Otsuse avalikult teatavaks- 31. jaanuar 2023, Pärnu kohtumaja tegemise aeg ja koht 2-21-13083 X hagi Y vastu kinnisasja omandi üleandmise Tsiviilasi kohustamiseks ja selleks vajaliku nõusolekute andmiseks või alternatiivselt nende asendamiseks kohtuotsusega Tsiviilasja hind 10 000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja X, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, lepinguline esindaja Jelena Smorodina esindajad Kostja Y, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, lepinguline esindaja Valeria Titova Tsiviilasja number
Kohtuistungi toimumise aeg
11.01.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta X hagi Y vastu rahuldamata.
2.Määrata kostja Y hüvitatavate menetluskulude suuruseks 543 eurot ning mõista nimetatud summa Xlt Y kasuks välja.
3.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta istungil lahendamist.
Hageja nõuded, asjaolud, väited ja tõendid
1.Hagiavalduse (tl 2-4) ja parandatud hagiavalduse (tl 19-21) kohaselt oli hageja X (edaspidi hageja) aadressil xxx, asuva korteriomandi (registriosa number xxxxxx) omanik kuni
Tsiviilasi nr 2-21-13083 26.09.2018. Hagejal on kaks täisealist last – poeg D ja tütar C. Augustis 2018 hageja terviseseisund oluliselt halvenes, millega kaasnesid vererõhu ning koordinatsiooni häired (epikriis tl 22. Haiguse ja halva enesetunde tõttu soovis hageja teha oma varaga vajalikuid toiminguid, ehk teha notari juures testamendi, mille kohaselt hageja surma korral oleks tema omandis olev ülalmärgitud korter üle läinud hageja lastele võrdsetes osades. Hageja tütar C pani notari M.K. juures aja kinni ja korraldas tehingu. 26.09.2018 hommikul teatas C hagejale sellest, et selleks päevaks on määratud notari aeg tehingu sooritamiseks ja tema tuleb varsti autoga hageja järele, et notari juurde minna. Hageja tervislik seisund oli sel päeval halb, kuid hageja nõustus notari juurde minema. Kohale jõudes selgus, et notari juurde ilmus ka tütretütar E (praeguse nimega Y, edaspidi kostja). Enne notari vastuvõttu ja selle kestel oli hagejal halb ning ta palus, et tütar ta koju tagasi viiks, kuid tütar kiirustas teda tagant, et ta annaks kiiresti allkirjad. Selleks, et protseduuridega kiiresti lõpule saada ja koju minna, kirjutas hageja igale poole alla, kuhu näidati, usaldades oma tütart ning olles samas veendunud, et tehinguks on testamendi allkirjastamine. Pärast notari vastuvõttu suhtlesid nii hageja tütar C kui ka Y hagejaga järjest vähem ja vähem. Hageja abistajaks on jäänud vaid poeg D. 2020. aasta lõpus (ca detsember) pakuti hagejale võimalust oma viiendal korrusel asuvat korter välja vahetada sama maja madalamal korrusel asuva väiksema korteriga. Arvestades hageja vanust ja terviseseisundit otsustas hageja ettepaneku vastu võtta. Alles siis sai hageja teada, et ta ei ole enam oma korteri omanik, kuna 26.09.2018.a notari juures toimunud tehingul kirjutas ta alla mitte testamendile, vaid hoopis kinkelepingule, millega kinkis oma korteriomandi kostjale (tl 25-29).Tundes ennast petetuna, pöördus hageja koheselt oma tütre C ja tema tütre Y poole ettepanekuga taastada endine olukord ja korterit tagasi saada. Hageja ettepanekule vastasid C ja tema tütar Y, et korter ei ole enam hageja omandis kuna ta ise kinkis seda Yle ja hageja oleks pidanud vaatama, millele ta allkirja annab. Y keeldus kinki tagasi andmast. 23.02.2021 esitas hageja politseisse vastava avalduse Y vastu kriminaalmenetluse alustamiseks karistusseadustiku kelmuse käivate sätete kohaselt. 16.03.2021 politsei teatise kohaselt jättis PPA kriminaalmenetlus alustamata kriminaalmenetluse alustamiseks aluse puudumise tõttu. 24.03.2021 koostas hageja Xxx notari M.K. juures avalduse kinkelepingust taganemise kohta (tl 30). Notariaalse avalduse kohaselt avaldas X, et taganeb võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 p 1 alusel nimetatud kinkelepingust. Nimetatud avaldust ei õnnestunud posti teel Yle kätte toimetada ja hageja saatis 20.07.2021 kostjale avalduse koopia e-posti teel ning palus avaldusele vastata hiljemalt 27.07.2021. Kostja vastas avaldusele e-posti teel 22.07.2021 (tl 14) järgmist: „Tere vanaema, Me ei hakka lepingut üles ütlema. Ettepanek osta sulle korteri madalamal korrusel on jõus, selleks ei ole vaja sinu korterit maha müüa.“ Hageja leiab, et kinkelepingu sõlmimisel kasutasid C ja tema tütar Y hageja halba terviseseisundit ning hageja usaldust ära selleks, et õigusvastaselt omandada hagejale kuuluvat korterit.
1.1.Hageja väitel oli tema tütar C ja kostja täiesti teadlikud hageja soovist vormistada notari juures testamenti. Võttes arvesse asjaolu, et notaritehingu ettevalmistamiseks tuleb eelnevalt notarile esitada tuleva lepingu ja selle osaliste andmeid ning seda, et notari vastuvõtule jõudes oli dokument juba allkirjastamiseks valmis, tähendab see, et kasutades hageja usaldust esitasid C ja tema tütar Y tahtlikult notarile sooviavalduse vormistada kinkelepingu kostja nimele, mitte hageja soovitud testamenti. Asjaolu, et notari juurde ilmus ka kostja ning notaril oli juba kinkeleping Y nimele allkirjastamiseks ette valmistatud, iseenesest tähendab, et C ja tema tütre Y poolt olid notarile eelnevalt esitatud andmed kinkelepingu sõlmimiseks, mis ei vastanud sugugi hageja tegelikule tahtele. Sellega oli C ja kostja poolt tahtlikult sooritatud hageja usalduse ärakasutamine isikliku kasu saamiseks ja alusetuks rikastumiseks. See omakorda näitab kingisaaja jämedat tänamatust kinkija vastu. Veelgi enam - kingisaaja koos Cga
2 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-13083 otsustasid kelmuse abil petta korteri välja oma vanaemalt/emalt. Kostja on tegutsenud hageja suhtes pahauskselt kui viis hagejat lepingu allkirjastamisel tahtlikult eksitusse.
1.2.Tervisliku seisundi tõttu on hagejal väga raske korterist välja tänavale (kauplusse, arstile jms) saada ning korterisse pääseda, kuna korter asub viiendal korrusel. Samas kostja (kingisaajana) ei osale hageja ülalpidamises üldse. Hageja raskused korterist väljapääsemisel on otseselt seotud kõnealuse tehinguga, kuna juhul, kui tehingu käigus oleks notari juures koostatud hageja soovitud testament, siis hageja oleks ka edaspidi olnud korteri omanikuks ja oleks saanud võimaluse iseseisvalt oma vara käsutada vastavalt vajadustele ja oma terviseseisundile (nt korteri väljavahetamine teise mugavama korteri vastu). Sõlmitud kinkelepingu korral on hageja otseselt seotud vara käsutamisel kostja tahtega/otsusega – kas ta lubab vanaemal teise korterisse kolida või mitte. Kinkija sai taganemise aluse tekkimisest jaanuaris 2021. Hagi esitamise ajaks taganemise aluse tekkimisest on möödunud 7 kuud. Järelikult on hagejal õigus kinkelepingust taganeda VÕS § 267 punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel.
1.3.Hageja palub kohtul: - kohustada kostjat andma tagasi hagejale 26.09.2018 sõlmitud ja Xxx notar M.K. poolt notari ametiraamatu reg.nr. 1294 all tõestatud kinkelepingu alusel omandatud korteriomandi, mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse xxxxxx, aadress xxx; - kohustada kostjat andma vajalikud nõusolekud, et kustutada Yt omanikuna kinnistusraamatust ja kanda omanikuna sisse hageja X; - jätta kõik menetluskulud kostja Y kanda; - või alternatiivselt asendada nõutud Y vastavad tahteavaldused kinnistusraamatu kannete muutmiseks kohtuotsusega. Kostja seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostja väidete osas
2.Kostja palub oma esitatud vastuses (tl 45-48) jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagejal oli tahe ja kavatsus kinkida korteriomand asukohaga, xxx Ele kui oma tütretütrele. D ei olnud ema silmis usaldusväärne, ta oli võlgades ja ema kartis, et kui korteri saab poeg või siis poeg ja tütar kaasomandisee, müüb poeg korteri võlgadeks katteks kohe maha ja ema jääb koduta. Testamendi tegemise soovi hagejal ei olnud.
2.1.Kinkelepingu p 4.4. kohaselt leppisid pooled kokku, et kinkija võib kasutada korteriomandit elamiseks oma elupäevade lõpuni. Vastava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse pooled ei taotlenud, kuid kostja on jätkuvalt nõus seda tegema juhul kui hageja selleks soovi avaldab. Kinkelepingu punkti 4.4 on kostja ka täitnud. Hageja ei ole seni kostjale kurtnud, et ta vajaks ülalpidamist oma lapselapselt ehk kostjalt. Hagejal on olemas kaks täisealist last – D ja C, kes vastavalt PKS §-le 98 lg 1, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Kinkelepingus puudus kostja kohustus anda hagejale ülalpidamist, see kohustus on hageja lastel, alles siis kui lapsed ei ole võimelised andma ülalpidamist, langeb ülalpidamiskohustus lapselapsele. Ainuke kostja kohustus oli sätestatud kinkelepingu p-s 4.4. ja kostja on seda kohustust ka täitnud.
3 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-13083
2.2.Väärib esile toomist asjaolu, et kostjale teadaolevalt pakkus ta ema ehk C hagejale võimalust kolida esimesele korrusele, kuid hageja keeldus sellest, küsides kohe, kas siis saab selle korteri maha müüa. Ilmselgelt on tegemist hageja lapse D mõjutusega, kes vajas ilmselt raha. Hageja tunnistab ise ka nimetatud asjaolu oma hagiavalduses, kuid jätab seal mainimata, et oma poja mõjutusel tahtis ta kohe nimetatud korteri võõrandada pojale. Kostja on kindel, et poeg oleks koheselt korteri kas pantinud või maha müünud, et raha saada.
2.3.Kostjale jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele hageja täpsemalt oma nõudes tugineb. Hageja ei ole tõendanud, milles seisneb kostja jäme tänamatus. Ülalpidamiskohustuse õiguslikku regulatsiooni kostja selgitas ning kinkelepingus oli kostjale määratud üks kohustus – võimaldada hagejal elada kingitud korteris oma elupäevade lõpuni. Seda kohustust kostja täidab. Veelgi enam, kostja on nõus andma tahteavalduse kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Täies ulatuses ei vasta tõele ja on ka tõendamata, et hageja tahtis vormistada testamenti aga vormistas enda teadmata kinkelepingu. Välistatud on, et hageja tegi tehingu piiratud teovõimelise isikuna, kuna kostjale teadaolevalt ei ole hagejale eestkostet määratud. Kuna hagiavalduses on läbivalt märgitud hageja tahte ärakasutamist seoses tema haigusega, siis tuleks antud asjas hinnata ka hageja otsustusvõimet tehingu tegemise ajal ehk 26.09.2018.
2.4.Ei ole eluliselt usutav, et hageja sai kinkelepingust taganemise alusest teada alles jaanuaris 2021.a. Kinkeleping ise sõlmiti 26.09.2018, mis tähendab, et hageja oli eksimuses 2 aastat ja 3 kuud. Hageja ei ole oma hagis tõendanud, milles väljendus ta teadasaamine just jaanuaris 2021.
3.Hageja märgib oma seisukohas kostja vastusele (tl 56-57), et ema ja poja vahel olid kogu aeg ja on praegu lähedased ja usaldatavad suhted. Peale abielulahutust 2018.aastal oli hageja poeg stressiseisundis, mis süvenes terviseprobleemide pärast (pojal tuvastati raske nägemispuue). Seetõttu poeg ei ole suhelnud emaga nii tihti, nagu varem. Augustis 2018 hageja terviseseisund ka oluliselt halvenes, millega kaasnesid vererõhu häired ning koordinatsiooni häired. Haiguse ja halba enesetunne tõttu soovis hageja teha oma varaga vajalikuid toiminguid, eht teha notari juures testamendi, mille kohaselt hageja surma korral oleks tema omandis olev korter aadressil xxx üle läinud hageja lastele võrdsetes osades. Hageja tütar C pani notari M.K. juures aega kinni ja korraldas tehingu. Kostja ega tema ema C, kes ka oli 26.09.2018 notariaalse tehingu juures, ei ole andnud hagejale kätte notari juures vormistanud dokumenti. Seetõttu oligi hageja kindel selles, et 26.09.2018 kirjutas ta notari juures testamendile alla.
3.1.Kostja ei ole teatanud kortermajas toimivale korteriühistule, et alates 03.10.2018 ta on xxx asuva korteriomandi omanik. Korteriühistu vormistab korteriarveid hageja nimele. Seetõttu hagejal ei ole tekkinud ühtegi kahtlust selles, et ta on korteriomanik. Käesoleva ajani hageja korralikult tasub korteriarveid ja seda täies ulatuses. Keegi ei ole teatanud talle, et ta ei pea tasuma korteriühistule remondifondi makseid ning katuse renoveerimislaenu tagasimakseid, millede maksete tasumiskohustus on kahtlemata ainult korteriühistu liikmel ehk kostjal.
3.2.Peale selle hageja, olles kindel, et ta on korteri omanik, 29.03.2020 sõlmis Ergo Insurance SE-ga korteri kindlustuslepingu ja senini tasub korteri kindlustuslepinguga seotud kindlustusmaksed. Täitsa juhuslikult sai hageja oma tütre käest teada sellest, et ta enam ei ole korteri omanik ja seda alles 2020.aasta lõpus.
3.3.Perioodil 03.10.2018-31.08.2022 (47 kuud) on hageja tasunud kostja eest korteriühistule remondifondi maksed (67,05 eurot kuus) ning renoveerimislaenu tagasimaksed (6,33 eurot kuus) kogu summas 3448 eurot (rem.fondi makse 67,05 eurot/kuus + renoveerimislaenu tagasimaksed 6,33 eurot/kuus = 73,38 eurot/kuus x 47 kuud = 3 448,86 eurot). Perioodil 29.03.2020-31.08.2022 on hageja tasunud kostja eest kindlustusfirmale korteri kindlustusmaksed kogu summas 277,32 eurot (nimelt: 2020.aastal 97,44 eurot + 2021.aastal 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-13083 87.- eurot + 2022.aastal 92,88 eurot = 277,32 eurot). Seega kostja, kasutades vanaema teadmatust korteri omandiõigusele, on alusetult rikastunud ja sellega on tekitanud hagejale varalise kahju summas 3726,18 eurot (alusetult tasutud korteriühistule remondifondi ning renoveerimislaenu maksed 3448,86 eurot + alusetult tasutud kindlustusmaksed 277,32 eurot = 3726,18 eurot), mida peab hageja kostja poolseks jämedaks tänamatuseks hageja suhtes. Ka seetõttu soovib hageja taganeda 26.09.2018 kinkelepingust.
4.19.09.2022 on kohus korraldanud kohtueelistungi (protokoll tl 68-71) ning 11.01.2023 kohtuistungi (protokoll tl 83-96). Pooled ei jõudnud kompromissini ning jäid oma põhjenduste ning tõendite juurde. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
5.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
6.VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud (käesoleval juhul on seda tehtud, omand on kostjale üle läinud), võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. Praegusel juhul on hageja tuginenud kahele VÕS § 267 nimetatud alusele, nimelt:
6.1.punktile 1, mille kohaselt on kingisaaja oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust ja
6.2.punktile 2, mille kohaselt ei ole kinkija lepingu täitmise puhul võimeline ennast mõistlikult ülal pidama. Oluline on veel lisada, et sellise kinkelepingust taganemise õigus on kinkijal VÕS § 270 lg 1 järgi ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kohtupraktika kohaselt on tegemist õigustlõpetava tähtajaga, kusjuures taganemise kui tahteavalduse kehtivuseks ei ole määrav mitte avalduse koostamise aeg, vaid selle teise pooleni jõudmise aeg. Puudub vaidlus, et kostjani jõudis 24.03.2021 koostatud taganemisavaldus hiljemalt 22.07.2021, mil kostja sellele vastas.
7.Kohus on seisukohal, et hagi ei saa rahuldada, sest kinkelepingust taganemise eeldused ei ole täidetud. Hageja esitatud väited kinkelepingu koostamise asjaolude ja enda tervisliku seisundi osas ei ole suuremalt jaolt asjassepuutuvad ja võiksid olla käsitatavad tehingu tühistamise alustena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 (pettus) järgi. Samas tuleneb 26.09.2018 notariaalsest lepingust, et - notar on selgitanud hagejale õigust nõuda notariaalakti kirjalikku tõlget tema ebapiisava eesti keele oskuse tõttu, kuid hageja ise loobus sellest (lepingu sissejuhatus) - tehingu pooled leppisid kokku hageja õiguses kasutada korteriomandit elamiseks eluaegselt, nad said aru notari selgitustest koormata korteriomand hageja kasuks isikliku kasutusõigusega, kuid soovisid siiski lepingu sõlmida ilma selleta (lepingu p 4.4.)
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-13083 - notariaalakti koostamise päeval väljastati nii hagejale kui kostjale akti ärakiri (lepingu p 8.1., hageja on istungimenetluses väitnud, nagu oleks ta lepingu teksti saanud alles mitu aastat hiljem enne taganemisavaldust) - lepingu tekst on notari poolt hagejale suuliselt eesti keelest vene keelde tõlgitud, antud enne heakskiitmist tehingus osalejale läbivaatamiseks ning seejärel tehingus osaleja poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud (lepingu p 8.6.). Pettuse sätete järgi tehingu tühistamiseks oli tähtajaks 6 kuud sellest teadasaamisest (TsÜS § 99 lg 1 p 2), milline tähtaeg möödus juba 26.03.2019. Kohtu hinnangul on põhjendamatu hagejal tugineda eelnimetatud lepingust tulenevate sätete põhjal asjaolule, et ta ei mõistnud, et väidetavalt soovitud testamendi asemel vormistati kinkeleping. Ühestki viidatud lepingupunktist ei nähtu õigustust hageja etteheitele, et kostja varjanuks tema eest korteri omandiõiguse üleminekut. Testamendi vajadus hageja nimetatud sisuga (jätta vara lastele) on arusaamatu, sest hageja surma korral pärinuks tema lapsed vara samamoodi. Hageja otsusevõimetuse vm vaimutegevuse ajutise rikke kohta tõendeid esitatud ei ole, kindlasti ei tõenda seda esitatud SA Läänemaa Haigla eriarsti konsultatsiooni tõend, mis kannab kuupäeva 13.11.2018 ehk on välja antud enam kui 1,5 kuud hiljem kui lepingu sõlmimine. Selles on küll viidatud mäluhäiretele, kuid dementsuse diagnoosi, rääkimata eestkostevajadusest, ei sedastata. Kohtul ei ole istungitel isiklikult osalenud hageja teovõimes kahtlust. Jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 mõttes ei saa käsitleda ühtki hageja poolt esiletoodud kostja käitumist iseloomustavat väidet. Vastavalt lepingujärgsele kokkuleppele on kostja jätkuvalt lubanud elada hagejal kostjale kingitud korteris ega ole kordagi nõudnud tema lahkumist (mis võiks olla jäme tänamatus), pigem vastupidi – kuigi lepingu sõlmimise päeval ei soovinud hageja isikliku kasutusõiguse seadmist, on kostja seda pakkunud ka käesoleva menetluse kestel, kuid hageja ei ole seda pakkumist vastu võtnud. Asjaolu, et hageja on sõlminud korteri osas kindlustuslepingu ja/või tasub senini korteri osas kõiki korteriühistu poolt esitatavaid arveid, ei ole jämeda tänamatusena käsitletav. Kohus nõustub hagejaga, et tal võivad olla kostja kui korteriomaniku suhtes teenuste osutamisega mitteseotud maksete osas tagasinõuded, kuid kohtul puudub alus arvata, et kostja oleks meelega lasknud nii ühistu arveid kui kindlustusmakseid hagejal tasuda ning seeläbi ise alusetult rikastunud. Kostja on näidanud ka menetluses üles tahet ise vastavaid makseid tasuda (istungil ilmneski, et on tekkinud ühistule ettemaks, seda ilmselt mõlema poole tehtud maksete tõttu). Kindlustuslepingu sõlmimine hageja poolt on tema enda initsiatiiv, mille osas on hageja enda kinnitusel (11.01.2023 istung protokolli lk 10) tema tütar (kostja ema) väljendanud imestust ja selgitanud, et see ei ole vajalik. Hageja võimetus end ülal pidada tänu korteri kinkimisele kostjale ei ole samuti ühegi tõendiga kinnitust leidnud. Hageja on ise märkinud, et tasub korteri makseid täies mahus (kuigi ei pea seda tegema), lisaks ka kindlustusmakseid ning elatub pensionist. Kohtu ette ei ole toodud tõendeid ega asjaolusid hageja makseraskuste kohta. Kostja on õigesti märkinud, et tema ei ole hageja ülalpidamiseks kohustatud isik PKS § 105 lg 1 ja 2 ning § 96 lg 1 järgi, sest selleks hageja lapsed D ja C. Kui hagejal on raskusi toimetulekuga seoses sellega, et elab viiendal korrusel ja liikumine on raskendatud, tuleb abi saamiseks pöörduda esimese astme alanejate sugulaste poole. Teise astme alanejate sugulaste ehk lapselaste (kostja) ülalpidamiskohustust vanavanema suhtes alates 08.05.2022 jõustunud PKS § 96 muudatuste kohaselt enam ei ole. Kostja ei saa olla vastutav olukorras, kus vanaema temale korteri kinkimisest kolme aasta pärast vajab teist eluaset. 2018.aasta sügisel sellist vajadust ei olnud ja sellele ei viita ka hageja väidetav soov testamenti teha.
8.Kuna kohus hagi ei rahulda, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-13083 sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
8.1.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 103-104) osutati temale õigusabi kahe erineva esindaja poolt:
8.1.1.OÜ Hugo ehk riigi toetatud õigusnõustaja poolt kuni 19.09.2022 kokku 5 tunni ulatuses (summa 157.50 EUR), millele lisanduvad sõidukulud Xxxst Pärnu eelistungile;
8.1.2.Litigante Õigusbüroo OÜ poolt alates 10.10.2022 kokku 3,5 tunni ulatuses (summa 420 EUR), millele lisandub käibemaks.
8.2.Hageja esitas kostja menetluskulude osas seisukoha (tl 105-106), milles nõustub OÜ Hugo aja- ja sõidukulu ning tunnitasu hinnaga. Samas ei ole hageja hinnangul põhjendatud teise lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasu suurus. Hageja arvates polnud põhjendatud esindaja vahetamine, sest see tõi kaasa tunnitasu suurenemine üle kahe korra (50-lt 120 eurole), samuti kaasnes sellega uue esindaja tutvumine ja kostja nõustamine, mille ajakuluks on 50 minutit. Mõlemad kostja esindajad olid võrdse kutsekvalifikatsiooniga.
8.3.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulise esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Menetlusosalisel võib olla mitu lepingulist esindajat ja neil võivad menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Käesoleval juhul on olnud kostjal kaks lepingulist esindajat põhjusel, et ta on esindajat vahetunud (algne volikiri 03.03.2022, tl 40, esitatud volikiri uuele esindajale 26.09.2022, tl 79). Tõele ei vasta hageja väide kostja esindajate samast kvalifikatsioonist, sest esitatud diplomite järgi oli esimene esindaja bakalaureuse õppekava täitnud ja teine magistrikraadiga (tl 42 ja 80). Õigust esindaja vahetuseks ei ole alust piirata, samas pole kostja ka selgitanud, miks selline
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-21-13083 vahetus tehti. Arvestades esindajate kvalifikatsiooni erinevust, on mõistlik uue esindaja puhul lähtuda kõrgemast tunnitasu määrast, mis käesoleva asja tehiolusid arvestades võib olla 90 eurot (tavapärane mitteadvokaatidest esindajate tunnitasu määr). Asi ei ole õiguslikult keerulise sisuga, pealegi ei lisanud uus esindaja menetlusse märkimisväärseid täiendavaid asjaolusid/vastuväiteid. Esindaja vahetumise põhjuste tegelikku põhjust teadmata on kohane jätta rahuldamata kostja taotlus uue esindaja kulude väljamõistmiseks osas, mis puudutab uue esindaja poolt asjaga tutvumist (kostja taotluse p 1.4.). Muus osas on ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega on kostja lepinguliste esindajate põhjendatud kulu 212.50 EUR esimese esindaja puhul ning 2 h 40 minutit ehk 240 EUR teise esindaja puhul, kokku seega 452.50 EUR. Nimetatud summale lisandub käibemaks ehk 90.50 EUR, sest kostja on vastavalt TsMS § 174 lõikele 10 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kokku tuleb kostja menetluskuludena kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista seega 543 EUR. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on kostja esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.