nende võlgnik I. H. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX), esindaja vandeadvokaat R. S., e-post XXX; võlausaldajad: - I Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja B. K., epost XXX; - II A. A. (isikukood XXX), esindaja S. E., e-post XXX; - III Osaühing Pandivere Puit (registrikood 10691382), esindaja A. S., e-post XXX; - IV Osaühing Foral LT (registrikood 10899697; e-post [email protected]); - V J. T. (isikukood XXX; e-post XXX); - usaldusisik Tiia Kalaus (isikukood XXX; CiviLex OÜ; e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
20. veebruar 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I. H. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Kinnitada I. H. esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt: Võlausaldaja
Kohustuse kogusumma1
Kohustuse täitmise periood kuudes2 / täitmise lõpptähtaeg
95 kuud alates määruse jõustumisele järgnevast kuust /
95 kuud alates määruse jõustumisele järgnevast kuust /
95 kuud alates
95 / 27,94
kõrvalnõuded 100%
2653,83
100% põhinõudest
95 / 478,95
kõrvalnõuded
45 500,00
65%
A. A.
103 254,24
Tsiviilasi nr 2-22-17530
Osaühing Puit
Pandivere
Osaühing Foral LT
J. T.
35 875,00
56 000,00
7000,00
209 147,27
määruse jõustumisele järgnevast kuust /
95 kuud alates määruse jõustumisele järgnevast kuust /
95 kuud alates määruse jõustumisele järgnevast kuust /
95 kuud alates määruse jõustumisele järgnevast kuust /
põhinõudest
100%, põhinõue 35%
95 / 110,53
kõrvalnõuded 100%, põhinõue 70%
10 500,00
30% põhinõudest
95 / 473,68
kõrvalnõuded 100%, põhinõue 10%
45 000,00
90% põhinõudest
95 / 63,16
kõrvalnõuded 100%
6000,00
100% põhinõudest
1199,22
113 924,94
võlgniku kohustused ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti käenduse ega garantiiga
kohustuse tasumise sagedus kõigi võlausaldajate puhul on iga kuu 15. kuupäev
3.Määrata I. H. usaldusisiku Tiia Kalause tasuks 1020 eurot CiviLex OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
4.Määratud usaldusisiku tasu 1020 eurot maksta I. H. poolt 20. veebruaril 2023 kohtu deposiidina tasutud summa arvel CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, KMKR XXX, arvelduskonto nr XXX).
5.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
6.Kohustada I. H. i iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama usaldusisikule 25. maiks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 25. maiks 2023; edaspidi 25. maiks 2024 jne.
7.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruanne I. H. menetluse lõpuks.
võlgade ümberkujundamise
8.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.
9.Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
11.Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud 2(11)
Tsiviilasi nr 2-22-17530
1.I. H. (võlgnik) esitas 21.11.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt tekkisid võlgniku makseraskused Bioful OÜ-ga seotud äriprojektide oodatust pikema tasuvusajaga. Bioful OÜ põhitegevuseks on loodusliku fulvohappekompleksi tootmine ja turustamine põllumajanduse, kosmeetika ja joogisektorites. Selle ettevõtte arendamiseks on võlgnik võtnud eraisiku käendusel laene A. A. ilt ja Osaühingult Foral LT. Hilisemad laenud on võetud intressikohustuste täitmiseks. Bioful OÜ käivitamine on osutunud oodatust raskemaks, sest erinevates sektorites on toote omaduste selgitamine ja klientide leidmine osutunud väga keeruliseks. Samuti on negatiivset mõju avaldanud COVID-19 pandeemiast ning Ukraina-Vene sõjast tulenev teadmatus ja põllumajandussektori ettevõtete soovimatus innovaatilisi lahendusi proovida. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 168 925 euro ulatuses. Võlgnik on Mittetulundusühingu Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi juhatuse liige ja tema netotöötasu on 1910 eurot kuus. Võlgnik on abielus P. H. (isikukood XXX). Võlgniku kohustused on võetud seoses tema äriprojektide rahastamisega ning ei kuulu ühisvarasse. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat: J. J. H., sünd XXX, ja J. M. H., sünd XXX. Pere sissetulekud on kokku XXX eurot ja väljaminekud XXX eurot. Võlgnik on märkinud võlausaldajate nõuete rahuldamisele jäävaks summaks 1000 eurot. Võlgnikule kuulub Moonmetal OÜ (registrikood 16471090) 100% osalus – 2500 eurot; Moonhunt OÜ (registrikood 12998664) 50% osalus – 1250 eurot; PEKO Machinery OÜ (registrikood 12577271) 46,68% osalus – 1167 eurot ning Põllu Apteek OÜ (registrikood 12705869) 5% osalus – 125 eurot.
2.Kohus võttis 30.11.2022 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, algatas võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Tiia Kalause, määras võlgade ümberkujundamiskava kohtule esitamise tähtaja, peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused, peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud ning määras võlgnikule usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 1000 eurot osamaksetena.
3.Usaldusisik esitas 10.02.2023 kohtule võlgniku nimel 23.01.2023 koostatud ümberkujundamiskava. Ühtlasi edastas usaldusisik kohtule vastuväite esitanud võlausaldaja seisukoha. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste 209 147,27 eurot ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Ümberkujundamiskava täidetakse 95 kuu jooksul. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega (netotöötasu 1910 eurot kuus) ja kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita (igakuiste tagasimaksete suurus ca 1200 eurot). Kõikide võlausaldajate kõrvalnõudeid vähendatakse 100%. Põhinõuete ümberkujundamisel on arvestatud nii lepingutingimusi kui lepinguliste kohustuste täitmist kuni avalduse esitamiseni. Põhinõuetest 100% tasub võlgnik Swedbank AS-le (kuni avalduse esitamiseni ei ole võlgnevusi olnud ja intress on väiksem võrreldes teiste võlausaldajatega) ning J. T. ile (kuni avalduse esitamiseni ei ole tehtud ühtegi tagasimakset). Osaühingule Foral LT tasub võlgnik 90% põhinõudest – laenusumma 50 000 eurot, millest intresside katteks tasutud 6000 eurot arvestatakse põhinõude katteks ning kava järgi tagastamisele kuuluvaks summaks on 45 000 eurot. A. A. ile tasub võlgnik kava kohaselt 65% põhinõudest (laenusumma 70 000 eurot), kuivõrd intresse on tasutud arvestatavas osas (40 670 eurot), so 45 500 eurot. Arvestades võlgniku poolt teostatud tagasimakseid (kahe laenulepingu alusel 87% lepingute kogusummast), tasub võlgnik Osaühingule Pandivere Puit veel 30% põhinõudest (35 000 eurot) ehk 10 500 eurot. Kava kohaselt tasub võlgnik võlausaldajatele järgneva ca 8 aasta jooksul kokku 113 924,94 eurot, mis moodustab nõuete kogusummast 54% ja põhinõuete summast 68%. 3(11)
Tsiviilasi nr 2-22-17530 Pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse (üldjuhul kolm aastat) jooksul oleks võlgnikul võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada kokku ca 20 482 euro ulatuses, mis on ca 18% võlgade ümberkujundamise kavaga tasutavast summast. Ümberkujundamiskava kinnitamisel tasub võlgnik võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks ligikaudu 114 000 eurot. Seega saavad kava kinnitamisel võlausaldajate nõuded pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes rahuldatud tunduvalt suuremas ulatuses ning võlgade ümberkujundamine on võlausaldajate jaoks soodsam menetlus.
4.Usaldusisik on toimetanud ümberkujundamiskava kätte selles nimetatud võlausaldajatele, määrates neile tähtaja usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks. Kavaga nõustumisest teatas usaldusisikule Swedbak AS. Seisukoha jätsid esitamata Osaühing Pandivere Puit, Osaühing Foral LT ja J. T. . Võlgade ümberkujundamise kavale esitas vastuväite A. A. .
5.Vastuväite esitanud võlausaldaja nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, kuid ei nõustu võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Õige võla arvestus võtaks arvesse kõiki laenulepingu pikenduste intresse, mille kohaselt oleks võlausaldaja laenulepingu kohase täitmise korral saanud võlgnikult kokku 137 504 eurot (70 000 + 67 504). Summale lisanduvad sissenõude kuludena kohtukulud 2700 eurot ja viivised, mida käesolevas kontekstis ei ole mõtet arvestada. Võlausaldaja on nõus võlgade ümberkujundamisega juhul, kui põhinõuet ei vähendata ja pikendatakse tähtaega, mille jooksul võlgnik selle tasub. Põhisumma vähendamisega sisuliselt seadustatakse võlausaldaja vara omastamine võlgniku poolt. Võlausaldajale on vastuvõetamatu, et kava kohaselt tasutakse osadele võlausaldajatele võlgnevus suuremas ja osadele väiksemas ulatuses ehk võlausaldajaid koheldakse põhjendamatult ebavõrdselt. Samuti on täiesti meelevaldne lugeda intresside maksmisega tasutuks põhinõue. Ümberkujundamiskava ei võta arvesse ajalist perioodi, mille kestel on võlgnik võlausaldaja raha kasutanud. Laen maksti välja pea viis aastat tagasi ja selle perioodi jooksul on ainuüksi tarbijahinnaindeks tõusnud 34,3%. Võlaõigusseadusest tulenev minimaalne võlasuhtele kohaldatav intress sellel perioodil on olnud 35% (5 × 7%), millele lisandub Euribor. Seega ei saa väita, et võlausaldaja oleks võlgniku makstud intressi arvelt teeninud kasumit või rikastunud. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku abikaasal vähemalt moraalne kohustus aidata võlgnikul võlga tasuda, kuivõrd raha kasutati äritegevuseks (Bioful OÜ), millise ettevõtte kaasomanik läbi ühise firma (Moonhunt OÜ) on ka võlgniku abikaasa. Kuna võlgade ümberkujundamisele ei ole seatud ajalist piirangut, tuleks võlausaldaja hinnangul võlga maksta seni, kuni see on tasutud. Võlgniku sissetulek oma kohustuste täitmiseks tulevikus pigem kasvab kui kahaneb. Läbi maksejõuetusmenetluse ei tohiks toetada pillavat eluviisi ning kohelda ebavõrdselt isikuid, kes on oma maksekohustuste võtmisel ning tasumisel olnud kohusetundlikud. Võlausaldaja leiab, et võlgade ümberkujundamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ning sellega soodustada ühiskondlikku ebavõrdsust, mil isiku maksekohustuste suurus sõltub vaid sellest, kas ta on pöördunud võlgade ümberkujundamise avaldusega kohtu poole või mitte. Võlgade ümberkujundamine ei tohi muutuda nö „igaühe“ õiguseks ning maksejõuetusavalduse esitanud isik ei saa ainuüksi avalduse esitamise tõttu olla soodsamas olukorras kui isik, kes oma maksekohustusi igapäevaselt korrektselt täidab. Kui võlgnik ei ole maksejõuetu, siis on tema tavapäraste kohustuste täitmine pikema aja jooksul põhjendatud. Võlausaldaja mõistab, et võlgnikul on tekkinud kumuleerunud intresside tõttu makseraskused ning võlausaldaja on võlgniku makseraskuste ületamiseks nõus võlgade ümberkujundamise ning kohustuse kogusumma vähendamisega intressi ja viivise arvel. Võlausaldaja soovib laenu põhiosa tagastamist pikema makseperioodi, so 10 aasta jooksul. Esimeses järjekorras tuleks võlausaldajale tasuda hagimenetluse algatamisel tasutud riigilõiv 2100 eurot.
6.Usaldusisiku 10.02.2023 arvamusest nähtuvalt on õige A. A. i poolt väidetu, et tema kogunõude arvestamisel ei ole arvesse võetud võlgniku täiendavaid intressi tasumise kohustusi. Samas lepingu muudatustest tulenev intress ei ole antud juhul oluline, kuna võlausaldaja on kinnitanud, et ta loobub intressi- ja viivisenõudest. Usaldusisik märgib, et intressi maksmisega ei ole täies 4(11)
Tsiviilasi nr 2-22-17530 ulatuses loetud täidetuks põhisumma võlgnevus, vaid A. A. i puhul on loetud 61,47% tasutud intressist põhivõlgnevuse katteks. Teiste võlausaldajate puhul on see protsent veelgi suurem, seega sellises kontekstis on võlausaldajat teistele isegi eelistatud. Võlausaldaja väide omastamise seadustamisest on lihtsalt ebapädev. Põhinõude vähendamises ei ole midagi lubamatut. Millisele õigusaktile tuginedes tulnuks arvesse võtta ajalist perioodi, mille jooksul võlgnik on laenusummat kasutanud, ei ole võlausaldaja pidanud vajalikuks selgitada. Sisutühjade väidetega menetlusosaliste ja kohtu koormamine ei ole menetlusosalise õiguste heauskne kasutamine. Võlausaldaja väite puhul, et ümberkujundamiskava kohtleb võlausaldajaid põhjendamatult ebavõrdselt, on küsimus metoodikas. Võlausaldaja on võtnud oma arvestuste aluseks kogunõude olukorras, kus kõik võlausaldajad on olnud valmis loobuma intressist ja viivistest. Võttes aluseks selle, millises ulatuses on võlausaldajad reaalselt raha võlgnikule üle andnud ning juba võlgniku poolt makstud ja ümberkujundamise kava alusel saadavat summat, on A. A. it protsentuaalselt koheldud kõige soodsamalt teiste võlausaldajatega võrreldes – põhiosa tagastamine on juba intressina makstud summade ning kava alusel tehtavate maksetega võlausaldajale tagatud 123,22% ulatuses. Võlausaldaja soov tasuda talle kogu põhinõue ilma intressina makstud summasid arvestamata, tähendab tema eelistamist teistele võlausaldajatele ning muudaks kava täitmise võlgnikule ülejõu käivaks. Võlausaldaja väited, mis puudutavad võlgniku abikaasa kohustust, on asjasse puutumatud ning tuleb jätta tähelepanuta. Kuigi kava täitmisel puudub seaduses sätestatud ajaline piirang, peab võlgnikul kava täitmisel säilima huvi selle vastu, et vältida enda pankrotimenetlust. Antud juhul on võlgnik nõustunud 95 kuu, so tavapärasest pikema perioodi jooksul rahuldama võlausaldajate nõudeid selliselt, et kõigile võlausaldajatele saaks tasutud 100%-liselt laenulepingute põhisumma. Võlausaldaja on esitanud väite, justkui koheldaks võlgnikku paremini võrrelduna teiste võlgnikega, kes täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt. Usaldusisik märgib, et võlgade ümberkujundamise menetluses omab tähtsust üksnes võlgniku võlausaldajate võrdne kohtlemine. Võlausaldaja käsitlus ühiskondlikust ebavõrdsusest jääb siinjuures sisutühjaks. Võlgnik makseraskustesse sattunud isikuna on kasutanud talle seadusega võimaldatud vahendit ning seda ei saa talle ette heita. Väide võlgniku pillavast eluviisist on usaldusisiku hinnangul alusetu. Samuti on põhjendamatu väita, et võlgnik, usaldusisik või kohus suhtuks mistahes õigussuhte ümberkujundamisse kergekäeliselt. Võlausaldaja ise füüsilise isikuna andis laenuks suure summa ilma tagatiseta. Seega oli võlausaldajal laenuandjana juba lepingu sõlmimisel teada risk, et tagatise puudumisel ja/või äriliste eesmärkide mitte täitumisel võib olla oht, et laenusummat ei ole võimalik täielikult tagasi saada. Võlgnik ei ole esitanud pankrotiavaldust, vaid soovib oma kohustusi suurimas võimalikus ulatuses täita. Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses tasuks võlgnik kolme aasta jooksul ainult 18% võlgade ümberkujundamise kavaga tasutavast summast. Seega on esitatud kavaga võlausaldajate huvid oluliselt paremini kaitstud kui pankrotimenetluse korral. Kavas esitatud kohustus (1200 eurot kuus) on võlgniku absoluutne maksimum. Võlgniku ja tema pere igapäevase normaalse elu tagamiseks ei ole võimalik makseid suurendada. Võlausaldaja eeldab, et võlgniku tulu edaspidi eelduslikult kasvab, kuid tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikku ja tema pereliikmeid võib tabada mõni ootamatu terviserike või muu sündmus, mis eeldab tavapärasest suuremaid kulusid. Isegi tulu suurenemisel peab arvestama hoogsalt kasvavate hindadega, mis ei jäta võlgnikule suurema tulu teenimisel kätte oluliselt rohkem rahalisi vahendeid. Usaldusisik märgib, et võlgade ümberkujundamise menetluses saab ümber kujundada maksejõuetusavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi. Kuna tsiviilasjas nr 2-22-16343 ei ole veel menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määratud, ei ole riigilõivu 2100 eurot tasumise nõude näol tegemist ka sissenõutavaks muutunud nõudega. Usaldusisik on eeltoodud põhjendusi arvestades seisukohal, et võlausaldaja vastuväited esitatud kavale ei ole põhjendatud ja ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks. Võlgnikule tuleb anda võimalus oma kohustuste täitmiseks väljaspool pankrotimenetlust. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise kavale esitas vastuväite üks võlausaldaja viiest, kelle põhinõue moodustab 41,7% põhinõuete üldsummast, on usaldusisiku hinnangul esitatud 5(11)
Tsiviilasi nr 2-22-17530 ümberkujundamiskava võimalik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 2 alusel kinnitada. Kohtu põhjendused
7.FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on viiest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja ehk 20% võlausaldajatest.
8.FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 80% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 51% (põhinõuded moodustavad 58%). Seega võib kohus FiMS § 26 lg 2 alusel I. H. võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (A. A. ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
9.Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväite esitanud võlausaldajat A. A. it oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb FiMS § 21 lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule seaduse alusel vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. I. H. l on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi viie võlausaldaja ees kokku 209 147,27 eurot, millest usaldusisiku ettekandest nähtuvalt 167 924,94 eurot on põhinõuded ja 41 222,33 eurot kõrvalnõuded. Võlgniku selgituse kohaselt on kõik kohustused, mille suhtes on kava koostatud, võetud üksnes võlgniku teadmisel ja osalusel, mitte perekonna vajaduste rahuldamiseks, ning seega vastutab võlgnik kavas märgitud kohustuste täitmise eest ainuisikuliselt. Kava järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine kõrvalnõuete ja osaliselt ka põhinõuete arvel, kusjuures täies ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigile võlausaldajatele nende ümberkujundatud nõuded 95 kuu jooksul 95 osamaksega. Usaldusisik on selgitanud, et kava koostamisel on arvestatud laenusummade erineva suuruse ja intresside erineva määraga, samuti kohustuste täitmise erinevat ulatust võlgniku poolt kuni avalduse esitamiseni. Kavaga on soovitud saavutada olukord, kus võlgnik tasub igale võlausaldajale rahalisi vahendeid vähemalt 100% ulatuses selles osas, mis võlgnik sai võlausaldajalt endale kasutamiseks, seejuures arvestatakse võlausaldajatele juba tasutud intress kas osaliselt või täielikult põhinõude tasumisena. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik sai A. A. ilt tagatiseta laenu 70 000 eurot ning laenukohustuse täitmiseks rahaliste vahendite puudumisel sõlmis täiendavaid intressi tasumise kokkuleppeid. Samuti ei ole vaidlust selles, et võlgnik on tasunud võlausaldajale üksnes intressimakseid kokku 40 670 eurot. Kava kohaselt tasub võlgnik lisaks juba tasutud 40 670 eurole võlausaldajale 65% põhinõudest ehk 45 500 eurot. Usaldusisik on toonud välja, et A. A. i puhul on 61,47% tasutud intressist loetud põhivõlgnevuse katteks, samas kui Osaühing Foral LT puhul on selleks 80% ja Osaühing Pandivere Puit puhul 72%. Võttes aluseks juba võlgniku poolt makstud ja ümberkujundamise kava alusel saadavat summat kokku 86 170 eurot (40 670 + 45 500), on võlausaldajale laenu põhiosa tagastamine juba intressina makstud summade ning kava alusel tehtavate maksetega tagatud 123% ulatuses, mis on suurim protsent 6(11)
Tsiviilasi nr 2-22-17530 võrreldes teiste võlausaldajatega. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et ümberkujundamiskavas sisalduv A. A. i nõue ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Kuigi kohustuste rahuldamise määr on võlausaldajatel erinev, ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest siis oleksid eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad. Kohustuste kogusumma vähendamise ja rahuldamise määr ongi võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel on teistega võrreldes suured kõrvalnõuded.
10.Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kohtul kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et antud juhul on kava koostamisel nii kõrval- ja põhinõudeid vähendades kui ka võlausaldajatele juba tasutud intresse kas osaliselt või täielikult põhinõude tasumisena arvestades järgitud võlausaldajate huve. Seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (FiMS § 2 lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on võlgade ümberkujundamiskavas ja 10.02.2023 usaldusisiku arvamuses toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgniku tuluna eelkõige arvestada tema neto sissetulekuga 1910 eurot kuus. Võlgnikul ja tema abikaasal puudub registritesse kantud kinnisvara. Abikaasade ühisvarasse kuuluvad küll osalused erinevates äriühingutes ja mittetulundusühingus (Moonmetal OÜ, PEKO Machinery OÜ, Põllu Apteek OÜ, Moonhunt OÜ, MTÜ Le-Hip), millel aga aktiivne tegevus puudub, mistõttu ei oma osalused reaalset väärtust (ühisvara jagamisel ei ole prognoositav osaluste müügiväärtus ka nimiväärtuses rahana arvestatav kohustuste täitmisel). Liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk Opel Omega (väljalaske aasta 1988) ja haagis (paadiveok, väljalaske aasta 2000). Sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Kuna viimasel tehnoülevaatusel esines sõidukil olulisi vigu (konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud, blokeerumatu pidurisüsteem (ABS), märgutuli näitab süsteemi riket), ei ole sõiduk sõidukõlbulik ning selle müügiväärtuseks on 0 eurot. Haagisel puudub kindlustus ja ülevaatus (viimane kehtis kuni 2013), seega on haagise väärtus samuti 0 eurot. Arvestada tuleb asjaoluga, et võlgniku peres kasvab kaks alaealist last. Arvestades minimaalses ulatuses pankrotimenetluse kuludega (usaldusisiku tasud), oleks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse perioodi (üldjuhul kolm aastat) jooksul võlgnikul võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada kokku ca 20 482 euro ulatuses, mis on ca 18% võlgade ümberkujundamise kavaga tasutavast summast. Nelja aasta jooksul (maksimaalne menetluse pikkus koos kohustustest vabastamise menetlusega) tasuks võlgnik kokku ca 25 293 eurot, mis on 4,5 korda vähem, kui vastavalt esitatud kavale võlgade ümberkujundamise menetluses. Antud juhul on võlgnik ise pankrotimenetluse vältimiseks nõus kandma oma tulu arvel suuremat koormust, kui see oleks seaduse kohaselt pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses. 7(11)
Tsiviilasi nr 2-22-17530
11.Kohus märgib, et võlausaldajad ei saa maksejõuetusmenetlustes nõuete tervikuna täitmist eeldada. Nõuete vähendamise ulatus ei ole seadusega piiratud ja isegi võlgniku kohustuste suures ulatuses vähendamine ei pruugi olla vastuolus võlausaldajate õigustatud huvidega, kui ümberkujundamiskava kinnitamisel saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud suuremas ulatuses kui võlgniku pankroti korral. I. H. võlgade ümberkujundamise kava koostamisel on sellega arvestatud ja võlausaldajate nõuded saavad pankrotimenetlusega võrreldes täidetud ligikaudu 82% võrra suuremas ulatuses. Seega arvestab I. H. esitatud ümberkujundamiskava võlausaldajate õigustatud huve (nii kõrvalkohustuste ja põhinõuete vähendamisel kui võlausaldajatele juba tasutud intressi kas osaliselt või täielikult põhinõude tasumisena lugemisel) ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.
12.FiMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki FiMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kava kohaselt tuleb võlgnikul igakuisest neto sissetulekust (1910 eurot) võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda kokku 1200 eurot. Maksejõuetusavaldusest nähtuvalt on võlgniku pere sissetulekud kokku 3630 eurot (võlgniku netosissetulek 1910 eurot, abikaasa netosissetulek 1600 eurot ja lastetoetus 120 eurot) ning väljaminekud 2630 eurot. Seega on võlausaldajate nõuete rahuldamisele jäävaks summaks avalduse kohaselt 1000 eurot, mistõttu tuleb võlgnikul muuta seniseid tarbimisharjumusi väljaminekute vähendamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku ja tema pere minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Usaldusisiku 10.02.2023 arvamusest nähtuvalt ei ole võlgade ümberkujundamiskavaga hõlmatud kahe võlausaldaja nõuded, kuna tegemist on perekonna vajadusteks võetud kohustustega – transpordivahendi liisingumaksed ja nõudepesumasina järelmaks. Seega tuleb võlgniku perel viidatud lepingute täitmiseks täiendavalt arvestada igakuiste maksetega 343 eurot. Kohus nõustub usaldusisikuga, et kuigi võlausaldaja hinnangul võlgniku tulu (sissetulek) järgnevate aastate jooksul eelduslikult kasvab (tulenevalt keskmise brutokuupalga senisest tõusust aastate jooksul), tuleb siinjuures arvestada kava täitmisel ka sellega, et võlgnikku ja tema pereliikmeid võib tabada mõni ootamatu terviserike või muu sündmus, mis eeldab tavapärasest suuremaid kulusid. Samuti tuleb tulu suurenemisel arvestada muude kasvavate hindadega, mis ei jäta võlgnikule suurema tulu teenimisel kätte oluliselt rohkem rahalisi vahendeid. Kohus arvestab siinjuures käesolevas majanduskeskkonnas juba toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses. Kohus märgib, et vastuväite esitanud võlausaldaja A. A. i ettepaneku – tasuda talle kava täitmisel kogu põhinõue 70 000 eurot 100% ulatuses juba tasutud 40 670 eurot arvestamata kava täitmise tähtaja pikendamisel 10 aastani – rahuldamise korral tähendaks see tema eelistamist ning muudaks kava täitmise võlgnikule ülejõu käivaks.
13.Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamiskava koostamisel lähtutakse võlgniku varalisest seisundist võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise ajal. Võlgniku varalise seisundi võimalik muutumine tulevikus ei ole aluseks kava kinnitamata jätmiseks. Küll võib võlgniku varalise seisu oluline paranemine või halvenemine tulevikus õigustada ümberkujundamiskava muutmist (FiMS § 36) või tühistamist (FiMS § 41). Võlgnik on ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalve teostamiseks kohustatud andma kohtule ja usaldusisikule vajalikku teavet ja osutama abi (FiMS § 35 lg 2), samuti on võlgnikul aruandekohustus usaldusisiku ees, sh oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise osas (FiMS § 35 lg 3). 8(11)
Tsiviilasi nr 2-22-17530
14.Kuivõrd ümberkujundamiskava kinnitamisel hindab kohus võlausaldajate huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas pankrotimenetluse kohta esitatud võrdlusandmeid, on alates 01.07.2022 pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse perioodi lühenemisega (60 kuult 36 kuule) seoses põhjendatud ka võlgade ümberkujundamise menetluses kava täitmise tähtaegade lühenemine. Kohus märgib, et võlgnikul peab kava täitmisel säilima huvi selle vastu, et vältida enda pankrotimenetlust ning ümberkujundamiskava tähtaeg peab olema selline, mis motiveeriks võlgnikku võlgade ümberkujundamist eelistama pankrotile ja ka täitma. Kui kehtiva seaduse kohaselt tekib võlgnikul üldjuhul kolme aasta möödumisel vastava avalduse esitamisest pankrotimenetluses võimalus võlgadest vabaneda, siis antud juhul on võlgnik nõustunud ligikaudu kaheksa aasta ehk tavapärasest niigi pikema perioodi jooksul elama 1910 euro suuruse (neto) sissetuleku juures 1200 eurot väiksema sissetulekuga, et rahuldada võlausaldajate nõuded oluliselt suuremas ulatuses võrreldes pankrotimenetlusega. Kohus selgitab, et kavas märgitud makseperiood ongi pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes pikem just võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses täitmiseks.
15.FiMS § 24 lg 2 teine lause sätestab, et võlausaldaja esitab (usaldusisikule) seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. A. A. on oma vastuväites muu hulgas teatanud, et ei nõustu ümberkujundamiskavas võlgnikupoolse võla arvestusega, kuna selles ei ole arvesse võetud kõiki laenulepingu pikenduste intresse, mille kohaselt oleks võlausaldaja laenulepingu kohase täitmise korral saanud võlgnikult kokku 137 504 eurot (põhinõue 70 000 eurot ja intressid 67 504 eurot). Võlausaldaja on märkinud, et viidatud summale lisanduvad sissenõude kuludena kohtukulud 2700 eurot ja viivised, mida käesolevas kontekstis ei ole mõtet arvestada. Seejuures ei ole võlausaldaja esitanud tõendeid enda vastuväidete kohta (FiMS § 25 lg 1) ega täpset (summalist) võla arvestust, et kohus saaks kava kinnitamisel otsustada võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse üle (FiMS § 25 lg 3). Kuna A. A. ei ole vastuväites välja toonud oma nõude suurust maksejõuetusavalduse esitamise seisuga, lähtub kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel võlgniku esitatud andmetest A. A. i nõude suuruse kohta – kohustuse kogusumma 103 254,24 eurot, millest põhinõue 70 000 eurot.
16.Kohus selgitab, et FiMS § 21 lg 3 kohaselt saab võlgade ümberkujundamise menetluses ümber kujundada maksejõuetusavalduse esitamise ajaks (antud avaldus esitati kohtule 21.11.2022) sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi. Avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud kestvuslepingust tulenevaid kohustusi saab ümber kujundada erandlikult üksnes FiMS § 22 alusel. Põhjendatud on usaldusisiku seisukoht, et kuna tsiviilasjas nr 2-22-16343 ei ole veel menetluskulude rahalist suurust kindlaks määratud, ei ole riigilõivu 2100 eurot tasumise nõude näol tegemist ka sissenõutavaks muutunud nõudega.
17.Kohus märgib veel, et kuivõrd FiMS § 26 lg 2 järgi võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel tuleb kohtul hinnata üksnes seda, et kava alusel ei koheldaks ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega ning et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral (et nõudeid vähendades ei toimuks võlgniku võlast tervikuna vabastamist), jätab kohus A. A. i vastuväites esitatud ülejäänud seisukohad tähelepanuta.
18.Kokkuvõtteks rahuldab kohus I. H. maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FiMS § 26 lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.
19.Kohus peatas 30.11.2022 määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või
9(11)
Tsiviilasi nr 2-22-17530 menetluse lõppemiseni. Samuti peatas kohus kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus selgitab, et FiMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt FiMS § 32 lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.
20.FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 25. maiks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 25.05.2023, edaspidi iga aasta möödumisel – 25.05.2024 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4).
21.Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.
22.Usaldusisik on 10.02.2023 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 8 tunni 30 minuti eest 1020 eurot (tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot, kokku 120 eurot). Tasu kanda CiviLex OÜ arvelduskontole nr XXX. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Tunde
Võlgnikult täiendavate dokumentide ja selgituste küsimine, vastuste ja dokumentide analüüs, kohtumine võlgnikuga, võrdlevate variantide koostamine, esitamine ja kooskõlastamine
30 min
Analüüs nõuete rahuldamiseks pankrotimenetluses
15 min
Ümberkujundamiskava tutvustamine
15 min
Kava esitamine võlausaldajatele
30 min
Võlausaldajatelt saadud arvamustega tutvumine
2h
koostamine,
võlgnikule
Kohtule ettekande koostamine
Kokku: 8 h 30 min
23.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise 10(11)
Tsiviilasi nr 2-22-17530 võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega kuni 31.12.2022 130,80 eurot (654 / 5) ja alates 01.01.2023 145 eurot (725 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 8 tunni 30 minuti eest 1020 eurot. Tasu tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
25.FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.