13.veebruaril 2023. a kell 09.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-13450
Tsiviilasi
U S maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende
võlgnik U S (isikukood xxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht xxx); usaldusisik/pankrotihaldur Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, Tallinn, e-post [email protected]).
esindajad, pankrotihaldur
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada U S maksejõuetusavaldus.
2.Välja kuulutada U S pankrot 13. veebruaril 2023. a kell 09.00.
3.Algatada U S kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5.Nimetada pankrotihalduriks/usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, Tallinn, e-post [email protected]).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 07. märtsil 2023. a algusega kell 15.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-22-13450.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne
2-22-13450 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.U S’le võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.U S esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik töötab müüjana, tema sissetulekuks on töötasu keskmiselt 643 eurot kuus. Võlgnikule kuulub sõiduauto xxx xxx, väljalaskeaasta 2004, väärtusega 400 eurot. Võlgnik elab koos laste ja lastelastega. Võlgnik on avaldanud, et tema sissetulekust ei ole võimalik kohustusi täita. Võlgniku avalduse kohaselt on tal täitmata kohustusi 7 võlausaldaja ees kokku 78 960.60 euro ulatuses. Võlgniku suhtes on alustatud 11 täitemenetlust. Võlgniku seletuse kohaselt on kõik teenused, toit ja kaubad oluliselt kallinenud, kuid tema töötasu on jäänud samaks. Võlgnik tunnistab, et tal on piinlik minna ennast teistele tööandjatele pakkuma, kui ta teab, et sellega tuleb kaasa ka kohtutäituriga suhtlemise kohustus. Võlgnikul on väga pikad tööpäevad, ta väsib väga ära ja ei jaksa oma tervisliku seisundi tõttu lisatööd teha. Lisaks on võlgnikul xxx, mis oluliselt kitsendab töökoha valikut. Võlgnik on igakuiselt tasunud vastavalt oma võimalustele kuni täitemenetluste alguseni. Pärast seda on enamuse maksetest saanud kohtutäitur Marek Laanemets ja teistele ei ole lihtsalt enam raha jätkunud. Võlgnik tunnistab, et vanuse suurenedes on tema tervislik seisund halvenenud, mistõttu ta ei näe võimalust, et tema sissetulekud niivõrd oluliselt suureneksid, et ta suudaks lähimate aastate jooksul kõiki oma kohustusi katta. Võlgnik soovib oma pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist.
2.Harju Maakohus on 20.10.2022 pankrotihalduriks/usaldusisikuks Jüri Truutsi.
määrustega
nimetanud
ajutiseks
2-22-13450
3.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik oma maksejõuetusavalduses selgituses makseraskuste põhjuste kohta toonud välja asjaolu, et tema töötasu on jäänud endiseks, kuid teenuste ja kaupade hinnad on oluliselt tõusnud. Ka ei ole võimalik teha lisatööd seoses tervisliku seisundiga (xxx). Viimase aasta jooksul võlgnik võttis igapäeva kulude katmiseks pangast tarbimislalaenu, mille tagasimaksmiseks ei jätkunud raha ning selleks võttis kiirlaene. Võlgnik maksis igakuiselt oma laenukohustusi vastavalt oma võimetele kuni täitemenetluste alguseni, peale seda võlgnik jaksas maksta ainult ühele kohtutäiturile ning teistele võlausaldajatele tagasimaksmiseks raha ei jätkunud. Võlgnik otsustas esitada maksejõuetusavalduse ja kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis usaldusisik järelpärimised ja teate maksejõuetuse menetluse algatamisest riiklikele registritele, Maksu- ja Tolliametile, maksejõuetusavalduses toodud võlausaldajatele, kohtutäituritele ja Eestis enim kasutatavatele krediidiasutustele. Usaldusisik tegi elektroonilised järelpärimised võlgnikule kuuluvate ja kuulunud kinnisasjade kohta e-kinnistusraamatule, võlgniku osaluste ja juhitavate ühingute kohta e-Äriregistrile. Usaldusisik saatis võlgnikule kirjaliku päringu. Usaldusisiku päringule on vastatud osaliselt, kõiki täpsemaid andmeid (nt lepingu numbrid jms tehingute asjaolud) võlausaldajatega sõlmitud lepingute jms kohta ei ole esitatud. Võlgnik elab tütrele E Sle kuuluvas korteris xxx. Üürikulu puudub, tasuda tuleb kommunaalkulud. Võlgnik on vallaline, ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on läbinud müüja baaskoolituse 2003. aastal. Vastavalt maksejõuetusavalduses toodud infole töötab võlgnik müüjana xxx-is ja saab palka 700-800 eurot kuus. Võlgniku igakuised kulud ilma võlamakseteta on kokku 643 eurot. Võlgniku Swedbank xx arvelduskonto jääk seisuga 27.10.2022 oli 14.90 eurot. Kuna arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid kasutab võlgnik jooksvate elamiskulude katteks, siis on see saldo muutuv. Teistel võlgnikule kuuluvatel arvelduskontodel (Swedbank, Coop) teadaolevalt rahalised vahendid puuduvad. Võlgniku palk on viimasel ajal laekunud tema tütre E S kontole. Pensionikeskuse AS andmetel omab võlgnik kohustusliku kogumispensioni kontot xxx, saldo seisuga 26.10.2022 oli 5 277,765 Swedbank Pensionifond 1970-79 sündinutele osakut koguväärtusega 7 307.54 eurot. Kohustusliku kogumispensioni osakud ei kuulu pankrotivara hulka. III pensionisambaga võlgnik liitunud ei ole. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Võlgnikule on kuulunud kuni 09.11.2005 kinnistu nr xxx, milleks on korter 42,60 m2 aadressil xxx. Praegu on kinnistu uus omanik S R ja K R. Võõrandamise tehingu tagasivõtmise võimalus puudub. Võlgnikule on kuulunud kuni 13.08.2020 1/2 kinnistu nr xxx, milleks on korter 20 m2 aadressil xxx. Võlgnik võõrandas oma osa korterist tütrele E Sle kinkelepingu alusel. Praegu on korteri uued kaasomanikud A U ja E S. Alates 5.08.2022 on kinnistul käsutamise keelumärge E S 1⁄2 mõttelisele osale korteriomandist osaühing xxx ja AS xxx kasuks tsiviilasjas nr 2-22-11354 hagi tagamiseks. Selline kinkeleping võib olla tagasivõidetav, kuid arvestades hagi tagamise keelumärget tuleb selle rahalist perspektiivi täiendavalt analüüsida. Võlgnikule kuulub sõiduk xxx, registrimärk xxx, esmane registreerimise aasta 2004. Sõidukile on seatud käsutamiskeelud kohtutäiturite poolt alates 25.08.2021. Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud sõiduki rahalise väärtuse hinnang on 400 eurot. Võlgnik elab tütre korteris ja kodune vallasvara koosneb tavapärasest kodusest varast, sellele ei saa vastavalt täitemenetluse seadustikule pöörata sissenõuet, seega ei saa see vara olla ka
2-22-13450 pankrotivara. Võlgniku pangakontode põhjal ei õnnestunud usaldusisikul tuvastada väärtuslikuma vara soetamist. Väljaselgitatud võlgniku vara mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid on kokku umbes 400 eurot. Võlgniku kohustuste väljaselgitamiseks on usaldusisik saatnud päringu erinevatest allikatest väljaselgitatud võimalikele võlausaldajatele, milles on palunud saata justiitsministri määrusega kehtestatud võlgniku võlanimekirja kantavad andmed. Usaldusisiku päringutele on vastatud lünklikult, kõiki vajalikke andmeid ja/või neid tuvastada võimaldavaid lisadokumente ei ole esitatud. Usaldusisik on koostanud võlanimekirja väljaselgitatud andmete põhjal. Kokku kohustused 45 184.01 eurot. xxx OÜ lepingust nr xxx tulenev nõue on kajastatud topelt nii xxx OÜ kui xxx OÜ vastustes. Kellele täpselt kuulub nõue selgub pankrotimenetluse käigus. Täitemenetlusregistri väljavõttes ei ole kajastatud xxx AS-i vastuses välja toodud lepingust xxx tulenevat xxx OÜ loovutatud nõuet summas 1 361.03 eurot, maksekäsk 2-21-134758. Kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses on xxx AS-i maksekäsk 2-21-114865, täiteasi 014/2021/1581, nõuete ja tasude algsummaga 3 407.92 eurot, nõuete jääk vastavalt täitemenetlusregistri väljavõttele on 226.23 eurot. Võlgniku vastusest 07.011.2022 tuleneb teine summa, kohtutäitur Marek Laanemetsale on üle kantud võlgniku kontolt 185.95 eurot, tööandja xxx AS-lt kokku summa 1 922.70 eurot, Maksu- ja Tolliametilt 44 eurot, Haigekassalt 197 eurot, seega on võlgniku poolt kohtutäiturile üle kantud kokku 2 349.65 eurot, millest xxx AS-ile kantud edasi 1 431.16 eurot. Võlgniku tütar E S on xxx AS-ile üle kandnud 185.96 eurot, kokku on xxx AS-ile makstud 1 617.12 eurot. Täpsem võlgnevuse jääk selgub pankrotimenetluse käigus. Maksekäskudega tagatud nõutele lisanduvad kohtutäiturite menetluskulud. Väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul vähemalt 44 302.32 eurot. Arvestades asjaolu, et võlgniku majanduslik olukord ei võimalda läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlust, siis tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Täpsemad võlgniku kohustused selguvad pankrotimenetluse käigus nõuete tunnustamise menetluses. Vastavalt FiMS § 17 lg 1 p 3 on võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonid esitanud. FiMS § 17 lg 1 p 3 nõuab ka võlgniku maksekontode viimase kolme aasta väljavõte lisamist käesolevale hinnangule. Seoses FiMS äsjase jõustumisega puudub praktika, mida lugeda maksekontoks. Juhul kui seadusandja on mõelnud arvelduskontot, siis selle väljavõtte lisamine (ning kohtu kantseleipoolne väljatrükkimine) ei ole ilmselt menetlusökonoomiliselt otstarbekas. Panga poolt väljastatud võlgniku arvelduskonto väljavõte sisaldab põhiosas igapäevaseid kaarditehingute ridasid ning on mahus üle 200 lk. Kui kohus siiski peab vajalikuks selle arvelduskonto väljavõtte esitamist, siis on usaldusisik valmis selle kohe kohtule esitama. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku sissetulekuks on palk umbes 700 eurot kuus. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik leiaks töökoha, kust saadav töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse puhul maksejõuetust ka eeldatakse.
2-22-13450
Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks on kergekäeliselt pikema aja vältel võetud erinevad kiirlaenud jooksvate kulude katteks ning juba tekkinud laenude teenindamiseks, arvatavasti ka ebapiisav eelarve planeerimise oskus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik usaldusisiku hinnangul 2021. aastal. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul puudub vara ning sissetuleku suurus võrreldes kohustustega ei võimalda kohustusi mõistliku aja jooksul täita. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse, usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt FiMS § 18 lg 2 p 2 tuleb pankrot välja kuulutada. Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes algatatud 15 täitemenetlust, neist aktiivseid menetlusi 10. Karistusregistri andmetel kehtivad karistused puuduvad. Rohkem kohtuasju, v.a võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus, usaldusisikule teadaolevalt algatatud ei ole. Usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Arvestades eeltoodut teeb usaldusisik ettepaneku kuulutada välja U S pankrot ning määrata pankrotihalduriks Jüri Truuts; II Kohtumääruse põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2-22-13450 PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
6.Võlgniku sissetulekuks on töötasu 643 eurot kuus ja 14.90 eurot pangakontol, võlgnik kasutab kontol olevaid rahalisi vahendeid jooksvate elamiskulude katteks, mistõttu on see saldo muutuv. Võlgniku palk on viimasel ajal laekunud tema tütre E S kontole. Pensionikeskuse AS andmetel omab võlgnik kohustusliku kogumispensioni kontot xxx, saldo seisuga 26.10.2022 oli 5 277,765 Swedbank Pensionifond 1970-79 sündinutele osakut koguväärtusega 7 307.54 eurot. Kohustusliku kogumispensioni osakud ei kuulu pankrotivara hulka. III pensionisambaga võlgnik liitunud ei ole. Võlgnikule kuulub sõiduk xxx, mille esmane registreerimise aasta on 2004. Sõidukile on seatud käsutamiskeelud kohtutäiturite poolt alates 25.08.2021. Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud sõiduki rahalise väärtuse hinnang on 400 eurot. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Võlgnik elab tütre korteris ja kodune vallasvara koosneb tavapärasest kodusest varast, sellele ei saa vastavalt täitemenetluse seadustikule pöörata sissenõuet, seega ei saa see vara olla ka pankrotivara. Võlgniku pangakontode põhjal ei õnnestunud usaldusisikul tuvastada väärtuslikuma vara soetamist. Kokku on väljaselgitatud võlgniku vara, mille arvelt on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, väärtuseks kokku umbes 400 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 45 184.01 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt saadud vastuse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud 15 aktiivset täitemenetlust, millest aktiivseid menetlusi on 10. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetus ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik leiaks töökoha, kust saadav töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav, võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti puudub võlgnikul sissetulek, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.
2-22-13450 Usaldusisik on oma aruandes välja toonud, et võlgnikule on kuulunud kuni 13.08.2020 1/2 kinnistu nr xxx, milleks on korter 20 m2 aadressil xxx. Võlgnik võõrandas oma osa korterist tütrele E Sle kinkelepingu alusel. Praegu on korteri uued kaasomanikud A U ja E S. Alates 05.08.2022 on kinnistule seatud käsutamise keelumärge E S 1⁄2 mõttelisele osale korteriomandist osaühing XXX ja AS XXX kasuks tsiviilasjas nr 2-22-11354 hagi tagamiseks. Selline kinkeleping võib olla tagasivõidetav, kuid arvestades hagi tagamise keelumärget tuleb selle rahalist perspektiivi täiendavalt analüüsida.
8.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.
9.Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1ja FiMS § 45 lg 2 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
10.Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei
2-22-13450 lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
11.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on kulutused igapäevasele toidule ja tarbeesemetele oluliselt kasvanud ja seetõttu on ta võtnud laene nende kulutuste tasumiseks, samuti on võlgnik maksejõuetuse põhjuseks pidanud oma tervislikust seisundist, pikkadest tööpäevadest tingitud väsimusest ja piinlikkusetundest tuleneva võimetuse täiendava töö otsimise võimatust. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kergekäeliselt pikema aja vältel võetud erinevad kiirlaenud jooksvate kulude katteks ning juba tekkinud laenude teenindamiseks, arvatavasti ka ebapiisav eelarve planeerimise oskus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik leiaks töökoha, kust saadav töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
12.Kohus selgitab U Sle, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. U Sl tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
13.Jüri Truuts on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks.