Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei avaldus võlgniku S.M. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. detsembri 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.M. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik/võlgnik): S.M. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Karin Ploom Vastustaja (avaldaja): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei Puudutatud isik (sissenõudja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja S.S.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 8. detsembri 2022 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei avaldus S.M. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendid – kinnituskiri kullerina registreerimise kohta, kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-18617, ambulatoorne epikriis ja 3 konto väljavõtet, ning A.A.i vastusele lisatud täiendavad tõendid – Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-20-1898 ja D.D. 11. jaanuari 2023 e-kiri.
5.Jätta asja materjalide juurde võtmata A.A. vastuse lisa nr 3. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (avaldaja/kohtutäitur) esitas 13.10.2022 maakohtule avalduse S.M. (puudutatud isik/võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks. Avalduse kohaselt esitas A.A. (sissenõudja) 13.03.2019 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks võlgniku suhtes. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 14.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12523, mille järgi kohustus võlgnik maksma elatist igakuiselt 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni XXXXXXXXX. Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-1898 vähendati Harju Maakohtu 14.12.2016 otsusega võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõistetud igakuist elatist alates 01.01.2022. a 213,44 euroni. Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (200 eurot) indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (43,44 eurot) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse (60 eurot) muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Täitemenetlus ei ole viinud elatisevõlgnevuse täies ulatuses rahuldamise ja igakuise elatise korrapärase tasumiseni. Sissenõudmisel oleva nõude jääk oli seisuga august 2022. a 8536,52 eurot, millest 4500,52 eurot on sissenõudja elatisenõue ja 3400 eurot riigile elatisabi nõue. Täiteasjas on kohtutäiturile laekunud 1979 eurot. Võlgnik omab mootorsõiduki juhtimisõigust (kategooriad AM, B, C). 21.08.2020 esitas sissenõudja seaduslik esindaja S.S. kohtutäiturile avalduse võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks. 03.08.2022 tegi kohtutäitur võlgnikule hoiatuse, et lapse elatisevõlgnevuse tõttu võib kohus võlgniku juhtimisõiguse sissenõudja nõusolekul peatada. Hoiatus on loetud võlgnikule kättetoimetatuks tema rahvastikujärgses elukohas kohtutäituri büroo kulleri poolt 22.08.2022. Võlgnik ei ole asunud elatisenõudeid täitma ega ole sõlminud kokkuleppeid nõuete tasumise kohta.
2.Võlgnik avaldusega ei nõustunud, leides, et kohtutäituri poolt avalduse esitamise tingimused ei ole täidetud. Avaldus on esitatud kättemaksuks. Võlgnikul ja S.S. on vaidlus ühise lapse hooldusõiguse üle, lapse ja isa suhtlemise kord ei toimi ema vastuseisu tõttu. Võlgnikul puudub püsiv sissetulek, sissetulek juhutöödest on ca 500 eurot kuus. Ainus vara on ettevõtte osa, mida kohtutäitur müüb. Ilma erihariduseta ei ole võimalik leida tasuvat tööd. Juhtimisõigus on võlgnikule oluline esmalt põhjusel, et talle on kohtumäärusega pandud kohustus kaks korda
kuus transportida oma teine laps Tallinnast Tartusse. Ühistranspordiga oleksid reisid lapsele sobimatult pikad, COVID-19 levikut arvestades ei oleks see ka turvaline. Lisaks kaoks lootus leida tasuvam töö. Kohtuistungil selgitas võlgnik täiendavalt, et võlg tekkis, kuna võlgnik oli 2020. aastal pikalt haige ja lisaks tuli COVID. Võlgnik elab vanemate juures XXXXXXXXX ning maksab seal kommunaalkulude eest. Soovib asuda tööle autojuhina Bolt’i või Wolt’i. Kasutab teiste pereliikmete autosid, pereliikmed aitavad ka vaidlusi rahastada.
3.Sissenõudja seaduslik esindaja märkis, et võlgnikul on raha, et maksta vandeadvokaatidele, kuid pole raha, et tasuda elatist.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 8. detsembri 2022 määrusega avalduse ja peatas S.M. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult. Samuti keelas maakohus mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise S.M.le. Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud. Menetluskulud jäeti võlgniku kanda. Menetluskulude rahaline suurus jäeti kindlaks määramata. Määruse kohaselt on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg-s 1 nimetatud eeldused mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks täidetud – võlgnik ei ole elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluses maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, olemas on sissenõudja nõusolek ning kohtutäituri avalduse esitamisele on eelnenud võlgniku hoiatamine, võlgnik omab AM, B, C kategooria juhiluba. TMS § 1772 lg 3 teine lause sätestab, et õiguse piiramisel, loa kehtivuse peatamisel või dokumendi kehtetuks tunnistamisel ning nende andmise keelamisel võtab kohus arvesse käesoleva seadustiku § 1774 lõikes 2 sätestatut. Võlgnik ei ole pärast kohtusse avalduse esitamist asunud elatisenõuet täitma ega tasunud sissenõudja ülalpidamiseks vähemalt kahe kuu elatist, samuti ei ole sõlmitud elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik põhistanud, et õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Võlgnik on väitnud, et COVID epideemia tõttu seiskus tema ettevõtlus ürituste korraldajana. Swedbanki väljavõtted 2015–2020 näitavad elatise tasumist mitte igakuiselt. Perearsti tõendilt nähtub, et võlgnik on olnud 2020. a jaanuarist juunini igakuiselt arsti vastuvõttudel. Väidete, et võlgnik ei ole tööd leidnud ning on soov teenida edaspidi sissetulekut taksojuhina, kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Väide, et võlgnik ei teadnud, et töötukassa võimaldab tasuta ümberõpet, ja sai sellest teada esindajalt, on asjakohatu. Võlgnik on kohtule teada isik ning tema teise lapse suhtluskorra vaidluses selgus, et võlgnik töötab sõbra juures garaažis autoremondi alal ja omab sissetulekut. Teise lapse transportimine Tallinnast Tartusse on võimalik ühistranspordiga.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.S.M. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 8. detsembri 2022 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on juhtimisõiguse kehtivuse peatamine võlgniku suhtes ebaõiglane, kuivõrd elatise tasumata jätmiseks on mõjuv põhjus ning juhtimisõiguse kehtivuse peatamine takistab oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
Võlgnik ei ole elatise tasumisest kõrvale hoidnud. Võlgnik sattus objektiivsete asjaolude kokkulangemise tagajärjel olukorda, kus tal puudus sissetulek. Võlgnik esitas kohtuistungil tõendid, millest nähtub, et kuni 2020. a alguseni on ta maksnud elatist korrapäraselt, jaanuaris 2020 jäi aga ootamatult töövõimetuslehele (enam kui 6 kuud), kuna kilpnääre lakkas töötamast ja avastati ebaloomulik moodustis kaelalt. Tervis pärssis töötegemist, kognitiivsed võimed olid oluliselt alanenud, pea valutas, polnud võimalik magada. Lisaks ei saanud võlgnik pandeemiast tulenevate piirangute tõttu jätkata oma ettevõtlust, mis on seotud üritusturundusega (ettevõte paigaldas lavainventari). Viimasel poolaastal on meelelahutussektorit pidurdanud kõrge inflatsioon ja energiahinnad. Samas ees on ootamas aktiivsemad ajad, mis aitavad olukorrast välja tulla. Juhtimisõiguse kehtivuse peatamine oleks võlgniku tsiviilõiguslik karistamine, mis ei ole põhiseaduspärane. Piiratakse võlgniku põhiseaduslikke õigusi. Võlgnik teeb kõik endast oleneva, et olukorda parandada. Võlgnikul on põhiharidus ning võimalus saada kõrgepalgalist töökohta ei ole suur. Võlgnik teeb juhutöid, igakuine sissetulek on umbes 500 eurot. Võlgnik on väljendanud soovi asuda tööle autojuhina Bolt ́i või Wolt ́i, on esitanud Wolt ́i avalduse ja on lisatud ootejärjekorda. Lisaks on võlgnik uurinud tööpakkumisi Fekto OÜ-s, töölepingu sõlmimiseni peaksid pooled jõudma lähiajal. Ametikoht eeldab C ja B kategooria juhtimisõigust. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb võlgniku õiguste piiramiseks mh hinnata, kas õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Juhtimisõiguse kehtivuse peatamisel kaob isegi teoreetiline võimalus saada parem töökoht. Seetõttu ei ole juhiloa kehtivuse peatamine sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. Juhtimisõiguse kehtivuse peatamine takistab oluliselt võlgniku teise lapse, B. B., toimetulekut ning seab olulisi takistusi võlgniku ja teise lapse suhtlusõiguse realiseerimisele. Tsiviilasjas nr 2-19-18617 kinnitatud suhtluskorra kohaselt on võlgnikul kohustus transportida B. kaks korda kuus Tallinnast Tartusse. Võlgnik peab B. järgi minema kell 12.00 aadressil XXXXXXXXX. Samaks kellaajaks ja samale aadressile peab isa lapse ka tagastama. Ühistranspordiga on reisi aeg lapse jaoks kell 12.00–18.00 ehk 6 h (autoga on ajakulu 2 h 20 minutit), lisaks on oluliselt suurem risk haigestuda viirushaigustesse. Kui juhtimisõiguse kehtivus peatatakse, pole B.l enam võimalik käia sulgpalli trennis. Seega peaks teine laps pool päeva reisima (sh jalgsi ja iga ilmaga) ning loobuma trennist, mis pole lapse suhtes õiglane, proportsionaalne ega mõistlik ja kahjustab last oluliselt. Õigus saada kohtumenetluses õigusabi on igaühe seaduslik õigus.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta kõik kohtukulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt on võlgniku põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse osas otsitud. Eestis on hästi toimiv ühistranspordivõrk, mistõttu ei saa juhtimisõiguse puudumine takistada lastega suhtlemist. Juhtimisõiguse piiramine on sobiv abinõu mõjutamaks võlgnikku tasuma elatist nõuetekohaselt. Võib eeldada, et juhtimisõiguse piiramisel teeb võlgnik kõik võimaliku juhtimisõiguse taastamiseks. Selleks piisab 640,32 euro tasumisest, mis on väiksem summa, kui võlgniku õigusabikulu maakohtus.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
7.A.A. vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb maakohtu määruse muutmata ja kohtukulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt tsiviilasjas nr 2-20-1898 jõustunud Harju Maakohtu otsuse (mille Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.02.2022 otsusega osas, milles maakohus jättis hagi alates
01.01.2022 rahuldamata) p 32 järgi lisaks sellele, et võlgnik lõpetas pärast hagi esitamist oma konto kasutamise, kanti vahetult enne hagi esitamist võlgnikule kuulunud sõiduauto Audi A6 Avant võlgniku venna C.C. nimele. Sõiduki kasutajaks jäi võlgnik. Seega tekitas võlgnik vahetult enne elatise vähendamise hagi esitamist 04.02.2020 olukorra, kus tal puudub vara ja ametlik sissetulek eesmärgiga mitte tasuda elatist. Otsuse p-s 25 on käsitletud võlgniku tervislikku seisundit aastal 2020. Kohus leidis, et võlgniku väide, nagu ei oleks tal võimalik sissenõudjale ülalpidamist anda halva tervisliku seisundi tõttu, on sisustamata ja tõendamata. Võlgnik esitab ka 2022. a lõpus põhjusena, miks ta ei saa tulu teenida, asjaolu, et ta pidi tsüsti eemaldama. Argument ei ole tõsiseltvõetav. Võlgnik toob üle kahe nädala oma teise lapse Tallinnast Tartusse, kuid Tartust tagasi viib B. ema. Rongiga saab Tallinnast Tartusse sama kiiresti kui autoga, soodsamalt ja ohutumalt ning rongisõit võib olla kvaliteetaeg lapsega. Võlgnik ei ole siiani tööle asunud. Alates 2020. a algusest on võlgnik algatanud erinevaid kohtuasju nii sissenõudja ja tema seadusliku esindaja kui ka oma teise ülalpeetava vastu, mitmes kohtuasjas on võlgnik kasutanud esindajana advokaati, kelle teenuseid finantseerivat võlgniku vend. Võlgnik ei kavatse ilma survestusmeetmeteta elatist tasuma asuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks rahuldamata.
9.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendid – kinnituskiri kullerina registreerimise kohta, kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-18617 (võlgniku ja D.D. kompromissi kinnitamine B. B. hooldusõiguse ja suhtluskorra suhtes), ambulatoorne epikriis ja 3 konto väljavõtet, ning samuti sissenõudja vastusele lisatud tõendid – Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-20-1898 ja D.D. 11.01.2023 e-kiri. Ringkonnakohtu hinnangul on lisatud tõendid asjakohased, kuid sissenõudja vastusele lisatud tõendid ei anna alust jätta maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata sissenõudja vastuse lisa nr 3, kuna sellest ei nähtu, kes on kirja autor ning kellele on see adresseeritud. Seega ei ole tõend asjakohane TsMS § 238 lg 1 tähenduses.
10.Asjaoludest nähtuvalt on TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud: võlgnik ei ole tasunud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist, seda ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara arvelt ja olemas on sissenõudja nõusolek juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks. Kuna kohtutäitur on edastanud võlgnikule TMS § 1771 lg 1 alusel hoiatuse ning võlgnik ei ole pärast hoiatuse saamist täitnud ühtegi täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimust, oli kohtutäituril iseenesest alus pöörduda kohtusse, et kohaldada võlgniku suhtes muid meetmeid.
11.Selleks, et võlgniku õigusi piirata, tuleb analüüsida, kas õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p 18.1). Võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole karistada võlgnikku elatise tasumata jätmise eest. Kõnealune meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Kohus ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu
ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p-d 15, 18.3).
12.Põhiseaduse § 27 lg 3 sätestab vanemale kohustuse hoolitseda oma lapse eest ja perekonnaseaduse § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist. Samas peavad ka võlgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid oma õigustatud huvide kaitseks, sh täitemenetluses. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (RKTKm 04.10.2017, 2-16-14071, p-d 16, 17).
13.Võlgnik leiab, et juhtimisõiguse kehtivuse peatamine on tema suhtes ebaõiglane, kuivõrd elatise tasumata jätmiseks on mõjuv põhjus ning juhtimisõiguse kehtivuse peatamine takistab oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et võlgnik on teinud usutavaks, et praeguseks on ta asunud tegelema stabiilse töökoha otsimisega. Määruskaebusele lisatud 30.11.2022 e-kiri kinnitab, et võlgnik on kandideerinud Wolt’i kullerpartneriks ja on registreeritud ootejärjekorda. Nimetatud töö tegemiseks vajab võlgnik juhtimisõigust. Tööle saamine võimaldaks ka tasuda sissenõudjale elatist. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäitur ega sissenõudja ei ole vaielnud vastu võlgniku väitele, et võlgnik on põhiharidusega. Ringkonnakohus nõustub võlgniku seisukohaga, et mootorsõiduki juhtimisõiguse (eriti C kategooria) olemasolu annab erihariduseta isikule tööturul paremad võimalused töö leidmiseks ja ülalpidamiskohustuste täitmiseks piisava sissetuleku teenimiseks, kui need oleksid ilma igasuguste erioskusteta. Ringkonnakohus leiab maakohtust erinevalt ka seda, et võlgniku juhtimisõiguse kehtivuse peatamine kahjustaks oluliselt võlgniku teise lapse, B. B., heaolu ja õiguseid. Vastavalt Tartu Maakohtu poolt 21.06.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18617 kinnitatud suhtluskorrale viibib B. kalendrikuus kahenädalase intervalliga kord ema (D.D.), kord isa juures. Sissenõudja on lisanud määruskaebuse vastusele D.D. e-kirja, kus D.D. kinnitab, et suhtluskord toimib ning võlgnik transpordib lapse kaks korda kuus Tallinnast Tartusse, Tartust tagasi Tallinna toob lapse ema. Arvestades võlgniku elukohta Tartu äärelinnas ja B. ema elukohta Tallinnas, nõustub ringkonnakohus võlgniku põhjendusega, et sõitmine regulaarselt kaks korda kuus mitme ühistranspordivahendiga Tallinnast ema juurest Tartusse isa juurde, seda sõltumata ilmastikust, lapse tervisest, enesetundest, meeleolust jms, oleks lapsele kurnav ning võib saada takistuseks B. suhtes kehtiva suhtluskorra täitmisele. Muu hulgas on suhtluskorras kokku lepitud, et B. kergem haigestumine ei takista vanemal last teisele vanemale üle andmast. Ringkonnakohtu arvates ei saa mõistlikku vaidlust olla selles, et ka kergelt haigestunud lapse puhul ei ole poolepäevane reis ühistranspordiga mõeldav. Sellest tulenevalt võib suhtluskorra täitmine muutuda ettenägematuks ja keeruliseks eriti talvisel viiruste hooajal. Ülaltoodut arvestades on juhtimisõiguse kehtivuse peatamine ringkonnakohtu hinnangul võlgniku suhtes ebaõiglane, kuna takistab oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut TMS § 1774 lg 2 p 3 mõistes.
14.Võlgniku väitega, et elatise tasumata jätmiseks on mõjuv põhjus, ringkonnakohus ei nõustu. Asja materjalid kinnitavad võlgniku väidet, et olulised raskused elatise maksmisel on tekkinud 2020. a veebruarist (võlgnikult on sissenõudja kasuks elatis välja mõistetud 2013. aastal, tõendid elatise maksmise kohta on esitatud alates 2018. aastast ning kuni 2020. a alguseni on elatis laekunud võrdlemisi korrapäraselt). Samuti nähtub ambulatoorsest epikriisist 12.–22.03.2020 kohta, et elatisevõlg hakkas tekkima ajal, kui võlgnikul olid terviseprobleemid. Võlgnik on 2020. a jaanuari alguses haigestunud
ning tal on diagnoositud täpsustamata (tsüstiline) hulgisõlmeline struuma ja mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomitega. Epikriisis on kirjeldatud ka võlgniku kaebusi (muu hulgas uimasus, unehäired, tugevad peavalud, millele järgneb ninaverejooks, tasakaaluhäired, füüsilise koormustaluvuse langus). Eluliselt usutav on ka võlgniku väide, et 2020. aastal pandeemiaga seoses kehtestatud piirangud mõjutasid negatiivselt võlgniku ettevõtlust, mis võlgniku väitel tegeles üritustel lavainventari paigaldamisega. Samas ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeltoodud 2020. aastal esinenud asjaolud olla TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaseks mõjuvaks põhjuseks elatise nõuekohaselt tasumata jätmiseks sedavõrd pika perioodi, praeguseks juba ligi kolme aasta vältel. Võlgnik ei ole töövõimetu. 2020. a esimesel poolel esinenud ajutine terviseprobleem ei saa olla põhjuseks, miks võlgnik ei ole elatist maksnud terve 2020. aasta ning ka 2021. ja 2022. aastal (esitatud kontoväljavõtete järgi on viimased laekumised elatise katteks olnud 2020. a jaanuaris). Võlgniku väitel saab ta sissetulekut juhutöödest ca 500 eurot kuus, st ta on hõivatud mingit laadi töise tegevusega. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks pärast oma ettevõtluse seiskumist mitme aasta jooksul püüdnud leida püsivat tööd, muu hulgas töötukassa abil. Käesolevas punktis tehtud järeldus ei anna aga alust võlgniku juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks, kuivõrd ringkonnakohus asus eespool seisukohale, et juhtimisõiguse kehtivuse peatamine on võlgniku suhtes TMS § 1774 lg 2 p 3 mõistes ebaõiglane, kuna takistab oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata.
15.Vastuseks sissenõudjale märgib ringkonnakohus, et kohtumenetlustes oma õiguste kaitseks professionaalse õigusabi kasutamine on menetlusosalise õigus ja ei saa olla talle etteheidetav.
16.Ülaltoodu alusel ei aita võlgniku juhtimisõiguse peatamine ringkonnakohtu arvates hetkel elatise maksmisele kaasa. Vastupidi, kui juhtimisõigus peatada, siis muutuks sissenõudja olukord halvemaks, kuivõrd langeks ära võlgniku võimalus asuda tööle, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu (nt Wolt’i kullerpartnerina, millist töökohta võlgnik tõendist nähtuvalt on taotlenud). Juhtimisõiguse peatamata jätmine annab võlgnikule reaalse võimaluse leida lähiajal stabiilne töökoht ja hakata sissenõudjale igakuist elatist maksma. Ringkonnakohus märgib, et kui edaspidi selgub täitemenetluses, et võlgnik siiski igakuist elatist tasuma ei asu, st ei tee piisavalt pingutusi töökoha leidmiseks (sh vajadusel töötukassa meetmete abil) või varjab oma sissetulekuid, võib juhtimisõiguse piiramine siiski olla tema elatise maksmisele sundimiseks proportsionaalne abinõu (st kaaluda üles võlgniku teise lapse huvi sõita Tallinnast Tartusse isa juurde mugavalt, isiklikku transporti kasutades). Sel juhul on kohtutäituril seadusest tulenevalt õigus pöörduda juhtimisõiguse kehtivuse peatamise avaldusega uuesti kohtu poole.
17.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuigi kohtutäituri avaldus jäi rahuldamata, tingis kohtumenetluse siiski võlgniku tegevusetus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.