Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-11435
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi N Ki vastu 392,30 euro väljamõistmiseks
Hagihind
hagi hind 392,30 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Sotsiaalkindlustusamet (registrikood 70001975, Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn); esindajad Hageja seaduslik esindaja: E H (e-post: xxx); Kostja: N K (isikukood xxx, xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt N Kilt (isikukood xxx) hageja Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu kasuks välja 392,30 (kolmsada üheksakümmend kaks eurot ja 30 senti) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja N Ki kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Harju Maakohtu 09.03.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver I O suri. Otsus on jõustunud.
2.J K esitas Sotsiaalkindlustusametile OAS § 9 alusel taotluse vägivallakuriteo ohvri I O matuste korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 16.12.2019 otsusega nr KTO631 hüvitati J Kle matuste korraldamisega seotud kulud kokku summas 392,30 eurot.
3.Hageja viitas VÕS § 1045 lg 1 punktile 1, VÕS § 129 lõikele 1 ja OAS § 31 lõikele 1. Viimase sätte kohaselt läks hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest kostja vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitis 392,30 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et tal puuduvad rahalised vahendid ning tema ainsaks sissetulekuks on vanglas abitööde eest makstav palk 60 eurot. Lisaks peetakse rahaliste nõuete tasumiseks palgast kinni 50%. Kostja leidis, et nõuded tuleb esitada xxx, kes arvestab need maha. Kostja palus talle hagi nõudeid mitte saata, kuna temast ei sõltu nende tasumine. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
6.Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et kostja on süüdi mõistetud vägivalla kuriteo toimepaneku eest, mille tulemusena kuriteo ohver suri. Harju Maakohtu 09.03.2020 otsusega kriminaalasjas nr xxx (toimiku lk 37-42) mõisteti kostja süüdi KarS § 114 lg 1 p 4 järgi, sest kostja sooritatud kuriteo tõttu suri I O.
7.VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
8.VÕS § 129 lg 1 näeb ette, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 129 lg 2 kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Eeltoodud sätetest tuleneb, et
kostjal kui vägivallakuriteo sooritanud isikul tuli hüvitada kannatanu matusekulud sellele isikule, kes need kulud kandis.
9.Ohvriabi seadus (OAS) § 8 lg 1 p 1 järgi mõistetakse antud seaduses vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu surm. OAS § 9 lg 1 kohaselt on õigus saada hüvitist eelnimetatud teo tagajärjel tekkinud kahju kannatanud Eesti kodanikul. OAS § sätestab, et vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse need kandnud isikule summas 448 eurot. Eeltoodust tuleneb, et riik hüvitab vägivalla kuriteo ohvri matusekulud kuni summani 448 eurot isikule, kes on need kulud kandnud. OAS § 31 lg 1 sätestab, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast.
10.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 16.12.2019 tegi Sotsiaalkindlustusamet otsuse nr KT0631 (toimiku lk 5), milles ohvriabiseaduse § 9 lg 4 alusel otsustati hüvitada vägivallakuriteo ohvri I Ou matusekulud summas 392,30 eurot. Ohvri matusteks kulus kokku 642,30 eurot, millest 250 euro ulatuses oli hüvitise taotleja saanud toetust xxx. Eeltoodut arvesse võttes jäi katmata kulude summaks 392,30 eurot. Kuna hageja hüvitas ohvri matusekulud kandnud isikule 392,30 eurot, tekkis eeltoodu ulatuses hagejal nõudeõigus kostja vastu. Hageja saatis kostjale 01.02.2022 kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõude (toimiku lk 4) ja palus hüvitada 392,30 eurot, kuid kostja nõuet ei täitnud.
11.Kohtumenetluses ei ole kostja esitanud hageja nõudele sisulisi vastuväiteid, vaid on viidanud rahaliste vahendite puudumisele. Kohus selgitas kostjale 12.01.2023 pöördumises (toimiku lk 35), et viimane ei ole hageja nõudele esitanud sisulisi vastuväiteid. Kohus selgitas, et ei saa kostja eest vastuväiteid kujundada ega tõendada. Kohus selgitas, et ainuüksi kostja väited rahaliste vahendite puudumise tõttu ei võimalda jätta hagi nõuet rahuldamata ning kohus ei tegele kohtulahendite täitmise korraldamisega.
12.Kostja esitas kohtule xxx üksuse juhi käskkirja (toimiku lk 22), mille kohaselt on kostja määratud tööle majandustööde abitööliseks tunnitasuga 0,63 eurot. Kostja esitas kohtule ka kinnipeetava nõuete täitmise aruande (toimiku lk 27-28, 45-46), mille kohaselt oli kaks täitemenetlust tema suhtes lõpetatud ja ühest oli ta vabanenud ning mitmed kohtutäituri nõuded endiselt menetluses. Eelviidatud tõenditest nähtub, et kostjal on mitmeid varem täitmata nõudeid, milliseid täidetakse täitemenetluse korras. Ainuüksi mitmete varasemate täitmata nõuete olemasolu tõttu ei saa kohus jätta hageja nõuet rahuldamata. Kuna kostja ei ole nõudele esitanud vastuväiteid ja hageja nõue on tõendatud, kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 392,30 eurot.
13.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.Kuna hageja ei esitanud rahaliselt kindlaksmääratavate kulude hüvitamise taotlust, ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.