Jätta rahuldamata Swedbank P&C Insurance AS avaldus Tallinn, Maleva põik 3 korteriühistu vastu kahjunõude summas 2 043,60 euro osas.
5.Mõista Tallinn, Maleva põik 3 korteriühistult (registrikood 80161013) välja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) kasuks viivised põhinõudelt 3 618,40 eurolt alates 21.06.2022 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Jätta S. K. menetluskulud Swedbank P&C Insurance AS kanda ning määrata, et S. K.l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-20-14479
7.Jätta Swedbank P&C Insurance AS ja Tallinn, Maleva põik 3 korteriühistu menetluskulud nende endi kanda ning jätta kulud rahaliselt kindlaksmääramata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA MENTLUSE KÄIK
Avaldaja 04.10.2020 avaldus
1.Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 04.10.2020 avalduse S. K. (puudutatud isik I) vastu 5 662 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Avaldusest nähtub, et 05.10.2017 toimus Harju maakonnas Xxxx, mis kuulub T. I. omandisse ning korteris nr xxxx, mis kuulub D. Š.i ning M. K. kaasomandisse, kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr xxxx küttesüsteemi lahti lõikamine ning selle tagajärjel tekkinud veeavarii. Veeavarii tulemusel sai Xxxx siseviimistlus kahju.
3.Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimikud nr OK 17 13939 ning OT 17 15268. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud Xxxx taastustöödeks kindlustushüvitisena 5 662 eurot.
4.02.11.2018 esitas avaldaja S. K.le nõudekirja nr A01.10-275-02/871, milles palus tasuda kahjuhüvitisena väljamakstud summa 5 662 eurot hiljemalt 16.11.2018. S. K. ei tasunud tähtajaks nõuet, mistõttu saatis avaldaja 20.11.2018 S. K.le kohtuhoiatuse, milles andis nõude tasumiseks täiendava tähtaja kuni 27.11.2018. Teatises märkis avaldaja, et kohtusse pöördumisel lisanduvad nõudesummale viivis vastavalt seaduses sätestatud määrale. Puudutatud isik I ei ole avaldaja nõuet tasunud.
5.Avaldaja selgitas, et kahju Xxxx on tekkinud S. K.le kuuluvas korteriomandis nr xxxx teostatud remonditööde tagajärjel. Avaldaja on teinud kindlustusjuhtumi tekkepõhjuse väljaselgitamiseks päringu korteriühistule Maleva põik 3. KÜ Maleva põik 3 juhatuse esimehe sõnul teostati korteris nr xxxx põrandakatte vahetamise töid, mille raames lõigati maha keskküttetoru koos torukorgiga. Keskkütte toru maha lõikamisest sai veeavarii alguse. KÜ-le Maleva põik 3 ei teatatud korteris nr xxxx teostatavatest töödest.
6.Avaldaja arvates näitab asjaolu, et puudutatud isik I S. K. omandisse kuuluvast korteriomandist tekkis kahju kolmandatele isikutele seda, et puudutatud isik I ei ole täitnud oma korrashoiukohustust nõuetekohaselt. Puudutatud isik I korrashoiukohustuse rikkumine ning varale kahju tekitamine on kausaalses seoses. Avaldajal on õigustatud ootus tugineda korteriühistu poolt kinnitatud teabele, et kahju sai alguse puudutatud isikule I kuuluvast korteriomandist.
7.Swedbank P&C Insurance AS maksis vara kahjujuhtumi raames välja kindlustushüvitise kogusummas 5 622 eurot, mille hüvitamist puudutatud isik I S. K.lt taotleb. Lisaks taotleb avaldaja viivise tasumist kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2-20-14479 Maakohtu määrus ja menetlus ringkonnakohtus
8.Harju Maakohus rahuldas 20.11.2020 määrusega avalduse osaliselt, mõistes puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja põhinõude summas 5 662 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 836,10 eurot ja viivise põhinõudelt alates 04.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus märkis, et puudutatud isik I ei ole omapoolseid seisukohti kohtule tähtaegselt ega hiljem esitanud ja ei ole nõudele vastu vaielnud.
9.Puudutatud isik I esitas 29.11.2020 Harju Maakohtu 20.11.2020 määrusele määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse tühistada, ennistada menetlustähtaeg ja jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata.
10.Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 08.04.2022 määrusega Harju Maakohtu 20.11.2020 määruse ja saatis asja Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus lahendas avalduse ennatlikult, rikkudes puudutatud isik I seisukoha välja selgitamata jätmisega oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1), mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohus asus seisukohale, et sisuliselt tuleb vaidlus lahendada algusest peale, mistõttu ei saanud ringkonnakohus seda teha ise määruskaebemenetluses, sest tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on ammendavalt läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus (TsMS § 9 lg 3). Ringkonnakohus andis juhise, mille kohaselt maakohtul tuleb välja selgitada avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad, nagu näeb ette TsMS § 392 lg 1 p 1. Menetlus asja uue läbivaatamisel ja avaldaja täpsustatud avaldus
11.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus selgitas kohus 01.06.2022 istungil menetluse seisu ning kuulas ära puudutatud isiku I vastuväited. Puudutatud isiku I avalduste kohaselt on kahju tekitanud korteriühistu, mitte puudutatud isik I.
12.Kohus selgitas, et avaldajal tuleb rikkumine sisustada ja tõendada ning on tõstatunud põhjendatud küsimus sellest, kas kahju tekitamise eest vastutab korteriühistu või korteriomanik (tl 79-80).
13.Kohtu selgituste järgselt esitas avaldaja avalduse täienduse ning nõude ka Maleva põik 3 KÜ (puudutatud isik II) vastu. Avaldaja 21.06.2022 avalduse täpsustuse kohaselt palub avaldaja mõista puudutatud isikult I või alternatiivselt puudutatud isikult II välja avaldaja kasuks põhinõue summas 5 662 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 840,44 eurot ja viivis seadusjärgses määras põhinõudelt alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
14.Avaldaja on seisukohal, et kindlustusjuhtumi ajal kehtinud korteriomandiseadus (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi oli korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud kohustus hõlmab sh omandi valdamist selliselt, et ei tekitaks kahju kolmandatele isikutele.
15.Avaldaja arvates näitab asjaolust, et puudutatud isiku I omandisse kuuluvast korteriomandist tekkis kahju kolmandatele isikutele see, et puudutatud isik I ei ole täitnud oma korrashoiukohustust nõuetekohaselt. Puudutatud isik I korrashoiukohustuse rikkumine ning varale kahju tekitamine on kausaalses seoses. Avaldajal on õigustatud ootus tugineda korteriühistu poolt kinnitatud teabele, et kahju sai alguse puudutatud isikule I kuuluvast korteriomandist.
16.Avaldaja tugineb VÕS § 492 lg-le 1, mille järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, mistõttu on avaldajal kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu kindlustushüvitisena väljamakstud summas.
2-20-14479
17.Alternatiivselt möönab avaldaja, et arvestades puudutatud isiku I poolt esitatud seisukohti ning tõendeid, võib vastutus olla osaliselt või täielikult hoopis korteriühistul Maleva põik 3.
18.Avaldaja on esitanud nõude korteriomaniku vastu lähtudes korteriühistu poolt esitatud tõendist. Juhul, kui nimetatud tõend ei ole õige, siis sellisel juhul on korteriühistu andnud avaldajale valeväiteid sisalduva kinnituse kahju tekkepõhjuste kohta ning avaldaja on heausklikult tuginenud korteriühistu poolt avaldatule. Kui korteriühistu ei tõenda, et temal puudub vastutus, siis tuleb asuda seisukohale, et kahju on saanud alguse kaasomandisse kuuluvast torust ning vastutus lasub puudutatud isikul II. Puudutatud isiku I seisukoht
19.Puudutatud isik I vaidleb avaldusele vastu ega tunnista nõuet.
20.Vaidlus puudub, et veeavarii toimus 05.10.2017 kella 23:00 paiku hilisõhtusel ajal, mil korteris nr xxxx isikud juba magasid, mistõttu said veekahjustusi peale korteri xxxx ka korterid xxxx ja xxxx.
21.Avaldaja väide, et veeavarii põhjustas korteris xxxx küttesüsteemi lahti lõikamine tugineb KÜ järeldusele, milles KÜ teatab omapoolse arvamuse, et korteri xxxx elanikud lõikasid maha keskküttetoru koos torukorgiga uue põrandakatte paigaldamisel.
22.KÜ ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et põrandakate oleks vahetatud ning nende tööde käigus oleks torusid lõigatud lühemaks.
23.Puudutatud isik I esitas omapoolse väite kinnituseks ka pildi aastast 2014, millelt on näha, et põrand on sama, mis kahjujuhtumi ajal tehtud piltidel ning torud olid juba alguses lõigatud nii lühikeseks (tl 102).
24.Puudutatud isik I selgitab, et püstakutorud on surve all ning torudest saab vee kinni keerata vaid KÜ volitatud esindaja, mistõttu tekib küsimus, kuidas saanuks puudutatud isik I lõigata surve all olevaid torusid.
25.Pärast majas toimunud plaanilisi remonttöid teostati 05.10.2017 (samal päeval, mil kahjujuhtum aset leidis) ka keskküttesüsteemi täitmine veega, kuid KÜ ei kontrollinud eelnevalt, kas küttesüsteemi uuesti täitmine on ohutu, mistõttu antud kahjujuhtum ka aset leidis.
26.Puudutatud isik I on seisukohal, et tegemist on KÜ-poolse rikkumisega, kes kahju eest ka vastutab. Puudutatud isik I toob samuti esile, et avaldaja suhtles kahjujuhtumi ajal ainult KÜ-ga, mitte aga puudutatud isikuga I. Avaldajal on seetõttu kahjujuhtumi asjaoludest ebaõige ülevaade. Puudutatud isiku II seisukoht
27.Puudutatud isik II vaidleb avaldusele vastu ega tunnista nõuet. Puudutatud isik II selgitab, et kahjujuhtumi asjaolud olid õigeaegselt ja täielikult välja selgitatud ning ei jäänud mõistlikku kahtlust selles, et veeavarii põhjuseks oli korteris xxxx remonti teostanud isiku ilmne lohakus. Puudutatud isik II väidab, et tuvastati, et üleujutus tekkis seetõttu, et korteris nr xxxx põrandakatte vahetamise ajal lõigati maha keskküttetoru koos torukorgiga ning vesi hakkas sealt välja voolama.
28.Eeltoodu põhjusel on ebaõige korteri xxxx väide, et veekahju põhjustajaks oli korteriühistu, kuna maja keldris teostatud hooldus-remonditööde käigus juhiti vesi ekslikult aastaid tagasi suletud torustikku ning selle tagajärjel voolas vesi korteri põrandale jäetud lahtise otsaga torusse.
29.Maleva põik 3 küttetoru osaline vahetus toimus enne kütteperioodi algust 29.09.2017, töid teostas ToruAbi Lavateir AS. Remondi ajaks oli küttesüsteem tühjendatud ning see lülitati
2-20-14479 uuesti sisse 05.10.2017. Samal ajal demonteeriti korteris nr xxxx küttetoru koos otsakorgiga omavoliliselt, mis põhjustaski veekahju.
30.Veekahju põhjuse esialgse uurimise käigus ei olnud avaldajal mingit kahtlust, et kahju tekkis just korteri nr xxxx süül. Seda kinnitas avaldaja oma 09.10.2018 kirjas puudutatud isikule II, teatades ühtlasi, et kahju sissenõudmine KÜ-lt on lõpetatud süü puudumise tõttu ning seoses sellega ei esita avaldaja korteriühistule tulevikus nimetatud juhtumist tulenevaid mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid. Kohtuistung, tunnistajad, vaatlus
31.Kohus arutas menetlusosalistega avaldust suuliselt kohtuistungil 17.11.2022, kus kuulas üle ka tunnistajad. Samuti korraldas kohus 02.12.2022 paikvaatluse puudutatud isiku I korteris ja kortermaja keldris, tuvastamaks vahetult torude seisukorda korteris xxxx.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
32.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata puudutatud isiku I vastu esitatud nõudes. Puudutatud isiku II vastu esitatud nõudes kuulub avaldus osaliselt rahuldamisele.
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
34.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus ja asjas esitatud tõenditega on tõendatud ning kohus tuvastab, et Xxxx kindlustamiseks on sõlmitud kindlustuspoliisid nr OK1022205511 ning OT00087563, mille järgi kindlustusvõtjaks on T. I. (korter nr xxxx) ja D. Š. ning M. K. (korter nr xxxx) ning kindlustusandjaks on avaldaja. 05.10.2017 toimus eelnimetatud korterites kahjujuhtum.
35.Veeavarii tulemusel sai kahju korterite xxxx ja xxxx siseviimistlus. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimikud nr OK 17 13939 (korter xxxx) ning OT 17 15268 (korter xxxx).
36.Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 11.10.2017 fikseeriti korteris nr xxxx järgmised kahjud: lastetoa värvitud betoonlael kollased laigud ja eemaldub värvi/pahtlit, lastetoa betoonseinalt tapeet eemaldunud, lastetoa põrandal vaip märgunud, arvutisaali värvitud betoonlael heledad ja kollased laigud, arvutisaali põrandal vaip märgunud. LKB OÜ koostas 28.11.2017 remondi eelkalkulatsiooni summas 2 660,47 eurot. Korteri xxx omanik edastas ka koduse vara taastamise maksumuse summas 1 047,93 eurot, mille avaldaja hüvitas. Avaldaja 17.01.2018 otsusega hüvitati korteri xxx omanikele kahjuhüvitisena 3 618,40 eurot. Avaldaja arvestas hüvitisest maha kindlustusvõtja omavastutuse summas 90 eurot.
37.Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 13.10.2017 fikseeriti korteris nr xxxx järgmised kahjud: elutoas värvitud betoonlael väiksed praod ja nende ümber kollased veejäljed ning laminaatparketi servad pundunud. Avaldaja koostööpartner LKB OÜ koostas 16.10.2017 taastusremondi eelkalkulatsiooni summas 2 133,60 eurot. Avaldaja 24.10.2017 otsuse alusel maksti korteri xxxx omanikule kindlustushüvitisena 2 043,60 eurot. Avaldaja arvestas hüvitisest maha kindlustusvõtja omavastutuse summas 90 eurot.
2-20-14479
38.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.
39.Kuivõrd kahjujuhtum toimus 05.10.2017, kohaldub korteriomandiseadus (KOS). KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) järeldub, et nii reaalosa kui ka kaasomandi eset tuli kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomanik oli KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomaniku selline kohustus hõlmab nii kohustust kahju mitte tekitada (nt kahju tekitavat ümberehitust mitte teha) kui ka kohustust jätkuv kahju tekitamine kõrvaldada, s.t korteriomandist lähtuvate kahjulike mõjude peatamist. Samas võib korteriomanik teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest vastutada ka siis, kui kahju lähtus kaasomandiosast (Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43; 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14).
40.Riigikohus on lahendi 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.
41.Samuti kohaldub käesoleva vaidluse lahendamisele korteriühistuseadus (KÜS), mis kehtis kahjujuhtumi toimumise ajal, s.o 05.10.2017. Riigikohus on lahendis 2-17-15364 selgitanud, et korteriühistu võib vastutada elamu tehnosüsteemide korrashoidmise ja korrasoleku kontrollimise kohustuse rikkumise tõttu kahju põhjustamise eest KÜS § 2 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel, kui täidetud on ka VÕS § 115 lg 2 või 3 eeldused. Korteriühistul on KÜS § 2 lg 1 ja KOS § 15 lg 6 p 2 järgi kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid.
42.Avaldajal saab seega olla puudutatud isikute vastu kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: -
teine korteriomanik/korteriühistu on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik/korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
2-20-14479 -
kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
43.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kelle tegevuse tõttu toimus veeavarii, mis põhjustas korteritele 12 ja 78 kahju.
44.TsMS § 447 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluses sätestatud erisusi. TsMS § 447 lg 7 kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodud normidest kogumis tuleneb, et avaldajal lasub kohustus tõendada oma avalduse aluseks olevaid asjaolusid.
45.Avaldaja on esitanud väite, mille kohaselt põhjustas kahju puudutatud isiku I poolt küttetorustiku omavoliline maha lõikamine vahetult enne veeavarii toimumist. Kohus selgitas avaldajale 01.06.2022 kohtuistungil, et avaldaja ei ole puudutatud isikule I etteheidetavat rikkumist lõplikult ära näidanud ega tõendanud ning et rikkumise tõendamiskoormis lasub avaldajal (ajatempel 00:07:42). Seejärel selgitas kohus avaldajale täiendavalt, et pelgalt asjaolu, et veekahju sai eriomandist alguse ja kahju on tõendatud, ei ole piisav puudutatud isiku I rikkumise tõendamiseks, sest kahju saab tekkida erinevatel põhjustel ja oluline on tuvastada, kas vastutab korteriühistu (puudutatud isik II) või puudutatud isik I (ajatempel 00:09:55). Kohus selgitas tõendamiskoormist ühtlasi lähtuvalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas 2-17-15364 (ajatempel 00:11:02).
46.Avaldaja tugineb puudutatud isiku I rikkumise tõendamisel korteriühistu seisukohtadele, millised korteriühistu esitas enne kohtuvaidlust. Avaldaja selgitas 17.11.2022 kohtuistungil, et enne avalduse esitamist oli korteriühistuga arutelu, kirjavahetus ja sel ajal oli korteriühistu seisukoht avaldajale usutav. Mingit kontrolli avaldaja ise täiendavalt ei teinud. Esimene kirjavahetus läks korteriühistule, kuna tegemist on keskküttetorudega ja selle kirjavahetuse põhjal tuli avaldaja järeldusele, et vastutaja on korteriomanik (ajatempel 01:08:19).
47.Kirjavahetusest korteriühistuga (tl 19p), millele avaldaja tugineb, nähtub, et korteriühistu on 09.10.2008 ehk enam kui aasta pärast õnnetust teinud „loogilise järelduse“, et puudutatud isik I lõikas maha keskküttetoru koos torukorgiga. Tõendeid, millele korteriühistu vastav järeldus rajaneks, vastavast kirjavahetusest ei nähtu. Kohus on seisukohal, et korteriühistuga peetud kirjavahetus ei tõenda, et puudutatud isik I on maha lõiganud keskküttetoru koos torukorgiga. Kirjavahetus tõendab üksnes asjaolu, et korteriühistu on vastavale järeldusele „loogiliselt“ jõudnud.
48.Puudutatud isik I on vastu vaielnud avaldaja väitele ja selgitanud, et ta ei ole keskküttetoru omavoliliselt lühemaks lõiganud. Puudutatud isiku I väidet kinnitavad järgmised tõendid: 48.1Tunnistaja O. V.i ütluste kohaselt tehti korteris xxxx remonti ajavahemikus 2008-2012. Remondi käigus vahetati põrandakatted, kuid tööde käigus torudega midagi ei tehtud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli põrandas betooni sees näha torujupid, millele pandi peale laminaatpõrand. Torudega põranda vahetamise ajal midagi ei tehtud (17.11.2022 istungiprotokoll, ajatempel 00:11:16, tl 142p). 48.2Tunnistaja V. P. ütluste kohaselt võivad maha lõigatud torud korterites olla erineva pikkusega (17.11.2022 istungiprotokoll, ajatempel 00:59:19, tl 143p). Tunnistaja V. P.
2-20-14479 ütluste kohaselt oli püstakus vesi pikemat aega kinni keeratud (ajatempel 00:52:09) ning vee püstakus avas 05.10.2017 tunnistaja (ajatempel 00:39:48).
49.Kohus märgib täiendavalt, et kuivõrd tunnistaja V. P. kinnitab, et ta ei ole isiklikult näinud, millises seisus on korteri xxxx torud (ajatempel 00:49:01), siis ei ole tema ütlustega võimalik objektiivselt tõendada, kas puudutatud isik I on või ei ole torusid omavoliliselt lõiganud. Kui tunnistaja ei ole torusid näinud, ei saa tal olla teavet selle kohta, kas ja kes võis olla torusid lõiganud. Osas, mille kohta tunnistaja kinnitab, et tal puudub vahetu isiklik kogemus, kohus tunnistaja ütlustega kooskõlas TsMS 251 lg-ga 1 ei arvesta, sest asjaolud, mida tunnistaja ei ole tajunud, ei saa talle teada olla.
50.Kohus ei pea usutavaks puudutatud isiku II ja avaldaja väiteid selle kohta, et samaaegselt veeavariiga 05.10.2017 teostati korteris xxxx põranda vahetuse remonttöid, mille osaks oli ka torude lühemaks lõikamine. Korteri xxxx kahjujuhtumi järgne ülevaatusakt (tl 167jj) on koostatud 13.10.2017 ehk nädal aega pärast kahjujuhtumit. Aktile lisatud fotodelt nähtub esiteks, et toas on ladustatud üles võetud vana kahjustada saanud põrand (märgunud plaadid ja laminaat), teiseks nähtub tl 169 olevalt fotolt, et riiuli alla jääval alal on laminaatparketi laud eemaldamata, nagu on eemaldamata ka põranda liist riiuli üht külge moodustava seinajupi ümbert. Eeltoodu annab aluse arvata, et parkett on eemaldatud veekahju järgselt, mitte tavapäraste remonttööde teostamiseks. Juhul, kui korteris oleks tehtud tavapäraseid remonttöid, oleks tööfrondi ettevalmistuseks eemaldatud ka riiuli all olev põrandalaud ja liistud. Tavapäraste remonttööde teostamise muudab ebausutavaks ka asjaolu, et toas on jätkuvalt mööbel (2 voodit). Juhul, kui tegemist oleks kavandatud remonttööde tööfrondiga, oleks mööbel eemaldatud.
51.Ehituse ülevaatusakti on kantud selgitus, mille kohaselt eemaldati radiaatorid ja torustik KÜ algatusel aastaid tagasi ja põrandale jäeti avatud toruotsad, mis jäid ühendatuks keskküttetorustikuga ja torustik seisis sellises seisus aastaid ning vesi lasti KÜ poolt kasutamata keskküttetorustikku teadmatusest.
52.Kohus arvestab, et ülevaatusaktis toodud selgitus ühtib tunnistaja V. P. ütlusega, mille kohaselt oli vesi kõnealuses püstakus pikka aega kinni keeratud ning tunnistaja avas vee pärast seda kui korteriühistu poolt tellitud korralised küttesüsteemi hooldustööd olid tööd lõpetanud.
53.Eeltoodu alusel ei ole tõendatud, et puudutatud isik I (või muu isik puudutatud isiku I eest) oleks vahetult enne 05.10.2017 kahjujuhtumit teostanud remonti ja lõiganud lühemaks keskküttetorustikku, mis läbib korterit xxxx, ja põhjustanud sellega vee avarii.
54.Seega kohus tuvastab, et asjas ei ole leidnud tõendamist esimene avaldaja nõude aluseks olev eeldus ehk korteriomaniku poolt kohustuse rikkumine. Kuivõrd VÕS § 115 lg 1 nimetatud kohustuslikku eeldust ei esine, ei ole avaldajal puudutatud isiku I vastu kahju hüvitamise nõuet ning kohus jätab avalduse nõudes puudutatud isiku I vastu rahuldamata.
55.Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et radiaatorid ja torud olid eemaldatud aastaid enne veeavariid oktoobris 2017, maha lõigatud torudega püstakus oli vesi olnud aastaid kinni keeratud ning TsÜS § 132 alusel KÜ nimel tegutsenud V. P. avas kõnealuses püstakus vee 05.10.2017, misjärel tekkis veekahju. Korteriühistul lasus radiaatorite ja torude eemaldamise järgselt kohustus tagada, et süsteemist ei tekiks veelekkeid. Seega on korteriühistu rikkunud KÜS § 2 lg-st 1 ja KOS § 15 lg 6 p-st 2 tulenevat kohustust tagada kaasomandi eseme korrashoid, mistõttu on korteriühistu vastutav tekkinud kahju eest.
56.Puudutatud isik II on esitanud avaldaja nõudele vastuväite, mille kohaselt on avaldaja loobunud nõudest puudutatud isiku II vastu oma 09.10.2018 kirjas (tl 98 p). Kirjaga on tõendatud, et avaldaja lõpetas kahju menetluse ning kinnitas, et esita seoses kõnealuse kahjujuhtumiga korteriühistule mingeid varalisi ega mittevaralise nõudeid.
2-20-14479
57.Avaldaja selgitab, et nimetatud kirjas loobus avaldaja üksnes kahjutoimiku OT1715268 tagasinõudest summas 2 043,60 eurot, mitte kogu nõudest. Avaldaja märgib samuti, et lähtus otsuse tegemisel KÜ infost ja kui KÜ on esitanud teadlikult valeinfot, siis ei loobu avaldaja üheski osas oma nõudest KÜ suhtes.
58.Kohus nõustub avaldajaga, et nõudest loobumine on toimunud selgelt kahjutoimiku OT1715268 osas summas 2 043,60 eurot. Avalduse kohaselt avas avaldaja korteri nr xxxx kohta kahjutoimiku OK1713939 ja korteri nt xxxx kohta kahjutoimiku OT1715268.
59.Kahjutoimiku OK1713939 kohaselt oli kahju hüvitiseks 3 618,40 eurot (tl 13p) ja kahjutoimiku OT1715268 kohaselt oli kahju hüvitiseks 2 043,60 eurot (tl 17p).
60.Seonduvalt avaldaja väitega, mille kohaselt avaldaja ei loobu üheski osas oma nõudest, kui kohtumenetluses selgub, et puudutatud isik II on teadlikult esitanud valeinfot, märgib kohus järgmist. TsÜS § 69 lg 3 tähenduses on avaldaja 09.10.2018 e-kiri käsitletav eemalviibijale tehtud tahteavaldusena, mis on puudutatud isiku II poolt ka kätte saadud. TsÜS § 72 alusel ei saa tahteavaldust tagasi võtta pärast selle jõudmist saajani.
61.Seega olukorras, kus avaldaja on selgelt loobunud kahjutoimiku OT1715268 kahjunõude summas 2 043,60 nõudmisest puudutatud isikult II, ei saa avaldaja kohtumenetluses ümber mõelda, et ta siiski ei ole nõudest loobunud. Puutuvalt avaldaja väitesse, et ta loobus nõudest tuginedes puudutatud isiku II avaldatud infole, mis võis olla ekslik, märgib kohus järgmist. Avaldaja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev kindlusandja, kelle puhul esinevad kõik alused eeldada, et isik mõistab oma tahteavalduste õiguslikke tagajärgi ning teeb oma varalisi õigusi puudutavaid käsutusi, nagu nõudest loobumine, kaalutletult. Avaldaja selgitas, et loobus nõudest ja otsustas, et kahju eest vastutab puudutatud isik I, tuginedes üksnes puudutatud isik II poolt avaldatule ja ise täiendavalt andmeid ei kontrollinud. Seega võttis avaldaja teadliku riski, et puudutatud isiku II poolt avaldatu võib olla ebaõige.
62.Kuna avaldaja on nõudest summas 2 043,60 eurot loobunud, jätab kohus nõude puudutatud isik II vastu selles osas rahuldamata.
63.Kahjutoimiku OK1713939 osas ja kahjunõudest summas 3 618,40 eurot ei ole avaldaja loobunud. Kohus on tuvastanud, et korteriühistu on rikkunud KÜS § 2 lg-st 1 ja KOS § 15 lg 6 p-st 2 tulenevat kohustust tagada kaasomandi eseme korrashoid ning et korteriühistu vastutab kahju tekitamise eest.
64.Kahjunõue summas 3 618,40 eurot on korteri xxx osas väljamakstud kahjuhüvitise suurus, mis moodustub remonttööde maksumusest summas 2 660,47 eurot, kahjustatud vara hüvitisest summas 1 047,93 eurot ja millelt on maha arvestatud omavastutus 90 eurot. Puudutatud isik II ei ole esitanud sisulisi vastuväited kahju suurusele. Kohus, tutvunud remonttööde kalkulatsiooniga (tl 12p) ja kahjustatud koduse vara nimekirjaga (tl 13), asub seisukohale, et kantud kulud on põhjendatud ja eluliselt usutavad.
65.Avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Kohus on tuvastanud puudutatud isik II poolse kohustuse rikkumise, korteri nr xxxx omanikule tekkis puudutatud isik II rikkumise tagajärjel kahju, mille avaldaja kindlustusandjana hüvitas ja mille osas läks avaldajale üle kahjuhüvitamise nõue puudutatud isik II vastu. Kahju ja rikkumine on põhjuslikus seoses, sest juhul, kui puudutatud isik II oleks taganud küttetorustiku töökindluse ega oleks avanud vett 05.10.2017 torustiku osas, milline oli olnud aastaid suletud, ei oleks veeavariid juhtunud. Tekkinud kahju ärahoidmine on KÜS § 2 lg 1 ja KOS § 15 eesmärgiks.
66.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab avaldaja nõude puudutatud isik II vastu osaliselt ja mõistab puudutatud isikult II välja avaldaja kasuks kahjuhüvitise summas 3 618,40 eurot.
2-20-14479
67.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 367 võimaldab protsessuaalselt hageda viivist hagi esitamisele järgneva aja eest.
68.Avaldaja nõuab viivist põhivõlgnevuselt alates 28.11.2018 (st nii sissenõutavaks muutunud viivist kui viivist alates avalduse esitamisest). Avaldaja ei ole samas väitnud ega tõendanud, et ta oleks puudutatud isikult II enne avalduse täienduse esitamist 21.06.2022 kahju hüvitamist nõudnud. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks avaldaja viivisenõuet puudutatud isiku II vastu perioodi eest, mis on varasem kui 21.06.2022. Kohus peab põhjendatuks tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõuet alates 21.06.2022, s.t avalduse esitamisest puudutatud isik II vastu kuni põhivõla tasumiseni.
69.Seega rahuldab kohus avaldaja viivisenõude osaliselt ja mõistab puudutatud isikult II välja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt summas 3 618,40 eurot alates 21.06.2022, s.t alates puudutatud isik II vastu avalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
70.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
71.Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta puudutatud isiku I menetluskulud täielikult avaldaja kanda. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt puudutatud isikul I rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
72.Puudutatud isik II ja avaldaja menetluskulud jätab kohus, arvestades avalduse osalist rahuldamist, vastavalt puudutatud isik II ja avaldaja endi kanda ja menetluskulusid seetõttu rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.