Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Harju Maakohus Angelina Abol 22. veebruar 2023, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-21-14810 Memoris Krematoorium OÜ hagiavaldus Finnish Crematorium Technology Oy vastu 48 863 euro ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 54 155.34 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Memoris Krematoorium OÜ (RK 14124831; asukoht esindajad Valdeku tn 113, 11216 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Raiko Lipstok (e-post [email protected]), advokaat JüriKarl Leppik (e-post [email protected]) Kostja: Finnish Crematorium Technology Oy (Soome registrikood 3010856-5; asukoht Harhalantie 61, 37500 Lempäälä, Soome Vabariik) Asja lahendamise viis kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Memoris Krematoorium OÜ hagi Finnish Crematorium Technology Oy vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Finnish Crematorium Technology Oy-lt Memoris Krematoorium OÜ kasuks poolte vahel sõlmitud 11.07.2019 müügilepingust ja 15.07.2019 töövõtulepingust tulenev:
2.1.põhivõlgnevus 48 863 (nelikümmend kaheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend kolm) eurot;
2.2.viivis 1 383 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend kolm) eurot ja 30 senti põhinõude 25 866 eurot suuruselt osalt perioodi 20.01.2021-20.09.2021 eest;
2.3.lisanduv viivis põhinõudelt (48 863 eurot) alates 21.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
4.Jätta menetluskulud Finnish Crematorium Technology Oy kanda.
5.Määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 alusel menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
1(5)
2-21-14810
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule (aadress Pärnu mnt 7, Tallinn 15084; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule (aadress Lubja 4, Tallinn 10115; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Ühes kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. RLS § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 ASis SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.21.09.2021 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Memoris Krematoorium OÜ (hageja) ja Finnish Crematorium Technology Oy (kostja) 11.07.2019 krematooriumiahju Megaburn 260 müügilepingu ja 15.07.2019 töövõtulepingu müügilepingu esemeks oleva ahjuga seoses. Töövõtulepinguga kostja kohustus teostama müügilepingu esemeks oleva ahju paigaldamise tööd, sealhulgas suitsukanali ja korstna valmistamise ja paigaldamise objektile (p 1.1.) ja kõik vajalikud transporditööd (p 1.2.1.) ning kostja kinnitas, et on tutvunud teiste töövõtjate projektidega määral, mis on vajalik tema tööde teostamiseks (p 1.3.7.) ja et on saanud kõik vajalikud dokumendid ja andmed ja need on tööde teostamiseks piisavad (p 3.5). 19.11.2019 tarnis ja paigaldas kostja ahju kokkulepitud aadressile. Kostja poolt jäid korrektselt teostamata elektritööd, ahju kuivatamine, proovituhastamised ja instruktaaž ning kostja ei andnud hagejale üle ahju tehnilisi jooniseid ja elektrijoonist. 10.06.2020 nõudekirjas andis hageja kostjale täiendava tähtaja 14 päeva kohustuste täitmiseks, s.h anda üle puuduolevad ahju osad, ahjuga seotud dokumendid ja tagada ahju käitamine kokkulepitud tingimustel. 19.10.2020 vastuses kostja leidis, et tegemata tööd ei olnud tema kohustuseks ja ta ei pidanud andma ahju üle selliselt, et see on võimalik kasutusele võtta. Kostja ei ole hagi esitamise seisuga nõudekirjas väljatoodud puuduseid kõrvaldanud. Hageja lasi tegemata jäänud elektritööd ja ahju kuivatamise teostada kolmandatel isikutel. Kirkman OÜ esitas hagejale arve ahju kuivatuskütmise eest summas 8100 eurot ilma käibemaksuta. Saksa Automaatika OÜ valmistas ja seadistas krematooriumi ahju uue 2(5)
2-21-14810 juhtimissüsteemi, tööde maksumus on 22 997 eurot ilma käibemaksuta. Hageja ülesandel küsis Arhitektibüroo Pind OÜ kostjalt andmeid ahju mõõtute kohta. Kostja andis arhitektuuribüroole ebaõige sisendi, väites, et ahju kõrgus on 2,5 m. Tegelikkuses oli ahju kõrgus 2,895 m. Töövõtulepingus (p.d 1.3.7, 3.5 ja 4.1.3) oli kostja kinnitanud, et kõik talle esitatud dokumendid on piisavad tööde teostamiseks, kuigi plaanide kohaselt ei olnud arvestatud kõrgema ahjuga kui 2,5 m. Kostja ei teavitanud lepingute sõlmimisel, et kostja esitatud jooniste järgi ehitatud ruumidesse kokkulepitud tingimustele vastav ahi mahtuda ei saa. 2019. aastal vea avastamisel tekkisid hagejale lisakulud summas 17 766 eurot seoses täiendavate töödega, mis hõlmasid ruumi ümberehitust. Hageja esitas kostjale 20.01.2021 arved konstruktsiooni muutmise lisakulu 17 766 eurot ja ahju kuivatuskütmise kulu 8100 eurot kohta. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja: 1) põhinõudena 48 863 (8100 + 22 997 + 17 766) eurot; 2) hagi esitamise hetkeks põhinõude 25 866 (17 766 + 8100) euro suuruselt osalt sissenõutavaks muutunud viivise 1383.30 eurot; 3) viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lause sätestatud viivisemääras päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2.Hagimaterjalid ja 27.10.2021 hagi menetlusse võtmise määrus saadeti 09.11.2021 tähtsaadetisena Harhalantie 61, 37500 Lempäälä, Soome Vabariik – tagastatud 09.12.2021 hoiutähtaja möödumisel. M. K. esitas 09.11.2021 kohtule e-posti aadressilt xxxx vastuse hagile koos taotlusega menetluskulude tagatise tasumiseks. Samal e-posti aadressil saadetud 28.02.2022 määrusega kohus jättis kostja vastuse käiguta ja andis tähtaja kuni 21.03.2022 puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas esitada nõuetekohaselt vormistatud, seejuures eesti keeles või lisatud tõlkega eesti keelde ja allkirjastatud kostja vastus ning esitada kostja esindaja esindusõigust tõendav dokument. Kohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab kohus kostja vastuväited tähelepanuta. Kohtunõudele vastus puudub ja kostja nõuetekohast vastust ei esitanud.
3.Hagimaterjalid ja 27.10.2021 hagi menetlusse võtmise määrus (soome keelde tõlgituna) toimetati kostjale kätte 04.07.2022 Soome kohtu Pirkanmaan käräjäoikeus vahendusel.
4.M. K. saatis 02.08.2022 Harju Maakohtule e-kirja, milles teatas, et tema ettevõte Finnish Crematorium Technology Oy lõpetas 31.10.2021 kogu tegevuse, tema ise on haiguslehel alates 04.06.2021 ja vähemalt kuni 31.12.2022, ta soovib asjas suulist ärakuulamist pärast tema haiguslehte.
5.15.08.2022 e-kirjas palub hageja esindaja, et kui dokumendid on kostjale kätte toimetatud, siis teha tagaseljaotsus.
6.13.10.2022 e-kirjas kohus selgitas, et M. K.i 02.08.2022 e-kiri ei ole käsitletav vastusena hagile, kuna see ei vasta sisult ega vormilt 27.10.2021 määruses ettenähtule, muuhulgas ei ole see nõuetekohaselt allkirjastatud. Samuti kuivõrd tegemist on välismaa äriühinguga, puuduvad kohtul andmed M. K.i kui juhatuse liikme esindusõiguse kohta. Kohus andis M. K.ile tähtaja 10 päeva kirja kättesaamisest nõuetekohaselt vormistatud vastuse hagile esitamiseks, s.h esindusõiguse kohta tõendi esitamiseks. Kohus hoiatas, et vastuse tähtaegselt esitamata jätmisel teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse.
7.23.10.2022 saatis M. K. soomekeelse e-kirja selgitustega koos Patentti- ja rekisterihallitus väljavõttega „Ote tosiasiallisista edunsaajista“ (eesti keeles „Väljavõte tegelikest kasusaajatest“). Viimase põhjal kuulub M. J. K. 100% osalus Finnish Crematorium Technology Oy-s.
8.17.01.2023 saatis M. K. kohtule soomekeelse arstitõendi (töövõimetusleht kuni 31.12.2023).
3(5)
2-21-14810
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud 21.09.2021 hagiavalduse ja selle 15.10.2021 täiendusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 04.07.2022 Soome pädeva kohtu kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 1393/2007, kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Kättetoimetamisteatise põhjal on menetlusdokumendid vastu võtnud M. K.. Kohtule esitatud kostja registriväljavõtte järgi on kostja juhatuse liikmeks R. W. K., asendusliikmeks S M. T. K.. Kohus leiab, et M. K.i esitatu põhjal on ta äriühingu tegelik kasusaaja, milline staatus ainuüksi ei anna isikule õigust kohtus menetlusosaliseks oleva äriühingu esindamiseks. Isegi kui tulenevalt Soome kohtu kättetoimetamise teatisest ja M. K.ile kuuluva 100% osaluse äriühingust põhjal lugeda M. K. kostja seaduslikuks esindajaks, ei ole kostja kuni käesoleva lahendi tegemiseni esitanud kostja seadusliku esindaja allkirjastatud ja eesti keeles või tõlgituna eesti keelde vormistatud vastust hagile vastavalt 27.10.2021 määruses toodud juhendile. Kohus on hoiatanud, et kostja vastuses puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab kohus kostja vastuväited tähelepanuta, mis omakorda annab aluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab toimikust nähtuva põhjal, et puudub takistus tagaseljaotsuse tegemiseks TsMS § 407 lg 5 p 3 järgi, s.o kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastama jätmiseks ja on seda põhistanud. Tulenevalt TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud näidisloetelust on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks muuhulgas ja eelkõige poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata. Arvestades, et kohus andis kostjale menetluse kestel korduvalt täiendava tähtaja nõuetekohase vastuse esitamiseks ning M. K. (kostja võimaliku esindajana) esitas esialgse (soomekeelse) vastuse juba 09.11.2021, täiendavalt 23.10.2022, s.o tema poolt märgitud haiguslehel olemise ajal 04.06.2021 kuni 31.12.2022, ei saa kohtu hinnangul esindaja pikemat aega kestnud tervislikku seisundit pidada mõjuvaks põhjuseks nõuetekohase vastuse esitamata jätmiseks. Kohus leiab, et ka äriühingu majanduslikult rasket olukorda ei saa eraldisesivalt lugeda hagivastuse esitamata jätmise mõjuvaks põhjuseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus esitab põhjendavas osas vaid selgitused seoses kohtualluvuse ja pooltevahelisele õigussuhtele kohalduva õigusega.
10.11.07.2019 müügilepingu p-i 9 C kohaselt lepingule kohaldatakse ja seda tõlgendatakse vastavalt Euroopa Liidu ning Soome ja Eesti siseriiklikele õigusaktidele, sh kõiges, mis puudutab lepingu koostamist, kehtivust, täitmist ja täitmisele pööramist. Töövõtulepingu p-s 14.3 leppisid pooled kokku, et vaidlused kuuluvad lahendamisele Eesti Vabariigi õigusaktide alusel Harju Maakohtus.
11.TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus) artikli 25 lõike 4(5)
2-21-14810 1 kohaselt kui pooled on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenevate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus, on see kohus pädev asja lahendama. TsMS § 104 lg 1 järgi võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata muuhulgas ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. TsMS § 104 lg 4 järgi kokkulepitud kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 69 lg 4 järgi erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Töövõtulepingu p-s 14.3 kokkulepitu kohaselt kuuluvad antud lepingust tulenevad vaidlused lahendamisele ainult Eesti Vabariigi Harju Maakohtus. Müügilepingust tulenevate nõuetega seonduva hagi esitas hageja Brüssel I bis määruse artikkel 7 lõike 1 alapunktide a ja b järgi, s.o nii müügilepingu täitmise kui müügilepingu esemeks oleva ahju üleandmise asukoha, s.o Xxxx, järgi. Kohus nõustub hagejaga, et hagiasjaolude põhjal lepiti kokku müügilepingu täitmise kohana Tallinn. Seega on Harju Maakohus pädev lahendama ka müügilepingust tulenevate nõuetega seotud hagi.
12.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohalduva õiguse kohta (Rooma I määrus) artikli 3 lõike 1 kohaselt kohaldatakse lepingust tulenevale võlasuhtele lepingupoolte valitud õigust. Valik tuleb teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingimustest. Poolte valik töövõtulepingust tulenevatele nõuetele Eesti õiguse kohaldamine on sõnaselgelt määratud lepingu p-s 14.3. Müügilepingus ühe konkreetse riigi õiguse kasuks selgesõnalise kokkuleppe puudumisel kuulub kohtu hinnangul antud juhul hagist nähtuvatel asjaoludel (eelkõige müügi- ja töövõtulepingust tulenevate kohustuste omavahelise tiheda seotuse ja lepingute täitmise koha tõttu) kohaldamisele Rooma I määruse artikli 4 lõike 3 alusel Eesti õigus, s.o leping on oluliselt tihedamalt seotud Eesti kui müüja harilikuks viibimiskohaks oleva Soomega. Sellist seisukohta kinnitab Rooma I määruse preambula p-s 20 esitatud selgitus. Eelnevast tulenevalt kuulub ka müügilepingust tulenevate nõuete lahendamisel kohaldamisele Eesti õigus. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus peab põhjendatuks määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks kohtuotsuse jõustumisel, arvestades, et kostjal ei ole olnud võimalust hageja menetluskulude nimekirjale seisukohta esitada ja lahendi kättetoimetamisega kaasnevad eeldatavalt täiendavad menetluskulud (lahendi tõlkimise kulud). (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.