Pankrotiõigus

Vabastada pankrotihaldur Eve Selberg oma ülesannete täitmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kinnitada pankrotihalduri Eve Selbergi tasu summas 495 eurot, millele lisandub käibemaks summas 99 eurot, seega moodustab halduri tasu kokku 594 (viissada neliteist) eurot.

Halduri tasu summas 448 (nelisada nelikümmend kaheksa) eurot ja 71 senti mõista välja R. D. pankrotivarast, summa kuulub pankrotihalduri taotlusel kandmisele Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank.

Anda R. D. menetlusabi pankrotihalduri tasu osaliseks kandmiseks ning hüvitada riigi vahenditest 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot ja 29 senti (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank.

Algatada R. D. suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus vastavalt Pankrotiseaduse §-le 171.

Määrata R. D. usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses R. D. (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht XXX, xxx).

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamisest raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 7 märgitud väljamakse toestamiseks.

Edasikaebamise kord

Võlgnik või võlausaldaja võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu 04.07.2022.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-22-6564 kuulutati välja R. D. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Eve Selberg. 23.11.2022 esitas R. D. (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selberg kohtule pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja, mille palub kinnitada. Teade võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta on avaldatud 25.10.2022.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 24.11.2022.a määrusega. 26.02.2023 esitas pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt palus lõpetada R. D. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 158 lg 3 alusel. 26.02.2023.a aruande kohaselt:

Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud Eesti Vabariigis kehtivast pankrotiseadusest ning R. D. võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Seoses pankrotivara puudumisega on pankrotihaldur tegutsenud eesmärgiga menetlus võimalikult kiiresti lõpetada. Pankrotihaldur on suhelnud kohtutäituriga, võlgnikuga, mh saatnud kirja XXXsse, kontrollinud nõuded ja koostanud võlausaldajate nimekirjad. Pankrotihaldur on selgitanud võlgnikule pankrotiseadust.

Eesti Töötukassa (rk 74000085) 16,98 16,98

Kohtutäitur Tatjana Afanasieva 381,44 381,44

Aktiva Finants OÜ (rk 10746479) 1 694,64 1 694,64

9 319,62 9 319,62

KOKKU

-

Juhul, kui kohus algatab R. D. võlgadest vabastamise menetluse, määrata R. D. enda usaldusisiku kohustusi täitma. Määrata R. D. pankrotimenetluses pankrotihalduri Eve Selbergi tasu 495 eurot, tasu makstakse välja Advokaadibüroole CLARUS, tasule lisandub käibemaks 20% summas 99,00 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 594,00 eurot, sellest 448,71 võlgniku pankrotivarast. Hüvitada ülejäänud pankrotihalduri tasu summas 145,29 riigi vahenditest menetlusabina.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Alates 01.07.2022 kehtiva Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Seega kuuluvad kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS sätted. Käesolev pankrotimenetlus on algatatud 09.06.2020, seega kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 193 lg 1 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et R. D. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua võlgniku erinevad kohustused, mis on tekkinud võlgniku erinevate kriminaal- või väärteomenetluste tagajärjel, mille tõttu võlgnik viibib vangistuses. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

R. D. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue summas 7 226,56 eurot; Eesti Töötukassa nõue summas 16,98 eurot; kohtutäitur Tatjana Afanasieva nõue summas 381,44 eurot ja Aktiva Finants OÜ nõue summas 1694,64 eurot. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Eve Selberg halduri ülesannete täitmisest. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on pankrotihaldurile avaldanud, et tema suhtes kohaldataks võlgadest vabastamise menetlust. Tal ei ole usaldusisiku kandidaati ning ta täidab ise usaldusisiku kohustusi ning sellest tulenevalt tehakse kohtule ettepanek jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Ka 01. juulist 2022 kehtima hakanud FiMS kohaselt ei pea isikul olema usladusikut, kui kohus leiab, usaldusiku funktsioone saab võlgnik täita esitades kohtule aruandeid maksetest võlausaldajatele. Kohus asub seisukohale, et juhindudes kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS §-st 171, tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 03.05.2022 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab PankrS § 170 lg 1. PankrS § 171 lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. PankrS § 171 lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 171 lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku X võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele. PankrS § 172 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud

makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. R. D. on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on R. D. kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §- 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust otsima. Olles XXX teeb võlgnik mitmesuguseid töid, pankrotimenetluse käigus on pankrotivarasse laekunud Rahandusministeeriumilt 448,64 eurot pankrotinõuete katteks, seega täidab ta Pankr S § 173 lg 1 sätestatud kohustust. Võlgnik palus ennast määrata usaldusisiku kohustusi täitma. Pankrotihaldur toetab R. D. kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus nõustub taotlusega algatada R. D. suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad R. D. suhtes PankrS § 171 lg 11, 21 võlgadest vabastamise menetlust välistavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku R. D. usaldusisikuks R. D. ise, kuna kohus on veendunud, et R. D. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajad nõustusid R. D. usaldusisikuks määramisega. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel PankrS § 173 sätestatud kohustustest. Halduri tasu kinnitamine PankrS § 65 lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Haldur taotleb tasu määramist PankrS § 65 lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt, kehtestada alates 1. jaanuarist 2022 tunnitasu alammääraks 3,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot; alates 01.01.2023 moodustab tunnitasu alammäär 4,30 eurot ja kuutasu alammäär 725 eurot.

Kokku on haldur kulutanud pankrotimenetluses 7,5 tundi arvestusega 66 eurot tunnis, seega tasu kokku 495 eurot, tasu määramisel büroole lisandub käibemaks 99 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 594 eurot. Haldur palub määrata halduri tasuks 594 eurot (sh käibemaks) ning anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmiseks summas 145,29 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 651 lg 1, tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot. Kohus jätab halduri tasu summas 448,71 eurot (koos käibemaksuga) R. D. pankrotivara kanda ja mõistab nimetatud summa välja R. D. pankrotivarast pankrotihaldur Eve Selbergi taotlusel kandmisele Advokaadibüroo

CLARUS

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab R. D.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 145,29 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele Advokaadibüroo CLARUS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 65 lg 1 kinnitab kohus halduri summas 594 eurot (sh käibemaks). Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 158 lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.