A. S.i hagi M. R.i, P. R.i ja K. L.i vastu kaasomandi lÔpetamiseks ja tahteavalduste andmise kohustamiseks M. R.i, P. R.i ja K. L.i hagi A. S.i vastu kaasomandi lÔpetamise nÔudes ja tahteavalduste andmise kohustamiseks
Menetlusosalised
Hageja: A. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ardi Rebane Kostja I: M. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx), seaduslik esindaja A. R. Kostja II: P. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja III: K. L. (isikukood xxxcx, elukoht xxxx) Kostjate I-III lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauri Tigasson
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lÔpetamine, riigilÔivu tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada A. S.i ning M. R.i, P. R.i ja K. L.i (kÔik koos pooled) vahel sÔlmitud kompromiss: Kaasomandi lÔpetamine:
1.1.1.Kinnistu registriosa numbriga xxxx jagatakse kolmeks eraldiseisvaks kinnistuks selliselt, et kinnistust registriosa numbriga xxxx eraldadatakse 2 iseseisevat kinnistut (lisa 1 plaanil mÀrgitud kinnistud I ja III) moodustades seelÀbi kolm eraldiseisvat kinnistut nagu mÀrgitud lisas oleval plaanil (lisa 1).
1.1.5.Seejuures lepivad pooled kokku, et kinnistute vaheline piiri kaugus seatakse hoonetest 5 meetri kaugusele. Samuti selles, et kinnistu II piir ligipÀÀsuks avalikult kasutatavale Kiviranna teele piirneb ribaga, mille laius on 4 m ning pikkus 8,5 m (nimetatud maaala on kinnistu II koosseisus). Piir kinnistu II ja kinnistu III vahel on 90-kraadise nurga all, mis on keskteljeks Lohusalu teelt mahasÔidule.
1.1.6.Kui lisas 1 toodud plaanil mĂ€rgitud viisidel kinnistute moodustamisel ei Ă”nnestu maakorralduslikult kinnistuid tĂ€pselt p-s 1.1.2â1.1.5. suurustes moodustada, siis vĂ”ivad moodustatavate kinnistute piirid nihkuda lisa 1 toodud plaanil mĂ€rgitud punaste katkendlike joonte ulatuses, et kinnistute soovitud suurused moodustada. Kui ka see ei ole maakorralduslikult vĂ”imalik, siis vĂ”ivad kinnistute pindalade muutused olla mitte ĂŒle 50 m2.
1.2.Pooled teevad igakĂŒlgset koostööd ja annavad kĂ”ik oma tahteavaldused, mis on vajalikud p-s 1.1. mĂ€rgitud viisil kinnistu jagamiseks ning poolte kinnistusraamatusse omanikena sisse kandmiseks, s.h. kinnistu jagamise eelduseks oleva detailplaneeringu algatamiseks ja kehtestamiseks, eraldiseisvate katastriĂŒksuste moodustamiseks, kinnisasja jagamiseks vajaliku asjaĂ”iguslepingu sĂ”lmimiseks ning avalduse esitamiseks asjakohaste kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. Seejuures esitavad pooled kohalikule omavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse mitte hiljem kui 30 pĂ€eva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumÀÀruse jĂ”ustumisest.
1.2.1.M. R. ja P. R. peavad lÀbirÀÀkimisi kinnistu asukohajÀrgse kohaliku omavalitsusega M. R.ile ja P. R.ile sobivas kohas avalikult teelt kinnistule I sissesÔidu tee asukoha ja kergliiklustee osas. A. S. annab selleks M. R.ile ja P. R.ile kÀesolevaga volituse. M. R. ja P. R. kohustuvad A. S.it kursis hoidma lÀbirÀÀkimiste kÀigust ja selle raames tehtavatest kÔikidest toimingutest. Planeeritavad tee asukohad ei tohi kulgeda kinnistul II.
1.2.2.SĂ”ltumata kohaliku omavalitsusega peetavate lĂ€birÀÀkimiste tulemustest annavad M. R. ja P. R. hiljemalt ĂŒhe (1) aasta möödumisel alates detailplaneeringu algatamisest kĂ”ik oma tahteavaldused, mis on vajalikud detailplaneeringu menetlusega jĂ€tkamiseks, kui kohalik omavalitsus ei nĂ”ustu M. R.i ja P. R.i soovitud ettepanekutega kinnistule I sissesĂ”idu tee asukoha osas ja kergliiklusteega seotud asjaolude osas. Selle kohustuse rikkumisel tasuvad M. R. ja P. R. A. S.ile leppetrahvi 1000,00 eurot iga kohustuse tĂ€itmisega viivitatud kalendriaasta kohta. Esimene leppetrahvinĂ”ue muutub sissenĂ”utavaks peale kĂ€esoleva punkti esimeses lauses kokkulepitud tĂ€htaja möödumist.
1.2.3.Pooled annavad kĂ”ik oma tahteavaldused, mis on vajalikud lisaks p-s 1.2.2. toodule haldusmenetluses kinnistu jagamiseks, sh eraldi katastriĂŒksuste moodustamiseks ja maakatastrisse kandmiseks ja selleks vajalike maakorraldustoimingute tegemiseks.
1.2.4.Pooled annavad oma tahteavaldused, mis on vajalikud asjaĂ”iguskokkulepete sĂ”lmimiseks ps 1.1. mĂ€rgitud viisil kaasomandi lĂ”petamiseks, sh kinnistu jagamiseks eraldiseisvateks kinnisasjadeks ning kinnistute omandiĂ”iguse ĂŒleminekuks nagu mĂ€rgitud p-s 1.1.1â1.1.6.
1.2.5.Pooled annavad oma tahteavaldused, mis on vajalikud kinnistu registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx reaalosadeks jagamiseks ning eraldatud osade iseseisvate kinnistutetena kinnisturaamatusse kandmiseks, sealhulgas vastava kinnistamisavalduse esitamiseks, jagatava kinnisasja regitriosa esimesse jakku jagamise tulemusena kinnistu pindala vÀhenemise kohta ja uute kinnistute numbrite kohta kannete tegemiseks ning jagamisel loodavate uute kinnisasjade kohta uute registriosade avamiseks.
1.2.6.Pooled annavad oma tahteavaldused, sh vastava kinnistamisavalduse esitamiseks, mis on vajalikud xxxx, asukohaga Xxxx kinnistusraamatu registriosa teises jaos kaasomanike kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt on
kinnistu ainuomanikuks A. S..
1.2.7.Pooled annavad oma tahteavaldused, sh vastava kinnistamisavalduse esitamiseks, moodustatava kinnistu (kinnistu I) registriosa teises jaos kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnistu kaasomanikeks vĂ”rdsetes osades (1â2 ja 1â2) M. R. ja P. R..
1.2.8.Pooled annavad oma tahteavaldused, sh vastava kinnistamisavalduse esitamiseks, moodustatava kinnistu (kinnistu III) registriosa teises jaos kande tegemiseks selliselt, et kinnistu ainuomanik on K. L..
2.1.Kinnistu registriosa numbriga xxxx, asukohaga Xxxx (lisas 1 mĂ€rgitud plaanil kinnistu II) ja moodustatav kinnistu III (lisas 1 toodud plaanil tĂ€histusega kinnistu III) koormatakse teineteise kasuks tasuta reaalservituudiga selliselt, et valitseva kinnistu igakordsel omanikul, tema pereliikmetel ja kĂŒlastajatel on tĂ€htajatu piiramatu Ă”igus jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga kasutada koormatud kinnistut lĂ€bivat teed laiusega 4 m (lisas 1 toodud plaanil tĂ€histatud kollasega) juurdepÀÀsuks valitsevale kinnisasjale avalikult kasutatavalt Lohusalu teelt. Servituudialas paikneva tee korrashoiuks vajalikud kulutused kannavad koormatud ja valitseva kinnisasja igakordsed omanikud vĂ”rdselt.
2.2.Pooled annavad kÔik oma tahteavaldused, mis on vajalikud punktis 2.1 mÀrgitud reaalservituutide seadmiseks, sh asjaÔiguskokkuleppe sÔlmimiseks ja vastava kinnistamisavalduse esitamiseks ning servituudikannete tegemiseks kummagi koormatava (teeniva)kinnisasja kolmandasse jakku ning kummagi valitseva kinnisasja registriosa esimesse jakku.
2.3.Kinnistu registriosa numbriga xxxx, asukohaga Xxxx koormatakse moodustatavate kinnistute I ja III kasuks tasuta tÀhtajatu reaalservituudiga selliselt, et:
2.3.1.Valitsevate kinnistute igakordsetel omanikel on Ă”igus kasutada kinnistul registriosa numbriga xxxx asuvat kaevu ja sellest vee saamiseks valitsevate kinnistuteni jooksvat veetrassi ja tehnosĂŒsteemi. Kui vajalikku veetrassi ega vajalikku tehnosĂŒsteemi ei ole rajatud, siis tuleb see rajada kostjate poolt, kes konkreetset veetrassi ja tehnosĂŒsteemi soovivad kasutada. Veetrass ja tehnosĂŒsteem rajatakse maa alla ja teeniva kinnisasja igakordsel omanikul on Ă”igus servituudialas paiknevat maad kasutada ulatuses, mis ei takista servituudi teostamist. Servituudiala laius on 2 m ja on mĂ€rgitud lisas 1 toodud plaanil sinisega.
2.3.2.Kaevu, veetrassi ja tehnosĂŒsteemi korrashoiuks vajalikud kulutused kannavad teeniva ja valitsevate kinnisasjade omanikud vĂ”rdsetes osades, kelle kinnistutel on ĂŒhendus veetrassiga ning, kellel on vĂ”imalik vett kasutada. Kui kostjad annavad nĂ”usoleku kĂ”nealuse servituudi kustutamiseks nende konkreetse kinnistu suhtes, siis ei kohustu nad enam kĂ€esolevas punktis kirjeldatud kaevu, veetrassi ja tehnosĂŒsteemi korrahoiu kulusid kandma.
2.4.Pooled lepivad kokku, et kui moodustatavale kinnistule I on vĂ”imalik rajada tĂ€iendav hoone selliselt, et kinnistul I asuvat registreerimata puurkaevu ei ole vaja lammutada, kinnistule III on hoone rajatud ning nendele on rajatud iseseisvad kinnistust II sĂ”ltumatud vee- ja kanalisatsioonisĂŒsteemid, annavad kinnistute I ja III omanikud oma tahteavaldused p-s 2.3. mĂ€rgitud servituutide kustutamiseks.
2.5.Kostjad I-III kohustuvad eelmises alapunktis mĂ€rgitud vee- ja kanalisatsioonisĂŒsteemide rajamise vĂ”imalikkuse p-s 1.2.1 mĂ€rgitud lĂ€birÀÀkimiste raames ning p-s 1.2.2. toodud tĂ€htaja jooksul.
2.6.Kui kinnistule I on iseseisva vee- ja kanalisatsioonisĂŒsteemi ja sellega seotud hoone rajamine detailplaneeringu kohaselt lubatud, siis kohustuvad M. R. ja P. R. kandma moodustataval kinnistul I asetseva kaevu ehitisregistrisse (legaliseerima). M. R. ja P. R. kohustuvad alustama eraldiseisvate vee- ja kanalisatsioonisĂŒsteemide ehitamisega kahe
aasta jooksul alates p-s 1.1.1. viisil eraldi kinnistute moodustamisest, hankides selleks ise eelnevalt kÔik vajalikud load ja kooskÔlastused.
2.7.Pooled annavad kÔik oma tahteavaldused, mis on vajalikud p-s 2.3 mÀrgitud reaalservituudi seadmiseks, sh asjaÔiguskokkuleppe sÔlmimiseks ja vastava kinnistamisavalduse esitamiseks ning servituudikannete tegemiseks kinnistu registriosa numbriga xxxx registriosa kolmandasse jakku ning loodavate kinnistute I ja III kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku.
2.8.Moodustatav kinnistu I koormatakse kinnistu registriosa numbriga xxxx kasuks tasuta reaalservituudiga selliselt, et kinnistu registriosa numbriga xxxx igakordne omanik saab kasutada moodustataval kinnistul I asuvat elektrienergia liitumispunkti (elektrikappi) ja sealt veetud kaableid kinnistu registriosa nr xxxx elektrienergiaga varustamiseks kuni valitsevale kinnisasjale enda liitumispunkti rajamiseni. A. S. kohustub vajaliku liitumispunkti rajama kahe aasta jooksul, kui kostjad on andnud nĂ”usolekud servituudi kustutamiseks, mille alusel on neil Ă”igus kasutada kaevu, veetrassi ja selle tehnosĂŒsteemi. Servituudiala on mĂ€rgitud lisas 1 toodud plaanil lilla vĂ€rviga.
2.9.Pooled annavad kÔik oma tahteavaldused, mis on vajalikud p-s 2.8 mÀrgitud reaalservituudi seadmiseks, sh asjaÔiguskokkuleppe sÔlmimiseks ja vastava kinnistamisavalduse esitamiseks ning servituudikannete tegemiseks loodava kinnistu I kinnistusraamatu registriosa kolmandasse jakku ning kinnistu registriosa numbriga xxxx registriosa esimesse jakku.
2.10.Pooled lepivad kokku, et kinnistu registriosa nr xxxx reaalosadeks jagamisel jÀÀb tekkivaid kinnistuid piirama isiklik kasutusÔigus M. K. (isikukood xxxx) kasuks tema eluaja jooksul jÀrgmiselt: kinnistul I asuvale aiandusmaale, elamule ja kuurile, kinnistul II asuvale aiandusmaale (sh kasvuhoonele) ja elamule ning kinnistul III asuvale metsamaale. Isiklik kasutusÔigus ei piira omaniku Ôigust kinnistut vallata ja kasutada.
3.1.Pooled lepivad kokku kinnistu registriosa nr xxxx kasutamiseks alljÀrgneva tÀhtajalise kasutuskorra seadmises, mis kehtib kuni nimetatud kinnistu reaalosadeks jagamiseni ja uute kinnistute moodustamiseni:
3.1.1.M. R.i ja P. R.i valdusesse ja kasutusse jÀÀb maa-ala koos hoonetega, mis vastab plaanil (lisa 1) tÀhistatud moodustatavale kinnistule I pindalaga 3 608 m2;
3.1.2.A. S.i valdusesse ja kasutusse jÀÀb maa-ala koos hoonetega, mis vastab plaanil (lisa 1) tÀhistatud kinnistule II, pindalaga 3 154 m2;
3.1.3.K. L. valdusesse ja kasutusse jÀÀb maa-ala, mis vastab plaanil (lisa 1) tÀhistatud loodavale kinnistule III, pindalaga 3 000 m2.
3.1.4.Pooled arvestavad kinnistu kasutuskorra jĂ€rgsel kasutamisel M. K. (isikukood xxxx) kasuks seatud isikliku kasutusĂ”igusega ning ei riku mĂ€rgitud isiklikust servituudist tulenevaid M. K. Ă”igusi hoonete ja maatĂŒki kasutamiseks.
3.1.5.Kaasomanik kannab iseseisvalt need koormatised, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutused, mis on seotud tema ainukasutuses oleva maaga ja/vĂ”i on tema huvides (nt ehitiste korrashoid, rajamise kulutused, maksud, maksed jne). Igal kaasomanikul on Ă”igus saada ainult enda ainukasutuses olevalt maalt tulu (nt metsa mĂŒĂŒk, ĂŒĂŒritulu).
3.1.6.Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ĂŒhisel asjal lasuvaid selliseid koormatisi, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi, mis on seotud kinnistu registriosa nr xxxx kui tervikuga ehk ei seondu kasutuskorra alusel ainult ĂŒhe kaasomaniku maaga (nt maamaks).
Seni kuni kinnistut ei ole jagatud reaalosadeks, hĂ”lmab kasutuskord lisaks p-s 3.1. mĂ€rgitule ka Ă”igusi saada vett, elektrit, kasutada teid nagu on mÀÀratud servituutide ulatused peatĂŒkis 2.
3.2.Kasutuskorra seadmise, kinnistu jagamise, vajadusel koostatava detailplaneeringu, uute katastriĂŒksuste moodustamise ning kinnistamisega seotud kulud kannavad pooled vastavalt nende kaasomandi osa suurustele. Kulud hĂŒvitatakse kulutusi teinud poolele vastava kuludokumendi esitamisel seitsme (7) kalendripĂ€eva jooksul.
3.3.KÔik menetluskulud tsiviilasjas nr 2-21-14745 jÀÀvad poolte endi kanda.
4.Kanda kompromissis kokkulepitud kohustuste tÀitmise tagamiseks kinnistu registriosa nr xxxx kinnistusraamatu registriosa III jakku esimesele vabale jÀrjekohale eelmÀrge kompromissis kokkulepitud tingimustel kaasomandi lÔpetamiseks, kinnistu nr xxxx jagamiseks ja sellest iseseisvate kinnistute moodustamiseks ning kinnistute koormamiseks reaalservituudiga.
5.Kanda p-s 3.1. kokkulepitud kaasomanike kasutusskorra kohta kinnistu registriosa nr xxxx kinnistusraamatu registriosa III jakku teisele vabale jÀrjekohale vastav mÀrkus.
6.Pooled annavad p 4 ja 5 toodud kannete tegemiseks oma kÔik oma vajalikud tahteavaldused. Kui kannete tegemist takistab mÔni puudus, siis saab kinnistusosakond anda pooltele tÀhtaja puuduse kÔrvaldamiseks.
7.Kohus edastab kohtumÀÀruse p 4 ja 5 tÀitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
8.LÔpetada tsiviilasja menetlus.
9.Tagastada A. S.i poolt tasutud riigilÔivudest pool, s.o 225 eurot, A. S.i arveldusarvele nr xxxx.
10.Tagastada A. R.i poolt tasutud riigilÔivust pool, s.o 315 eurot, A. R.i arveldusarvele nr xxxx.
11.Asendada jÔustunud mÀÀruses isikute nimed tÀhemÀrgiga ning mitte avalikustada isikukoode ega muid isikuandmeid.
12.KohtumÀÀruse juurde kuulub lisana fail âLisa 1â (kinnistu jagamise ja servituutide plaan).
Edasikaebamise kord MÀÀrusele vĂ”ib esitada mÀÀruskaebuse 3 pĂ€eva jooksul arvates kohtumÀÀruse kĂ€ttesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tĂ€htaegse esitamise nĂ”udest. Asjaolud ja kohtumÀÀruse pĂ”hjendused Harju Maakohtu menetluses on A. S.i hagi M. R.i, P. R.i ja K. L.i vastu kaasomandi lĂ”petamiseks ja tahteavalduste andmise kohustamiseks ning kostjate vastuhagi hageja vastu kaasomandi lĂ”petamise nĂ”udes ja tahteavalduste andmise kohustamiseks. 21.02.2023 laekus kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissleping, mille pooled palusid kohtul kinnitada ja menetluse antud asjas lĂ”petada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel vĂ”ivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jĂ”ustumiseni lĂ”petada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi mÀÀrusega, millega ĂŒhtlasi lĂ”petab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega vĂ”i seadusega vĂ”i rikub olulist avalikku huvi vĂ”i kui kompromissi ei ole vĂ”imalik tĂ€ita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss tĂ€idetav. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lĂ”petatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme ĂŒle. Menetluse lĂ”petamisel kompromissiga on lĂ”petamisel samad materiaalĂ”iguslikud ja protsessuaalsed tagajĂ€rjed nagu menetluse lĂ”petamisel kohtuotsusega, kui
seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitavad, et neile on teada menetluse kompromissiga lĂ”petamise tagajĂ€rjed. Kohus kinnitab kompromissi ja lĂ”petab menetluse. KohtumÀÀruse juurde kuulub lisa 1, kinnistu jagamise ja servituutide plaan. TsMS § 445 lg 1 (mis kohaldub TsMS § 463 lg 2 alusel ka mÀÀrusele) jĂ€rgi vĂ”ib kohus vĂ”ib otsuses poole taotlusel kindlaks mÀÀrata otsuse tĂ€itmise viisi ja korra ning tĂ€itmise tĂ€htaja vĂ”i tĂ€htpĂ€eva ja asjaolu, et otsus tĂ€idetakse viivitamata vĂ”i et otsuse tĂ€itmine tagatakse mĂ”ne hagi tagamise abinĂ”uga. Pooled on taotlenud kanda kompromissis kokkulepitud kohustuste tĂ€itmise tagamiseks kinnistusraamatusse eelmĂ€rke ja mĂ€rkuse. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt poolte taotlusele ja TsMS § 387 lg-le 2 edastab kohus mÀÀruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilĂ”ivust tagastatakse, kui pooled sĂ”lmivad kompromissi. Hagiavalduselt on tasutud riigilĂ”ivu kokku 450 eurot ja vastuhagilt 630 eurot. Pooled taotlevad poole riigilĂ”ivu tagastamist. Seoses kompromissi sĂ”lmimisega tagastab kohus osalistele pool tasutud riigilĂ”ivudest. Kompromiss sisaldab taotlust asendada kohtumÀÀruses nimed tĂ€hemĂ€rkidega, mitte avalikustada isikukoode ega teisi isikuandmeid. TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt andmesubjekti taotlusel vĂ”i kohtu algatusel asendatakse jĂ”ustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide vĂ”i tĂ€hemĂ€rgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sĂŒnniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus rahuldab taotluse. JĂ”ustunud mÀÀruses tuleb isikute nimed asendada tĂ€hemĂ€rgiga ning mitte avalikustata isikukoode ega muid isikuandmeid. TsMS § 661 lg 4 alusel vĂ”ib poolte kokkuleppel mÀÀruskaebuse esitamise tĂ€htaega hagimenetluses lĂŒhendada vĂ”i mÀÀruskaebuse esitamise Ă”iguse vĂ€listada. Pooled on lĂŒhendanud mÀÀruskaebuse esitamise tĂ€htaega 3 pĂ€evale mÀÀruse kĂ€ttetoimetamisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.