A. S.i hagi M. R.i, P. R.i ja K. L.i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduste andmise kohustamiseks M. R.i, P. R.i ja K. L.i hagi A. S.i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja tahteavalduste andmise kohustamiseks
Menetlusosalised
Hageja: A. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ardi Rebane Kostja I: M. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx), seaduslik esindaja A. R. Kostja II: P. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja III: K. L. (isikukood xxxcx, elukoht xxxx) Kostjate I-III lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauri Tigasson
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada A. S.i ning M. R.i, P. R.i ja K. L.i (kõik koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss: Kaasomandi lõpetamine:
1.1.1.Kinnistu registriosa numbriga xxxx jagatakse kolmeks eraldiseisvaks kinnistuks selliselt, et kinnistust registriosa numbriga xxxx eraldadatakse 2 iseseisevat kinnistut (lisa 1 plaanil märgitud kinnistud I ja III) moodustades seeläbi kolm eraldiseisvat kinnistut nagu märgitud lisas oleval plaanil (lisa 1).
1.1.2.M. R.i ja P. R.i kaasomandisse võrdsetes (1⁄2 ja 1⁄2) osades jääb plaanil (lisa 1) tähistatud moodustatav kinnistu I pindalaga 3 608 m2 (edaspidi kinnistu I);
1.1.3.A. S.i ainuomandisse jääb plaanil (lisa 1) tähistatud kinnistu II (kinnistu registriosa numbriga xxxx), pindalaga 3 154 m2 (edaspidi kinnistu II);
1.1.4.K. L.i ainuomandisse jääb kinnistu jagamise plaanil (lisa 1) tähistatud loodav kinnistu III, pindalaga 3 000 m2 (edaspidi kinnistu III).
1.1.5.Seejuures lepivad pooled kokku, et kinnistute vaheline piiri kaugus seatakse hoonetest 5 meetri kaugusele. Samuti selles, et kinnistu II piir ligipääsuks avalikult kasutatavale Kiviranna teele piirneb ribaga, mille laius on 4 m ning pikkus 8,5 m (nimetatud maaala on kinnistu II koosseisus). Piir kinnistu II ja kinnistu III vahel on 90-kraadise nurga all, mis on keskteljeks Lohusalu teelt mahasõidule.
1.1.6.Kui lisas 1 toodud plaanil märgitud viisidel kinnistute moodustamisel ei õnnestu maakorralduslikult kinnistuid täpselt p-s 1.1.2–1.1.5. suurustes moodustada, siis võivad moodustatavate kinnistute piirid nihkuda lisa 1 toodud plaanil märgitud punaste katkendlike joonte ulatuses, et kinnistute soovitud suurused moodustada. Kui ka see ei ole maakorralduslikult võimalik, siis võivad kinnistute pindalade muutused olla mitte üle 50 m2.
1.2.Pooled teevad igakülgset koostööd ja annavad kõik oma tahteavaldused, mis on vajalikud p-s 1.1. märgitud viisil kinnistu jagamiseks ning poolte kinnistusraamatusse omanikena sisse kandmiseks, s.h. kinnistu jagamise eelduseks oleva detailplaneeringu algatamiseks ja kehtestamiseks, eraldiseisvate katastriüksuste moodustamiseks, kinnisasja jagamiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning avalduse esitamiseks asjakohaste kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. Seejuures esitavad pooled kohalikule omavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
1.2.1.M. R. ja P. R. peavad läbirääkimisi kinnistu asukohajärgse kohaliku omavalitsusega M. R.ile ja P. R.ile sobivas kohas avalikult teelt kinnistule I sissesõidu tee asukoha ja kergliiklustee osas. A. S. annab selleks M. R.ile ja P. R.ile käesolevaga volituse. M. R. ja P. R. kohustuvad A. S.it kursis hoidma läbirääkimiste käigust ja selle raames tehtavatest kõikidest toimingutest. Planeeritavad tee asukohad ei tohi kulgeda kinnistul II.
1.2.2.Sõltumata kohaliku omavalitsusega peetavate läbirääkimiste tulemustest annavad M. R. ja P. R. hiljemalt ühe (1) aasta möödumisel alates detailplaneeringu algatamisest kõik oma tahteavaldused, mis on vajalikud detailplaneeringu menetlusega jätkamiseks, kui kohalik omavalitsus ei nõustu M. R.i ja P. R.i soovitud ettepanekutega kinnistule I sissesõidu tee asukoha osas ja kergliiklusteega seotud asjaolude osas. Selle kohustuse rikkumisel tasuvad M. R. ja P. R. A. S.ile leppetrahvi 1000,00 eurot iga kohustuse täitmisega viivitatud kalendriaasta kohta. Esimene leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks peale käesoleva punkti esimeses lauses kokkulepitud tähtaja möödumist.
1.2.3.Pooled annavad kõik oma tahteavaldused, mis on vajalikud lisaks p-s 1.2.2. toodule haldusmenetluses kinnistu jagamiseks, sh eraldi katastriüksuste moodustamiseks ja maakatastrisse kandmiseks ja selleks vajalike maakorraldustoimingute tegemiseks.
1.2.4.Pooled annavad oma tahteavaldused, mis on vajalikud asjaõiguskokkulepete sõlmimiseks ps 1.1. märgitud viisil kaasomandi lõpetamiseks, sh kinnistu jagamiseks eraldiseisvateks kinnisasjadeks ning kinnistute omandiõiguse üleminekuks nagu märgitud p-s 1.1.1–1.1.6.
1.2.5.Pooled annavad oma tahteavaldused, mis on vajalikud kinnistu registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx reaalosadeks jagamiseks ning eraldatud osade iseseisvate kinnistutetena kinnisturaamatusse kandmiseks, sealhulgas vastava kinnistamisavalduse esitamiseks, jagatava kinnisasja regitriosa esimesse jakku jagamise tulemusena kinnistu pindala vähenemise kohta ja uute kinnistute numbrite kohta kannete tegemiseks ning jagamisel loodavate uute kinnisasjade kohta uute registriosade avamiseks.
1.2.6.Pooled annavad oma tahteavaldused, sh vastava kinnistamisavalduse esitamiseks, mis on vajalikud xxxx, asukohaga Xxxx kinnistusraamatu registriosa teises jaos kaasomanike kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt on
kinnistu ainuomanikuks A. S..
1.2.7.Pooled annavad oma tahteavaldused, sh vastava kinnistamisavalduse esitamiseks, moodustatava kinnistu (kinnistu I) registriosa teises jaos kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnistu kaasomanikeks võrdsetes osades (1⁄2 ja 1⁄2) M. R. ja P. R..
1.2.8.Pooled annavad oma tahteavaldused, sh vastava kinnistamisavalduse esitamiseks, moodustatava kinnistu (kinnistu III) registriosa teises jaos kande tegemiseks selliselt, et kinnistu ainuomanik on K. L..
1.3.Punktides 1.2.1-1.2.8 märgitud tahteavaldusi asendab käesolev kohtumäärus.
2.Servituudid:
2.1.Kinnistu registriosa numbriga xxxx, asukohaga Xxxx (lisas 1 märgitud plaanil kinnistu II) ja moodustatav kinnistu III (lisas 1 toodud plaanil tähistusega kinnistu III) koormatakse teineteise kasuks tasuta reaalservituudiga selliselt, et valitseva kinnistu igakordsel omanikul, tema pereliikmetel ja külastajatel on tähtajatu piiramatu õigus jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga kasutada koormatud kinnistut läbivat teed laiusega 4 m (lisas 1 toodud plaanil tähistatud kollasega) juurdepääsuks valitsevale kinnisasjale avalikult kasutatavalt Lohusalu teelt. Servituudialas paikneva tee korrashoiuks vajalikud kulutused kannavad koormatud ja valitseva kinnisasja igakordsed omanikud võrdselt.
2.2.Pooled annavad kõik oma tahteavaldused, mis on vajalikud punktis 2.1 märgitud reaalservituutide seadmiseks, sh asjaõiguskokkuleppe sõlmimiseks ja vastava kinnistamisavalduse esitamiseks ning servituudikannete tegemiseks kummagi koormatava (teeniva)kinnisasja kolmandasse jakku ning kummagi valitseva kinnisasja registriosa esimesse jakku.
2.3.Kinnistu registriosa numbriga xxxx, asukohaga Xxxx koormatakse moodustatavate kinnistute I ja III kasuks tasuta tähtajatu reaalservituudiga selliselt, et:
2.3.1.Valitsevate kinnistute igakordsetel omanikel on õigus kasutada kinnistul registriosa numbriga xxxx asuvat kaevu ja sellest vee saamiseks valitsevate kinnistuteni jooksvat veetrassi ja tehnosüsteemi. Kui vajalikku veetrassi ega vajalikku tehnosüsteemi ei ole rajatud, siis tuleb see rajada kostjate poolt, kes konkreetset veetrassi ja tehnosüsteemi soovivad kasutada. Veetrass ja tehnosüsteem rajatakse maa alla ja teeniva kinnisasja igakordsel omanikul on õigus servituudialas paiknevat maad kasutada ulatuses, mis ei takista servituudi teostamist. Servituudiala laius on 2 m ja on märgitud lisas 1 toodud plaanil sinisega.
2.3.2.Kaevu, veetrassi ja tehnosüsteemi korrashoiuks vajalikud kulutused kannavad teeniva ja valitsevate kinnisasjade omanikud võrdsetes osades, kelle kinnistutel on ühendus veetrassiga ning, kellel on võimalik vett kasutada. Kui kostjad annavad nõusoleku kõnealuse servituudi kustutamiseks nende konkreetse kinnistu suhtes, siis ei kohustu nad enam käesolevas punktis kirjeldatud kaevu, veetrassi ja tehnosüsteemi korrahoiu kulusid kandma.
2.4.Pooled lepivad kokku, et kui moodustatavale kinnistule I on võimalik rajada täiendav hoone selliselt, et kinnistul I asuvat registreerimata puurkaevu ei ole vaja lammutada, kinnistule III on hoone rajatud ning nendele on rajatud iseseisvad kinnistust II sõltumatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, annavad kinnistute I ja III omanikud oma tahteavaldused p-s 2.3. märgitud servituutide kustutamiseks.
2.5.Kostjad I-III kohustuvad eelmises alapunktis märgitud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise võimalikkuse p-s 1.2.1 märgitud läbirääkimiste raames ning p-s 1.2.2. toodud tähtaja jooksul.
2.6.Kui kinnistule I on iseseisva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja sellega seotud hoone rajamine detailplaneeringu kohaselt lubatud, siis kohustuvad M. R. ja P. R. kandma moodustataval kinnistul I asetseva kaevu ehitisregistrisse (legaliseerima). M. R. ja P. R. kohustuvad alustama eraldiseisvate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamisega kahe
aasta jooksul alates p-s 1.1.1. viisil eraldi kinnistute moodustamisest, hankides selleks ise eelnevalt kõik vajalikud load ja kooskõlastused.
2.7.Pooled annavad kõik oma tahteavaldused, mis on vajalikud p-s 2.3 märgitud reaalservituudi seadmiseks, sh asjaõiguskokkuleppe sõlmimiseks ja vastava kinnistamisavalduse esitamiseks ning servituudikannete tegemiseks kinnistu registriosa numbriga xxxx registriosa kolmandasse jakku ning loodavate kinnistute I ja III kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku.
2.8.Moodustatav kinnistu I koormatakse kinnistu registriosa numbriga xxxx kasuks tasuta reaalservituudiga selliselt, et kinnistu registriosa numbriga xxxx igakordne omanik saab kasutada moodustataval kinnistul I asuvat elektrienergia liitumispunkti (elektrikappi) ja sealt veetud kaableid kinnistu registriosa nr xxxx elektrienergiaga varustamiseks kuni valitsevale kinnisasjale enda liitumispunkti rajamiseni. A. S. kohustub vajaliku liitumispunkti rajama kahe aasta jooksul, kui kostjad on andnud nõusolekud servituudi kustutamiseks, mille alusel on neil õigus kasutada kaevu, veetrassi ja selle tehnosüsteemi. Servituudiala on märgitud lisas 1 toodud plaanil lilla värviga.
2.9.Pooled annavad kõik oma tahteavaldused, mis on vajalikud p-s 2.8 märgitud reaalservituudi seadmiseks, sh asjaõiguskokkuleppe sõlmimiseks ja vastava kinnistamisavalduse esitamiseks ning servituudikannete tegemiseks loodava kinnistu I kinnistusraamatu registriosa kolmandasse jakku ning kinnistu registriosa numbriga xxxx registriosa esimesse jakku.
2.10.Pooled lepivad kokku, et kinnistu registriosa nr xxxx reaalosadeks jagamisel jääb tekkivaid kinnistuid piirama isiklik kasutusõigus M. K. (isikukood xxxx) kasuks tema eluaja jooksul järgmiselt: kinnistul I asuvale aiandusmaale, elamule ja kuurile, kinnistul II asuvale aiandusmaale (sh kasvuhoonele) ja elamule ning kinnistul III asuvale metsamaale. Isiklik kasutusõigus ei piira omaniku õigust kinnistut vallata ja kasutada.
2.11.Punktis 2 märgitud servituutide seadmiseks vajalikke tahteavaldusi asendab käesolev kohtumäärus.
3.Muud kokkulepped:
3.1.Pooled lepivad kokku kinnistu registriosa nr xxxx kasutamiseks alljärgneva tähtajalise kasutuskorra seadmises, mis kehtib kuni nimetatud kinnistu reaalosadeks jagamiseni ja uute kinnistute moodustamiseni:
3.1.1.M. R.i ja P. R.i valdusesse ja kasutusse jääb maa-ala koos hoonetega, mis vastab plaanil (lisa 1) tähistatud moodustatavale kinnistule I pindalaga 3 608 m2;
3.1.2.A. S.i valdusesse ja kasutusse jääb maa-ala koos hoonetega, mis vastab plaanil (lisa 1) tähistatud kinnistule II, pindalaga 3 154 m2;
3.1.3.K. L. valdusesse ja kasutusse jääb maa-ala, mis vastab plaanil (lisa 1) tähistatud loodavale kinnistule III, pindalaga 3 000 m2.
3.1.4.Pooled arvestavad kinnistu kasutuskorra järgsel kasutamisel M. K. (isikukood xxxx) kasuks seatud isikliku kasutusõigusega ning ei riku märgitud isiklikust servituudist tulenevaid M. K. õigusi hoonete ja maatüki kasutamiseks.
3.1.5.Kaasomanik kannab iseseisvalt need koormatised, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutused, mis on seotud tema ainukasutuses oleva maaga ja/või on tema huvides (nt ehitiste korrashoid, rajamise kulutused, maksud, maksed jne). Igal kaasomanikul on õigus saada ainult enda ainukasutuses olevalt maalt tulu (nt metsa müük, üüritulu).
3.1.6.Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid selliseid koormatisi, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi, mis on seotud kinnistu registriosa nr xxxx kui tervikuga ehk ei seondu kasutuskorra alusel ainult ühe kaasomaniku maaga (nt maamaks).
Seni kuni kinnistut ei ole jagatud reaalosadeks, hõlmab kasutuskord lisaks p-s 3.1. märgitule ka õigusi saada vett, elektrit, kasutada teid nagu on määratud servituutide ulatused peatükis 2.
3.2.Kasutuskorra seadmise, kinnistu jagamise, vajadusel koostatava detailplaneeringu, uute katastriüksuste moodustamise ning kinnistamisega seotud kulud kannavad pooled vastavalt nende kaasomandi osa suurustele. Kulud hüvitatakse kulutusi teinud poolele vastava kuludokumendi esitamisel seitsme (7) kalendripäeva jooksul.
3.3.Kõik menetluskulud tsiviilasjas nr 2-21-14745 jäävad poolte endi kanda.
4.Kanda kompromissis kokkulepitud kohustuste täitmise tagamiseks kinnistu registriosa nr xxxx kinnistusraamatu registriosa III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge kompromissis kokkulepitud tingimustel kaasomandi lõpetamiseks, kinnistu nr xxxx jagamiseks ja sellest iseseisvate kinnistute moodustamiseks ning kinnistute koormamiseks reaalservituudiga.
5.Kanda p-s 3.1. kokkulepitud kaasomanike kasutusskorra kohta kinnistu registriosa nr xxxx kinnistusraamatu registriosa III jakku teisele vabale järjekohale vastav märkus.
6.Pooled annavad p 4 ja 5 toodud kannete tegemiseks oma kõik oma vajalikud tahteavaldused. Kui kannete tegemist takistab mõni puudus, siis saab kinnistusosakond anda pooltele tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
7.Kohus edastab kohtumääruse p 4 ja 5 täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
8.Lõpetada tsiviilasja menetlus.
9.Tagastada A. S.i poolt tasutud riigilõivudest pool, s.o 225 eurot, A. S.i arveldusarvele nr xxxx.
10.Tagastada A. R.i poolt tasutud riigilõivust pool, s.o 315 eurot, A. R.i arveldusarvele nr xxxx.
11.Asendada jõustunud määruses isikute nimed tähemärgiga ning mitte avalikustada isikukoode ega muid isikuandmeid.
12.Kohtumääruse juurde kuulub lisana fail „Lisa 1“ (kinnistu jagamise ja servituutide plaan).
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on A. S.i hagi M. R.i, P. R.i ja K. L.i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduste andmise kohustamiseks ning kostjate vastuhagi hageja vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja tahteavalduste andmise kohustamiseks. 21.02.2023 laekus kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissleping, mille pooled palusid kohtul kinnitada ja menetluse antud asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui
seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitavad, et neile on teada menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärjed. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse. Kohtumääruse juurde kuulub lisa 1, kinnistu jagamise ja servituutide plaan. TsMS § 445 lg 1 (mis kohaldub TsMS § 463 lg 2 alusel ka määrusele) järgi võib kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Pooled on taotlenud kanda kompromissis kokkulepitud kohustuste täitmise tagamiseks kinnistusraamatusse eelmärke ja märkuse. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt poolte taotlusele ja TsMS § 387 lg-le 2 edastab kohus määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagiavalduselt on tasutud riigilõivu kokku 450 eurot ja vastuhagilt 630 eurot. Pooled taotlevad poole riigilõivu tagastamist. Seoses kompromissi sõlmimisega tagastab kohus osalistele pool tasutud riigilõivudest. Kompromiss sisaldab taotlust asendada kohtumääruses nimed tähemärkidega, mitte avalikustada isikukoode ega teisi isikuandmeid. TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus rahuldab taotluse. Jõustunud määruses tuleb isikute nimed asendada tähemärgiga ning mitte avalikustata isikukoode ega muid isikuandmeid. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevale määruse kättetoimetamisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.