, et hagejal kui vaidlusaluse kinnistu omanikul ei ole iseenesest keelatud kinnistut müüa ning ka kinkelepingus sellistes piirangutes kokku ei lepitud (I kd, tl 45-49). Teiseks, isegi eeldades kostja väidetud emotsionaalset sidet kinnistuga ja soovi elada kinnistul asuvas elamus kuni surmani, siis isegi kinnistu võimalik müük hageja poolt ei lõpetaks kostja kasuks kinnistule seatud isiklikku kasutusõigust (I kd, tl 47). Hageja märgib põhjendatult, et kostja õigus kinnistul asuvas elamus elada (koos isikliku kasutusõiguse märkega, vt I kd, tl 5) jääb kehtima ka peale võimalikku kinnistu müüki. Seega ei saa hageja soov kinnistut müüa (I kd, tl 141-144) olla iseenesest vaadeldav jämeda tänamatusena kostja poolt viidatud elamu kasutamise soovi kontekstis. Olukorras, kus vaidlus puudub, et: (i) poolte abielu on lahutatud 15.12.2020; (ii) abielulised suhted on ammu lõppenud; (iii) ja pooled ei suuda omavahelisi suhteid ilma kohtu abita lahendada, pole põhjust eeldada, et hageja oleks kinnistule kostja jaoks kuidagi parem või mugavam omanik võrreldes kinnistu potentsiaalse uue omanikuga.
60.Samuti nõustub kohus hagejaga, et paljasõnalised on kostja väited, nagu oleks hageja kostjat kuidagi ähvardanud. Asjaolu, et poolte lepingulised esindajad on omavahel pidanud kirjavahetust erinevate poolte vaidlusküsimuste (sh kostja kohustus lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks) lahendamiseks ja esitanud sellel eesmärgil erinevaid ettepanekuid ja seisukohti (vt I kd, tl 149 – 168, tl 13-16, tl 57-59) ei ole vaadeldav kostja ähvardamisena ega ka ebakohase survestamisena. Muuhulgas ei pea kohus antud olukorras eetiliselt taunitavaks ka hageja ettepanekut kinnistu müügiks koos eelneva isikliku kasutusõiguse lõpetamisega ja hilisema müügitulu jagamisega. Hageja märgib põhjendatult, et mõistlikult ei saa eeldada, et hageja jätkaks koos kostjaga samas elukohas elamist olukorras, kus poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu on lahutatud. Kohus ei näe sellises olukorras hageja poolt kostjale kinnistu müügi ettepaneku tegemises midagi taunimisväärset. Vastupidi, kuna hageja kinnistu omanikuna ei vaja kinnistu müügiks juriidiliselt üldse kostja nõusolekut, siis pigem on hageja poolt kostjale kinnitu müügiga seotud ettepanekute tegemine koos valmidusega hageja omandis oleva kinnitu müügihinnast pärast kulude mahaarvamist 50% kostjale anda igati mõistlik ja vastutulelik käitumine (vt nt I kd, tl 157 pöördel, tl 167-168).
61.Kostja etteheiteid hagejale kinnistu müügi osas on põhjendamatud ka seetõttu, et asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja varasemalt ise kinnistu müügiga nõus olnud (vt II kd, tl 23-26). Muuhulgas on kostja hagejale selgitanud, et: „Ma panin maja müüki ... juba on olemas soovijad....“; „Minul on alati kõik tõsine ...“ (vastuseks hageja sõnumile: Palun täpsusta kui tõsine
2-22-17130 on Sinu otsus maja müüa? Kui oled meelestatud tõsiselt, siis kutsun maakleri ja alustame maja müügi protsessi. Ootan vastust); „Nagu andsin, nii võtan ka tagasi“ (vastuseks hageja sõnumile: Maja müüakse! Sa andsid selle kohta mulle nõusoleku septembris 2021.a.).
62.Jämeda tänamatusena ei kvalifitseeru kohtu hinnangul ka hageja ettepanek kostjale isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks. Arusaadav ja loogiline on hageja põhjendus, et ettepaneku isikliku kasutusõiguse kustutamiseks tegi hageja seetõttu, et sel juhul olnuks kinnistu võimalik müüa oluliselt kallimalt (võrrelduna müügiga isikliku kasutusõigusega koormatuna). Kostjal ei olnud kohustust hageja ettepanekutega (ei kinnistu müügi ega isikliku kasutusõiguse lõpetamise osas) nõustuda. Poolte kohtueelsest kirjavahetusest ja käesolevast kohtuvaidlusest järeldub, et kostja lepinguline esindaja hageja ettepanekutega ei nõustunudki. Nii hagejat kui kostjat esindasid kohtueelses kirjavahetuses professionaalsed esindajad ja ka ainuüksi sellel põhjusel oleks väär väita, nagu saaks hageja poolt kostjale kohtueelsete ettepanekute saatmist kuidagi eetiliselt taunitavaks pidada. Kuna kostjal oli olemas esindaja, siis pole alust arvata, et hageja oleks saanud või üritanud kuidagi ära kasutada kostja teadmatust juriidilises küsimustes vms.
63.Põhjendamatu on kostja etteheide, justkui väljendaks jämedat tänamatust hageja poolne „lepinguliste kohustuste mittetäitmine“ kostja suhtes. Kohus märgib, et esimesena viis pooltevahelised vaidlused lepingu mittetäitmise tasemele kostja ise, esitades hagejale 01.08.2022 kinkelepingust taganemise avalduse ja nõudes kinnistu tagastamist (I kd, tl 169-170). Seejärel alles 24.10.2022 esitas kostja hagejale isikliku kasutusõiguse kokkuleppe ülesütlemise avalduse koos kompromissiettepanekuga pooltevaheliste erinevate vaidluste kohtuvälise kompromissiga lahendamiseks (I kd, tl 13-16). Nagu kohus eelnevalt tuvastas, olid poolte lepingulised esindajad omavahel pidanud ka kohtueelselt kirjavahetust erinevate poolte vaidlusküsimuste (sh kostja kohustus lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks) lahendamiseks ja esitanud sellel eesmärgil erinevaid ettepanekuid ja seisukohti (vt I kd, tl 149 – 168, tl 13-16, tl 57-59). Seega asjaolud, mida kostja käsitleb kui hageja jämedat tänamatust, on tegelikult seotud eelkõige hageja ja kostja kui endiste abikaasade erimeelsustega kinnisvara ning muude varaliste hüvede jagamisel.
64.Kohus on seisukohal, et ainuüksi pärast hageja ja kostja lahkuminekut varaliste nõuete lahendamine (sh lepinguliste esindajate vahendusel ja kohtu kaudu) ei ole käesoleva juhtumi asjaoludel aluseks tuvastamaks kostja jämedat tänamatust kinkelepingust taganemise kontekstis. Vastasel korral peaks kohus järeldama, et oma õiguste kaitseks esindaja kasutamine ja kohtusse pöördumine on põhimõtteliselt taunitav tegevus. Nii see aga kahtlemata ei ole. Kohtu hinnangul on endiste abikaasade varaliste vaidluste osas oma õiguste kaitse mh lepingulise esindaja abiga vähemalt praegusel juhul aktsepteeritav tegevus, millest ei saa järeldada hageja jämedat tänamatust kostja suhtes. „Jämedat tänamatust“ ei saa sisustada selliselt, et kingi saaja peaks tingimusteta ja tähtajatult loobuma mistahes seaduslikest viisidest oma õiguste ja huvide kaitseks.
65.Eeltoodud põhjustel ei pea kohus objektiivselt hukkamõistetavaks ega jämedalt tänamatuks hageja poolt ka isikliku kasutusõiguse kande kustutamise vaidluse algatamist ligi 10 aastat pärast vaidlusaluse kinnistu kinkelepingu sõlmimist (mis toimus pealegi pärast seda, kui kostja oli kinkelepingust taganenud). Kohtu hinnangul on jämeda tänamatuse hindamisel muude asjaolude kõrval oluline ka kinkelepingu sõlmimise aeg 25.04.2013. Ligemale 10 aastat pärast kinkelepingu sõlmimist ja pärast kostja poolt kinkelepingust taganemist 01.08.2022 hageja kui kinnistu omaniku algatatud vaidlus isikliku kasutamisõiguse üle, ei ole vaadeldav objektiivselt hukkamõistetava teona. Hageja ja kostja kui endiste abikaasade vahelisi tülisid ning kohtuvaidlusi ei ole võimalik asetada käesolevas menetluses kinkelepingust taganemise põhjendusena toodud nn jämeda
2-22-17130 tänamatuse konteksti. Muuhulgas tuleb arvestades ka kinkelepingu sõlmimist möödunud aega ja seda, et ligemale 10 aastaga võivad pooltevahelised suhted paratamatult ja objektiivselt muutuda, ilma et selles oleks midagi tavatut või ebaeetilist. Pole võimalik eeldada, et kellegi kooselu oleks igavene ning kinnistu kinkelepingust ei tulene kohustust poolte kooselu lõppemisel hageja poolt kinkena saadud kinnistu kostjale tagastamiseks.
66.Eeltoodut arvestades ei nähtu asjas esitatud tõenditest selliseid asjaolusid, mis viitaks hageja jämedale tänamatusele kostja suhtes. Kohtu hinnangul ei olnud kostja õigustatud kinkelepingust taganema ka VÕS § 267 p 3 sätestatud eeldusel, nagu oleks hageja kingisaajana jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Pooltevahelises 25.04.2013 kinkelepingus (I kd, tl 134-138) puuduvad sellised koormised või tingimused, mida hageja oleks saanud kohtu poolt tuvastatud asjaoludel täitmata jätta. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, ei andnud kinkelepingust taganemiseks alust ka seoses isikliku kasutusõigusega seonduv (vt kohtotsuse p-d 62-65). Seega, isegi kui isiklikku kasutusõigust lugeda kinkega seotud koormiseks või tingimuseks, jääb kohus kõigi oma eelnevate põhjenduste juurde ja leiab, et hageja ei ole seoses isikliku kasutusõigusega näidanud üles jämedat tänamatust kostja suhtes.
67.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole pooltevahelisest kinkelepingust kehtivalt taganenud, sest taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kostja poolne kinkelepingust taganemine on tagajärjetu (toimetu) ning kostja taganemisavalduse alusel leping ei lõppenud. Seega ei ole võimalik rahuldada kostja vastuhagi nõuet hageja vastu vaidlusaluse kinnistu kostjale tagastamiseks ja hageja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega, sest kostja nõuded põhinevad ekslikule eeldusele kinkelepingust kehtiva taganemise osas. Kohus jätab vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. II
68.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude kinnistuga seotud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. 24.10.2022 esitas hageja kostjale isikliku kasutusõiguse kokkuleppe ülesütlemise avalduse, öeldes alates 24.10.2022 erakorraliselt üles kinnistu osas kostja kasuks sõlmitud isikliku kasutusõiguse kokkuleppe (I kd, tl 13-16). Ülesütlemisavalduses heitis hageja kostjale ette, et kostja ei ole alates 2021. a novembrist osalenud poolte ühise lapse (W) ülalpidamiskulude ega kinnistuga seotud kulude (kommunaalkulud jm) kandmises ning kõik sellised kulud on alates 2021. a novembrist tervikuna tasunud vaid hageja. Hageja leidis, et asjaolu, et kostjal on isikliku kasutusõiguse alusel õigus kinnistul asuvas elamus elada, ei vabasta kostjat kohustusest tasuda kinnistuga seotud kulusid (sh kommunaalkulud). Samuti heitis hageja kostjale ülesütlemisavalduses ette, et kostja ei ole tasunud poolte ja AS SEB Pank vahelisest laenulepingust nr 2013009789 (millega kanti kinnistule elamu ehitamisega seotud kulusid) tulenevaid laenumakseid, kuigi VÕS § 69 lg 1 kohaselt on kostjal kohustus tasuda laenumakseid võrdselt hagejaga. Hageja märkis, et kostja eelviidatud rikkumised on pannud hageja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
69.Eelnevat arvestades peab kohus hagi lahendamiseks hindama isikliku kasutusõiguse lepingu ülesütlemise kehtivust. Kohus selgitab, et lepingu ülesütlemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka ülesütlemise formaalsed nõuded. Vastasel korral ei too ülesütlemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Kui ülesütlemisavalduse eeldused puuduvad, on see tagajärjetu (toimetu) ning õiguslikult korrektne on tuvastada, et vastava ülesütlemisavalduse alusel leping ei lõppenud (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; Võlaõigusseaduse
2-22-17130 kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2016, lk 960).
70.Kohus märgib, et hageja tugineb hagis kahele õiguslikule alusele: VÕS § 196 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 212 lg 2 p 2. AÕS § 212 lg 2 p 2 on sätestatud, et kinnisasja omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust. Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-10575 p-s 8 on selgitatud, et „.Eelkõige võib AÕS § 212 lg 2 punkti 2 kohaldamine kõne alla tulla AÕS §-s 218 ja 223 sätestatud kasutusvaldaja kohustuste rikkumise tagajärjel tekkinud olulise kahju korral.“ AÕS § 223 lg 1 on sätestatud, et kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid tasub ning koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele. Viidatud otsuse p-s 10 märkis ringkonnakohus, et kasutusvaldaja kasu suuruse kindlakstegemisel tuleb võtta arvesse kasutusvalduse tähtajani saadavaid kasutuseeliseid, arvestades ka kasutusvalduse võimalikku tasulisust. Ringkonnakohtu seisukoha järgi peab just hageja tõendama nõude materiaalõigusliku aluse esinemise (sh kostja saadava kasu AÕS § 212 lg 2 p 2 mõttes).
71.Hagi kohaselt tugines hageja kostja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamisel ka AÕS §-le 212 lg 2 p 2, kuna hageja arvates tema kahju on oluliselt suurem kostja kasu. Hageja leidis, et tal ei ole võimalik tagada kostja poolse rikkumise tõttu endale ja poolte ühisele lapsele normaalset ülalpidamist (ega tasuda laenumakseid AS SEB Pank ees, milliste laenumaksete tasumata jätmine tooks omakorda hageja väitel kaasa kinnistu müümise täitemenetluses). Kohus leiab, et hageja ei ole toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis andnuks hagejale õigusliku aluse nõuda isikliku kasutusõiguse lõpetamist AÕS § 212 lg 2 p 2.
72.Esmalt on kohus seisukohal, et elatise vaidlus (poolte ühise lapse elatise nõue kostja vastu) käesolevasse kasutusvalduse vaidlusesse ei puutu. W elatise nõue kostja vastu oli läbivaatamisel eraldiseisvas menetluses Harju Maakohtu tsiviilasjas nr xxx ja antud tsiviilasja menetlus lõppes 02.02.2023 kinnitatud kompromissiga (vt I kd, tl 209-210), millega antud tsiviilasja pooled leppisid kokku nii edasiulatuva elatise tasumise tingimustes kui ka selles, et kostja tasub W ́ile elatise võlgnevuse summas 3500 eurot (so perioodi 01.12.2021 - 01.02.2023 eest). Kohus leiab, et kostja lapse poolt nõutav elatis ei ole hinnatav AÕS 223 lg 1 sätestatud kasutusvaldaja kohustuste rikkumise kontekstis. Lapse poolt nõutav elatis ei ole käsitletav „kasutusvalduse esemel lasuva maksu ja võlaintressina või kasutusvalduse esemega seotud koormatise, majandamis- ja muu kuluna.“ Kuna kostja ja W ́i elatise vaidlus on lahenenud kompromissiga tsiviilasjas nr xxx ning antud küsimus ei mõjuta käesoleva tsiviilasja lahendust, siis ei võta kohus seisukohta, millistel põhjustel tekkis kostjal elatise võlgnevus. Samuti ei oma asja lahendamiseks tähtsust ja kohus ei võta käesolevas asjas seisukohta muude poolte ühise lapsega seotud väidete osas (sh kostja väite osas, justkui oleks hageja tegelenud lapse manipuleerimisega ja kostja vastu häälestamisega).
73.Hageja peab enda kahjuks ka kinnistu kasutamisega seotud kommunaalmaksed. Kohtuistungil selgitas hageja, et kostja ei ole hüvitanud kinnistuga seotud kommunaalkulusid, mis kokku on 2750 eurot, umbes 230 eurot kuus (II kd, tl 68). Teine osa kahjust seisneb hageja arvates selles, et kostja ei ole tasunud ühise laenulepingu laenumakseid, kuigi laen oli võetud kinnistule elamu ehitamiseks. Hageja väitel laenumaksed kokku olid perioodil 2021. a jaanuar – 2022. a november 9119,81 eurot (igakuine makse on 414,50 eurot), mis tuleks jagada kahega. Hageja leiab, et VÕS § 69 lg 1 kohaselt on kostjal kohustus tasuda laenumakseid võrdselt hagejaga, sest tegemist on poolte ühise kohustusega.
74.Kostja ei vaidlusta kommunaalkulude ega laenumaksete tasumise kohustust põhimõttelisel
2-22-17130
tasemel. Kostja kinnitusel ei ole ta keeldunud mingitest maksetest, ta on tahtnud selgust laenumaksete ja kommunaalmaksete osas. Kohtuistungil kinnitas kostja, et palus hagejal esitada kommunaalkulude osas selgitused, kuid hageja seda ei teinud, mistõttu ei saanud kostja kommunaalkulusid tasuda (II kd, tl 68 ja 68 pöördel). Samuti selgitas kostja kohtuistungil, et hageja ei ole esitanud kostjale ka laenukulude tasumise nõuet olukorras, kus kostja oli vabastatud kodulaenu kaastaotleja kohustusest alates 06.07.2021. Sellises olukorras ei pidanud kostja võimalikuks ka laenukulu hagejale hüvitada, kuigi kinnitas kohtuistungil, et kostja on nõus maksma 50% laenumakseid (II kd, tl 69).
75.Kohus nõustub hagejaga, et iseenesest asjaolu, et kostjal on isikliku kasutusõiguse alusel õigus kinnistul asuvas elamus elada, ei vabasta kostjat kohustusest tasuda kinnistuga seotud kulusid. Kohus on seisukohal, et tulenevalt AÕS § 223 lg 1 on kostjal kui kasutusvaldajal kohustus tasuda kinnistul asuva elamuga seotud kommunaalkulusid. Samuti on kostja kohustatud tasuma 50% ulatuses poolte ühise kinnistut puudutava laenuga seotud laenumakseid ja seda sõltumata sellest, et suhtes pangaga oli kostja vabastatud kodulaenu kaastaotleja kohustusest alates 06.07.2021 (vt I kd, tl 38 pöördel; II kd, tl 30-38). Poolte väited laenulepingu ümbervormistamise asjaolude üle ei oma siinkohal tähtsust ja kohus neid ei hinda, sest mõlemad pooled on nõus, et alates 06.07.2021 ei ole kostja suhtes pangaga enam laenulepingu pooleks. Laenulepingu ümbervormistamine hageja nimele ei muutnud aga poolte omavahelises suhtes VÕS § 69 lg 1 tulenevat kostja kohustust tasuda laenumakseid võrdselt hagejaga. Eelnimetatud asjaolude üle ka vaidlus puudub, sest kostja on kinnitanud, et ta on valmis tasuma nii kinnistul asuva elamuga seotud kommunaalmakseid kui ka 50% ulatuses laenumakseid. Kostja kinnitusel ta ei keeldunud maksetest, vaid tahtis selgust laenumaksete ja kommunaalmaksete osas (II kd, tl 68 pöördel - tl 69).
76.Kohus on seisukohal, et hagejal ei olnud antud juhul alust isikliku kasutusõiguse lepingu ülesütlemiseks, sest kulutuste ja koormatiste kandmine eeldab, et hageja edastab kostjale vajalikud andmed, mis oleksid kostjal võimaldanud väidetavaid kohustusi täita (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 03.05.2010 otsuse nr 2-06-12436 p 11). Samuti ei andnud hageja kostjale enne lepingu ülesütlemist mõistlikku tähtaega kohustuse rikkumise lõpetamiseks vastavalt VÕS § 196 lg 2. VÕS § 196 lg 2 on sätestatud, et kui mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist.
77.Kohtuistungil väitis hageja, et nii kui kostja hakkas nõudma arveid, siis hageja need ka esitas ning kostjal olevat olnud arvetele juurdepääs. Antud hageja väide ei vasta tõele. Kostja on mh 06.07.2022 vastuses (I kd, tl 154-155) soovinud, et hageja esitaks „kuludokumendid maja ülalpidamise kulude osas, mis jaotatakse vastavalt maja ruumide kasutuskorrale, milline sõlmitakse Y`i ja X poolt notari juures, et ei tekiks hilisemaid arusaamatusi (antud hetkel on Y`i ainukasutuses üks tuba majas ja X, tema elukaaslase ja 2 lapse ainukasutuses on 90 % majast).“ Samuti, 26.07.2022 kirjas nõudis kostja hagejalt, et „Y soovib, et X esitaks kinnistu ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta arved ja kulude jaotuse majas elava 5 inimese kohta“ (I kd, tl 161-162). Sellele nõudele vastas hageja 27.07.2022, et „X on esitanud Y ́ile infot kinnistu ülalpidamiseks tehtavate kulutuste osas ja palunud temalt proportsionaalses osas kulude hüvitamist, kuid tagasisidet saamata on X tänaseks päevaks sellest tõepoolest loobunud. Arvestades asjaolu, et X ei nõua Y ́ilt tagasiulatuvalt kinnistu ülalpidamiseks tehtud kulutuste kandmist, on Teie nõue vastavate arvete esitamiseks arusaamatu ja X ́le ebamõistlikult koormav“ (I kd, tl 164-166). Seega hageja möönis, et on loobunud kostjale kinnistu ülalpidamisega seotud arvate esitamisest ja veelgi enam, hageja ei nõuagi kostjalt tagasiulatuvalt kinnistu
2-22-17130 ülalpidamiskulude kandmist. Tõele ei vasta ka hageja väide, nagu oleks hageja nõudnud kostjalt enne isikliku kasutusõiguse lepingu ülesütlemist kommunaalkuludega seotud kohustuste täitmist. Hageja küll viitas, et kostja ei ole osalenud kinnistu ülalpidamisega seotud kulude kandmisel (I kd, tl 150 pöördel, tl 157, tl 164 pöördel), kuid ei esitanud enne lepingu ülesütlemist kostjale arusaadavat kommunaalkuludega seotud nõuet ega kuludokumente.
78.Kostja on viidanud, et hageja tõi suvel 2021 kinnistul asuvasse majja oma uue elukaaslase ning seega majas hakkas kokku elama 5 inimest: kostja, hageja koos oma uue elukaaslasega, kostja ja hageja ühine poeg ja hageja vanem täisealine poeg. Kostja väitel oli kostja ainukasutuses üks tuba majas ning hageja, tema elukaaslase ja 2 lapse ainukasutuses 90 % majast, mistõttu hakkas kostja nõudma õiglast kulude jaotamist ja palus arvestuse ümber teha. Kostja sellekohaseid väiteid kinnitab asjaolu, et hageja on saatnud pärast kasutusvalduse lepingu ülesütlemist kostjale 08.11.2022 e-kirjaga kommunaalkulude arvestuse 2022. a oktoobri eest summas 34,80 eurot ning 06.12.2022 e-kirjaga kommunaalkulude arvestuse 2022. a novembri eest summas 56 eurot (I kd, tl 41-42). Mõlema teatise kohaselt oli kostjal kohustus tasuda üksnes 1/5 kommunaalkuludest. Seejuures on hageja poolt näidatud kulude hulgas ka elektrikulu, mistõttu ei oma tähtsust asjaolu, et elektrienergia leping oli formaalselt kostja nimel. Kostja 1/5 ulatuses kommunaalkulude tasumise kohustust ei vaidlustanud ja on hagejale tasunud ka hageja poolt 08.11.2022 saadetud kommunaalkulude teatises märgitud summa (I kd, tl 43). Põhjendamatu on hageja väide, justkui ei omaks kostja poolt 21.11.2022 kommunaalkulude katteks hageja näidatud summa tasumine tähtsust, sest kostja kasuks sõlmitud isikliku kasutusõiguse kokkulepe olevat seoses hageja poolse ülesütlemisega lõppenud alates 24.10.2022 ning hilisemate maksete tegemine ei muuda ülesütlemist tühiseks. Hageja jätab tähelepanuta, et just seetõttu puuduski hagejal alus isikliku kasutusõiguse lepingu ülesütlemiseks, et hageja ei olnud esitanud kostjale enne 24.10.2022 selget nõuet ja andmeid kommunaalkulude tasumiseks ega andnud kostjale enne lepingu ülesütlemist täiendavat tähtaega oma kohustuste täitmiseks.
79.Lisaks eeltoodule ei nähtu poolte kohtueelsest kirjavahetusest, et hageja oleks esitanud kostjale enne isikliku kasutusõiguse lepingu ülesütlemist selgeid andmeid ja nõuet laenukohustuse (osaliseks) täitmiseks. Hageja küll viitas laenukohustuse olemasolule (I kd, tl 167), kuid ei esitanud kostjale selget ja arusaadavat nõuet, millise summa ja milliseks kuupäevaks peaks kostja hageja arvates tasuma. Pealegi on hageja kinnitanud, et kostja on vabastatud kodulaenu kaastaotleja kohustusest alates 06.07.2021 ja vaidlus puudub, et alates 06.07.2021 ei ole kostja suhtes pangaga enam laenulepingu pooleks (vt I kd, tl 38 pöördel; II kd, tl 30-38). Eelnevat arvestades ei pidanud kostja n-ö ise mõistma, millised on hageja ootused kostja poolt laenu tasumises osalemise kohta.
80.Arvestades kohtuotsuse p-des 77-79 viidatud asjaolusid ja tõendeid loeb kohus tuvastatuks, et hageja ei edastanud kostjale enne isikliku kasutuõiguse lepingu ülesütlemist vajalikke andmeid, mis oleksid kostjal võimaldanud väidetavaid kohustusi täita (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 03.05.2010 otsuse nr 2-06-12436 p 11). Samuti ei andnud hageja kostjale enne lepingu ülesütlemist mõistlikku tähtaega kohustuse rikkumise lõpetamiseks vastavalt VÕS § 196 lg 2. VÕS § 196 lg 2 on sätestatud, et kui mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Poolte kohtueelne kirjavahetus (I kd, tl 149-168) ei ole vaadeldav kostjale enne lepingu ülesütlemist täiendava tähtaja andmisena. Meelevaldne on ka hageja poolt kohtuistungil esitatud väide, et kostjale täiendava tähtaja andmine ei olnud vajalik, kuna see ei oleks tulemust andnud ning olevat olnud ilmne, et kostja kohustuse mittetäitmine on tahtlik tegevus (II kd, tl 69 pöördel). Kohus märgib, et asjas kogutud tõendit ei
2-22-17130 kinnita hageja hüpoteesi, nagu polnuks enne lepingu ülesütlemist kostjale kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja andmine vajalik ja nagu olnuks kostja oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Vastupidi, pärast seda, kui hageja esitas kostjale 08.11.2022 arusaadava kuluarvestuse kommunaalkulude osas, on kostja antud nõude tasunud (I kd, tl 42-43). Samuti on kostja käesolevas menetluses kinnitanud, et ta on põhimõtteliselt valmis tasuma nii kinnistul asuva elamuga seotud kommunaalmakseid kui ka 50% ulatuses laenumakseid (II kd, tl 68-69).
81.Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et hageja poolt tehtud ülesütlemise avaldus ei ole kehtiv, kuna täitmata on ülesütlemise materiaalsed eeldused. Hageja ei ole pooltevahelist isikliku kasutusõiguse kokkulepet 24.10.2022 ülesütlemisavaldusega kehtivalt üles öelnud. Hageja poolne isikliku kasutusvalduse lepingu ülesütlemine on tagajärjetu (toimetu) ning hageja 24.10.2022 ülesütlemisavalduse alusel leping ei lõppenud. Seega puudub kostjal kohustus anda tahteavaldus isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
III
82.Lõpetuseks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja otsustab menetluskulude jaotuse. Arvestades käesoleva otsuse põhjenduste osades I-II tuvastatud asjaolusid, jätab kohus nii hagi kui vastuhagi rahuldamata.
83.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust, kas kinkelepingu näol võis tegemist olla kõlbelise kohustuse täitmisega või mitte. Samuti ei anna kohus hinnangut kinkelepingust taganemise tähtaja (VÕS § 270 lg 1) järgimisele kostja poolt. Nagu eelnevalt märgitud, ei oma asja lahendamiseks tähtsust ja kohus ei võta käesolevas asjas seisukohta ka poolte ühise lapsega seotud väidete osas (sh kostja väite osas, justkui oleks hageja tegelenud lapse manipuleerimisega ja kostja vastu häälestamisega). Kohus märgib, et poolte ühise lapse ja ühisvara jagamisega seotud vaidlused tuleb kokkuleppele mittejõudmisel vajadusel lahendada eraldi tsiviilmenetluses. Samuti ei pea kohus vajalikuks ega võimalikuks anda hinnangut muudele pooltevaheliste varaliste suhete tahkudele ja tõenditele, mis käesoleva tsiviilasja lahendamist ei mõjuta (sh varasemal perioodil enne isikliku kasutusõiguse lepingu ülesütlemist väidetavalt tehtud kommunaalkulude ettemaks (vt I kd, tl 34 - tl 38 pöördel). Tähtsust ei oma ka kostja hagivastusele lisatud hageja selgitused Harju Maakohtu tsiviilasjas nr xxx koos lisadega (I kd, tl 60-100) ega abstraktsed kulusid puudutavad dokumendid (II kd, tl 39-54). Kohus lahendab käesolevas asjas üksnes konkreetseid kohtu ette toodud nõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439 on sätestatud, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
84.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas on vaidlus erandlikult lahenenud mõlema poole kahjuks, kuna nii hagi kui ka vastuhagi jäid rahuldamata. Lisaks on TsMS § 162 lg 4 sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul tuleb käesolevat vaidlust vaadelda tervikuna. Kohus lahendas ühes vaidluses nii hagi kui ka vastuhagi ning põhjendatud ega mõistlik poleks eristada kitsalt hagi ja vastuhagi menetluskulusid. Kumbki pool ei saavutanud
2-22-17130 käesolevas menetluses oma eesmärki vastavalt hagi või vastuhagi rahuldamiseks (TsMS § 162 lg 1), mistõttu peab kohus eelnevat arvestades mõistlikuks ja õiglaseks jätta hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus ka menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohus määrab kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
85.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
86.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 27.01.2023 määrusega käesolevas asjas rahuldas kohus vastuhagi tagamise avalduse ning vastuhagi tagamise korras kandis kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale Xle (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnistule eelmärke Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks kinnistu omandi üleandmisele suunatud nõude tagamiseks. TsMS § 386 lg 4 on sätestatud, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna vastuhagi jääb käesolevas asjas rahuldamata, siis kohus tühistab Harju Maakohtu 27.01.2023 määrusega käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kohus selgitab, et hagi tagamise abinõu tühistamise rakendamiseks tuleb huvitatud poolel pöörduda käesoleva kohtulahendi jõustumisel ise kohtutäituri poole.
87.Kohus on seisukohal, et pooltel oleks ilmselgelt mõistlik käesolev tsiviilasi kompromissiga lahendada. Käesolev vaidlus on lõppenud tagajärjetult mõlema poole jaoks ja kohtu hinnangul ei ole poolte huvides vaidluse pikaajaline jätkamine ja sellega seotud menetluskulude pidev suurenemine. Kompromissi sõlmimisel on võimalik taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kompromissi sõlmimine on võimalik kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni (TsMS 430 lg 1). TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 431 lg 2 on sätestatud, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.