M.S. ́i maksejõuetusavaldus pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlgnik: M.S. (ik xxxxxxxxxxx, eluk: Xxxxxxxxxxx, epost xxxxxxxxxxx) Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (ph. tunnistus nr 36/22.06.2004, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post [email protected])
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Istungi toimumise aeg ja koht
08.02.2023 Pärnus, istungil osalesid võlgnik M.S. ja usaldusisik A. Õnnik.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.S.’i maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja M.S. ́i (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 20.02.2023 kell 16.30 ja algatada M.S. ́i kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada M.S. ́i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 4431313, e-post [email protected] pankrotihalduri tunnistus nr 36/22.06.2004). Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 20.03.2023 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
4.Määrata M.S. ́i (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 22.märts 2023.a kell 10.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 2).
5.Kohustada võlgnik M.S. ́it (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta 22. märts 2023 kell 10.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu linn, II korrus, saal 2). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab M.S. ́i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest
2-22-18098 vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 20.02.2024.
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.M.S. ́i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
14.Jätta menetluskulud võlgniku M.S. ́i kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
15.Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 10.01.2023 kuni pankroti väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Andrus Õnnik ́u tasu suuruseks xxxxxxxxxxx,00 eurot (xxxxxxxxxxx eurot), millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx,00 eurot, so kokku xxxxxxxxxxx,00 eurot, millest xxxxxxxxxxx,00 eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx,00 eurot mõista välja pankrotivara arvelt ning xxxxxxxxxxx,00 eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx,00 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Pärnu Pinker Albert (a/a XXXXXXXXXXX SEB Pangas).
16.Võlgnik M.S. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte 2 (8)
2-22-18098 varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1-2).
17.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
18.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
1.M.S. (avaldaja, võlgnik) esitas Pärnu Maakohtule algselt 01.12.2022 puudustega ning 04.01.2023 seisuga nõuetekohaselt vormistatuna võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
1.1.Andmed sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Avalduse kohaselt on M.S. abielus (abieluvarasuhte liik: varalahususe varasuhe – lisatud abieluvararegistri 04.01.2023 väljatrükk), alaealisi ülalpeetavaid võlgnikul ei ole. Abikaasa K.S. ́i kohta märgib, et abikaasa ei luba enda varalist seisundit avalikustada, sest pole võlgniku võlgadega seotud. Avaldaja on omandanud Pärnumaa Kutsehariduskeskuses hooldustöötaja elukutse, töötab alates 2012.a. Pärnu Sotsiaalkeskuse hooldustöötajana netotöötasuga 658 eurot kuus, on xxxxxxxxxxx (lisatud Töötukassa 17.11.2022 otsus kehtivusega kuni 10.11.2024). Avaldaja igakuiseks sissetulekuks on töötasu 658 eurot ja sotsiaaltoetused 270 eurot, kokku sissetulek 928 eurot kuus ning väljaminekute suuruseks kokku ca 860 – 1010 eurot kuus ( sh eluasemele 150 eurot, toidule 250-300 eurot, riietelejalanõudele 50-100 eurot, transpordile 300 eurot, sidekulud 10 eurot, xxxxxxxxxxxhoiule 50 eurot). Maksejõuetusavalduse kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara, kuid on kohustused vähemalt 4 võlausaldaja ees ning võlgade kogusumma on vähemalt ca 16 700 eurot. Võlgnik palub peatada täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks. 1.3 Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et võlgnevuste mittemaksmise põhjus oli üksinda lapse kasvatamine, teenis miinimumpalka ja lapse isa alimente ei maksnud, sest on 100% invaliidsuspensionil. Võlgnik taotles autoostuks laenu oü Mogolt, kes andis laenu ja korduvalt pakkus ka seda juurde. Mõnda aega töötas mitmel töökohal ja tasus võlgnevusi, aga siis vedas xxxxxxxxxxx alt. Jaanuaris 2022 sai ta ägeda xxxxxxxxxxx, millest taastub siiani. Novembris 2022 diagnoositi xxxxxxxxxxx, mille tõttu ei ole igapäevaseid toiminguid võimalik kõrvalabita teha ega saa lisatööd võtta. Võlgniku tegevused makseraskuste ületamiseks enne avalduse esitamist: On töötanud mitmel töökohal, et võlgnevusi tagasi maksta, aga xxxxxxxxxxx vedas alt.
1.4.Võlgnik palub pankrot välja kuulutada ja kohustustest vabastamise menetluse algatada. Xxxxxxxxxxxliku seisundi tõttu ei ole ta saanud suuremaid sissetulekuid.
2.Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 10.01.2023 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Andrus Õnniku, tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise. Samuti kohus määras peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni ning asjaolude arutamiseks määras ärakuulamise aja.
3 (8)
2-22-18098
3.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 30.01.2023 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgnik M.S. ́i pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus järgmiste asjaolude põhjal:
3.1.Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgnik M.S. ́i teadaolevad kohustused vähemalt 9 võlausaldaja ees kokku 19 743,90 eurot, mis on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Peamiselt on võlausaldajateks krediidiettevõtted ja kohtutäiturid. Võlgniku kohustused on kahest erinevast perioodist: 1) kuni 2013 aastani tekkinud nõuded ( Autolaen.ee OÜ, Aktiva Finants OÜ, kohtutäiturid Kersti Kaljula ja Rocki Albert), kokku nõuete algne summa 3 978,97€ ja praegune jääk 645,25€; 2) Alates 2020-st aastast võetud kohustuste alusel tekkinud nõuded, mis muutusid sissenõutavaks 2021 aastal, kokku nõuete jääk 19 098,65€
3.2.Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgniku nimele mingit registervara ( kinnistuid, sõidukeid, äriühingute osalusi, relvi) käesoleval ajal registreeritud ei ole. Võlgnik on märgitud 3 sõiduki kasutajaks ja ühe sõiduki vastutavaks kasutajaks. Vara nimekirja järgi on võlgnikul pangakontod: 1) Swedbank AS-is arvelduskonto nr.XXXXXXXXXXX, mille jääk seisuga 12.01.2023 oli -3,07€ (negatiivne) ja kontole on arvestatud viivis 45,76€. Toimingud kontol viimasel kolmel aastal puuduvad. 2) SEB Pank AS-is: arvelduskonto XXXXXXXXXXX, mille jääk seisuga 01.12.2022 oli 26,17€. Sõlmitud on SEB+ paketti, kiirteavitamise, internetipanga ja deebetkaardi teenuselepingud. Lisaks on tuvastatav, et vähemalt kuni 29.10.2022 on võlgnikul olnud konto nr XXXXXXXXXXX N26 Bank AG-s (Saksamaa). Võlgniku sõnul on ta käesolevaks ajaks konto kõrge kuutasu tõttu sulgenud.
3.3.Võlgniku sissetulekuks on töötasu ja töövõimetoetus, kokku ca 928 €/kuus, millest on vähesel määral lubatud teostada kinnipidamisi. Arvestades, et võlgnikul on osaline töövõime, siis ei ole tõenäoline, et võlgnik suudaks lähiaastatel leida oluliselt parema sissetulekuga tööd. Maksu- ja tolliameti andmetel on võlgnik saanud töötasu ja xxxxxxxxxxxhüvitistena igakuist tulu aastatel 2019 – 2022 keskmiselt ca 700 – 750 eurot kuus (netos). Lisaks võttis võlgnik 2022 aasta septembris välja pensioni II samba osakud, brutosummas 6970,96€, millest talle laekus netotasuna 5576,77€. võlgnik teatanud, et tal on olnud erinevatel perioodidel võetud kohustusi eraisikute ees, mis käesolevaks ajaks on tasutud, peamiselt II pensionisamba osakute arvelt. Käesoleval ajal puuduvad andmed selle kohta, kas erisikutele laenude tasumised on tagasivõidetavad tehingud Pankrotiseaduse mõistes.
3.4.Usaldusisiku hinnangul on võlgnik M.S. maksejõuetu, kuna 1) ei suuda oma sissenõutavaks muutunud kohustusi täita; 2) võlgade ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võlgnikul puuduvad vahendid võimaliku ümberkujundamiskava järgsete maksete tasumiseks - mittearestava summa (ca 135 eurot /kuus) arvelt võlgade tasumine kestaks üle 12 aasta; 3) laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna talle laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda. M.S. ́i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab usaldusisik kergekäelist laenude võtmist. Maksejõuetuse süvenemisele aitas kaasa 2022 jaanuaris saadud xxxxxxxxxxx, mille tõttu xxxxxxxxxxxe perioodil vähenes sissetulek ja edaspidi ei ole võimalik enam mitmel kohal töötada või parema sissetulekuga tööd saada. Kuna varasema perioodi (kuni 2013) kohustus on tasumata vaid 645,25 € ulatuses, siis oleks nende täielik tasumine olnud võlgnikule jõukohane. Eeltoodu alusel loeb usaldusisik maksejõuetuse tekkimise ajaks 2021.a, mil võlausaldajad Inkassoteenused OÜ ja PlusPlus Capital AS asusid kohustusi kohtu kaudu ja seejärel täitemenetluses võlgnevusi sisse nõudma.
3.5.Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnik M.S. ́il vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on majandusliku olukorra poolest püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Seetõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada M.S. ́i pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada M.S.’ile pankrotihaldur (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud).
4.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 08.02.2023 toimunud istungil ära. 4 (8)
2-22-18098
4.1.Võlgnik M.S. ärakuulamisel avaldas kohtule, et on usaldusisiku aruandega tutvunud ja sellega nõus, jääb esitatud avalduse juurde ning soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku selgitusel välismaa pangakonto oli tal märts 2022 kuni jaanuar 2023, kui sulges konto. Sinna kontole laekus võlgnikul pensionifondi raha, natuke üle 5000 euro. Võttis pensioniosakud välja ja kandis sinna kontole selle raha. Tal olid vanemale ja eraisikutele võlad ja neile tulid võlad tagastada. Võttis pangakaardiga automaadist raha välja ning tasus eraisikutele võlgasid. Plus Plus Capital pani sellele kontole keelu peale 100% ehk arestis. Eelmise aasta alguses oli tal xxxxxxxxxxx. Kohtutäitur peab palgast igakuiselt 20% kinni.
4.2.Usaldusisik A. Õnnik ärakuulamisel jäi kirjalikult esitatud arvamuse juurde. Pankrot tuleks välja kuulutada, sest võlgnik on maksejõuetu. Pankrotihalduriks asumiseks on nõusoleku andnud. Merle Sutilt võtta võlgniku vanne ja lasta tal esitada varade ja võlgade nimekiri. Vara, mida realiseerida ei ole. Võlgnikul on tuvastatud, et tal oli raske xxxxxxxxxxxehäire ja sel ajal tal sissetulekud puudusid. Usaldusisik leidis, et võlgnik peaks tegema endast oleneva ja küsima välismaa pangast kontoväljavõtte. Et raha kanti välismaa kontole, ei ole õiguspärane tegevus. Vaja on infot, mis selle rahaga tehti.
4.3.Kohus ärakuulamisel kohustas võlgnikku esitama välisriigi pangakont väljavõtted hiljemalt 22.02.2023. Võlgnik M.S. täitis 14.02.2023 seisuga kohtu nõude ja esitas kohtule täiendavad dokumendid Saksamaal N26 Bank’is asunud pangakonto kohta (IBAN XXXXXXXXXXX): perioodi veebruar 2022 – veebruar 2023 kontoväljavõtted ja pangateated. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus leiab, et võlgniku M.S. ́i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Pankroti väljakuulutamine. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.Võlgnik M.S. on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku igakuine sissetulek on ca 930 eurot kuus, mis on suuremas osas mittearestitav, sest koosneb miinimumilähedases suuruses töötasust ja töövõimetoetusest. Igasugune vara võlgnikul puudub ning võlgnikul on usaldusisiku kogutud andmetel kohustusi 9 võlausaldaja ees kogusummas vähemalt 19 743,90 eurot. Kuigi võlgnik omab igakuist sissetulekut, siis ei ole võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita, kuna ta on osalise töövõimega ja xxxxxxxxxxxe tõttu ei suuda töötada täiskohaga v. võtta lisatöid. Kohus loeb tuvastatuks, et M.S. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lgtele 5 ja 6, kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
8.Usaldusisik Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks M.S. ́i pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on 5 (8)
2-22-18098 seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Kohus kuulutab võlgniku M.S. ́i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
10.Kohustustest vabastamise menetluse algatamine. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
11.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
11.1. Kohus leiab, et antud juhul on võlgnik algul esitanud küll kohtule ebatäielikke andmeid, jättes kõrvale andmed pensionifondi osakute väljavõtmise ja välisriigis asuvale pangakontole kandmise kohta, kuid tänaseks on võlgnik puudujäägi kõrvaldanud ja vajalikud andmed kohtule esitanud. Arvesse võttes, et võlgnik on xxxxxxxxxxxe halvenemise tõttu osalise töövõimega, võlgnikul muu vara peale sissetuleku puudub ning pankrotimenetlus üldjuhul üle aasta ei kesta, on põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita kohustusi võlausaldajate ees kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud muud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused (pankrotiv. täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel võlgnik leidis, et 6 (8)
2-22-18098 tal ei ole vastuväiteid sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
12.1.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.02.2024, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
13.Kohtu selgitused pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse kohta: 1) Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. 2) Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). 3) Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). 4) Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). 5) Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). 6) Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). 7) Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
14.Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15.Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
16.Menetluskulud. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega 7 (8)
2-22-18098 tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär xxxxxxxxxxx,00 eurot.
18.Usaldusisik palub tasuks määrata xxxxxxxxxxx,00 eurot, arvestusega 9,5 tundi hinnaga xxxxxxxxxxx eurot/tunnis, lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx,00 eurot, kokku xxxxxxxxxxx,00 eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, siis taotleb usaldusisik TsMS § 1xxxxxxxxxxx lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas xxxxxxxxxxx eurot + km ning ülejäänud tasu summas xxxxxxxxxxx eurot + km välja mõista võlgnikult.
19.Kohus leiab, et arvestades võlgnik M.S.’i maksejõuetusmenetluses võlausaldajate hulka (kokku 9 võlausaldajat), usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg 9,5 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata xxxxxxxxxxx,00 eurot, koos käibemaksuga xxxxxxxxxxx,00 eurot.
20.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023.a on kuupalga alammääraks xxxxxxxxxxx eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
21.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas xxxxxxxxxxx,00 eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx,00 eurot, kokku xxxxxxxxxxx,00 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas xxxxxxxxxxx,00 eurot (lisandub käibemaks) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt. FiMS § 59 lg 9 alusel tuleb summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Pärnu Pinker Albert.