Otsuse avalikult teatavaks- 10. veebruar 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-16015
Tsiviilasi
R. R. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik R. R. (isikukood XXX ; viibimiskoht XXX); esindajad usaldusisik Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3 IV korrus, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
10. jaanuar 2023
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja R. R. (isikukood XXX ) pankrot kell 12.00 ja algatada R. R. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Tiia Kalause töötasu suuruseks 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot, CiviLex OÜ-le (KMKR number EE101555577, Swedbank AS arvelduskonto nr XXX).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 7. märtsil 2023 kell 09.30 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
8.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 10. veebruaril 2024.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
10.Jätta menetluskulud R. R. kanda.
11.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.R. R. (avaldaja/võlgnik) esitas 25.10.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-16015). Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Tal ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Võlgnik ei tööta ega oma sissetulekut, sest viibib hetkel Tartu Vanglas. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida.
2.Kohus võttis 30.11.2022 määrusega R. R. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks Tiia Kalause.
3.Usaldusisik on 21.12.2022 esitanud kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed Võlgnik viibib käesoleval ajal Tartu Vanglas, kust vabaneb eelduslikult 25.05.2023. Võlgnikku on korduvalt karistatud ja ta on korduvalt viibinud kinnipidamisasutuses perioodil 2007 kuni 2021. Võlgnik on perekonnaseisult vallaline. Rahvastikuregistri kohaselt ülalpeetavad puuduvad. Vara Võlgnikul puudub registritesse kantav vara ning muu väärtuslik vara. Väärtpabereid ei ole. Võlgnikul on pensionikonto, mille osakud ei ole pankrotimenetluses võõrandatavad.
Kohustused Kokku on võlgnikul tagamata kohustusi (ainuisikuliselt vastutav) ca 12 534,31 eurot. Kõik teadaolevad võlgniku nõuded on sissenõudmisel täitemenetlustes. Seega ei ole suure tõenäosusega võimalik nõuetele vastuväiteid esitada (aluseks jõustunud kohtulahendid). Usaldusisiku hinnangul ei ole võimalik ka mõne nõude puhul vastuväite esitamine aegumise tõttu, sest võlgniku viibimise ajal kinnipidamisasutuses on nõude aegumine peatunud. Kuivõrd seda on olnud korduvalt, siis on korduvalt peatunud ka nõuete aegumine. Maksejõuetus Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad tulusid, mis sisuliselt on puudunud mitme eelneva aasta jooksul. Võlgniku sissetulekud ei võimalda täita igakuiselt kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnikul puudub XXX viibimise ajal sissetulek. K-Raha konto väljavõtte kohaselt on perioodil 2020 kuni 2022 võlgniku arvele XXX maksnud rahalisi vahendeid eraisikud, samuti on võlgnik saanud vanglas töötamise eest minimaalset tasu. Rahaliste vahendite arestimine toimub vastavalt XXX ja nii jääb see ka pankrotimenetluses. Võlgniku kohustused on tekkinud peamiselt tema enda süülisest käitumisest. Kohustustest enamuse moodustavad väärteootsuste alusel välja mõistetud rahatrahvid, kohtulahendite alusel välja mõistetud menetluskulud ja kriminaalmenetlustes välja mõistetud kahju hüvitamise nõuded (rahuldatud tsiviilhagid). Rahalisi nõudeid tsiviilvaidlustes on 17,5% kogunõuetest. Märkimisväärse osa moodustavad kohtutäiturite tasud ja kulud (4469 eurot) võlgniku vastu läbiviidavates täitemenetlustes. Politsei- ja Piirivalveamet on teatanud usaldusisikule, et võlgniku vastu puuduvad pankrotimenetluses sissenõutavad kohustused. Usaldusisiku hinnangul võlgniku pankroti väljakuulutamisel ei esita võlausaldaja nõuet rahalise kohustuse täitmiseks pankrotimenetluses, vaid võib kasutada õigust taotleda võlgniku rahatrahvi sissenõudmise asemel asenduskaristust (arest), mis tähendab, et võlgnik peab politseitrahvide maksmise asemel kandma aresti. Usaldusisik leiab, et võlgnik ei ole ilmselgelt motiveeritud oma kohustustest vabanema, vaid soovib kasutada seadusandja poolt antud võimalust kohustustest vabanemiseks, kuigi on oma avalduses soovinud üksnes pankroti väljakuulutamist, mitte aga pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetlusega. Seega tõenäoliselt ei ole võlgnikul isegi ettekujutust, mida antud menetlused tema jaoks tähendavad või mis on tema eesmärk pankroti väljakuulutamisel. Usaldusisiku hinnangul ei ole tegemist võlgnikuga, kes on võtnud rahalisi kohustusi (nt laene) põhjusel, et saaks endale lubada toitu ja eluaset, mille tasumiseks puuduvad vahendid nt töökoha kaotuse või haigestumise tõttu. Analüüsides võlgniku karistusregistrit on võlgnik pikaajaliselt ise tekitanud endale süülise käitumisega kohustusi, mille tasumine pole talle jõukohane olnud ning pika vangistuses viibimise aja jooksul pole see ka võimalik olnud. Enamus võlgniku süütegusid on olnud seoses vargustega, seega on võlgnikul ilmselt pikaajaliselt olnud soov kerge hõlptulu järele, mitte ise tulu saamiseks tööga panustada. Sellest johtuvalt on võlgnikul nõudeid, millest ei ole võimalik vabaneda ka peale kohustustest vabastamise menetluse läbimist. Usaldusisiku arvates ei ole võlgnik ka edaspidi ilmselt motiveeritud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, mille arvelt oleks võimalik kasvõi osaliselt oma nõudeid vähendada. Isegi XXX vabanedes ei ole tal võimalik teenida tulu ulatuses, mis võimaldaks seaduse alusel arestimist ja võlausaldajate nõuete rahuldamist. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on küll alaliselt maksejõuetu ning on alus pankroti väljakuulutamiseks, kuid võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Seega esineb alus menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara. Samas võlgniku teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 12 534,31 eurot. Arvestades, et XXX on töötamise võimalused piiratud ja ei ole teada võlgniku motiveeritus töötada vabanemisel, on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks oma kohustusi sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Võlgniku makseraskused ei ole ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.
Kohus, vaadanud R. R. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
7.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
8.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10. veebruariks 2024. Usaldusisiku tasu
9.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.
Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 11 tundi. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 784,80 eurot (sh käibemaks), loobudes vahendite puudumise tõttu tööaja arvestuses esitatud summast 7,20 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so kuni 31.12.2022 654 eurot ja alates 01.01.2023 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega ja esitatud taotlust tuleb Tiia Kalausele tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so CiviLex OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.