Y avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ero Liivik Märjamaa Vallavalitsus, lepinguline esindaja FB
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta ja täiendada Pärnu Maakohtu 28. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni punkti 1.3 osas, millega maakohus määras juurdepääsutee laiuseks 4 meetrit.
2.Tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas, jättes menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Teha muudetud ja tühistatud osades uus määrus, millega täpsustada maakohtu määruse punktis 1.3. lauset „Juurdepääsutee laius 4 meetrit“ sõnadega „arvestades, et tee laiust arvestatakse tee telgjoonest selliselt, et kummalegi poole tee telgjoont jääb 2 meetrit“ ning menetluskulude jaotust muuta selliselt, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
5.Maakohtu määruse tervikresolutsioon on järgmine:
2-20-17870
5.1.Määrata kinnistult asukohaga Rapla maakond, Märjamaa vald, Märjamaa alev, Pärnu mnt 28c, registriosa nr 1846437, katastriüksuse tunnus nr 50501:004:0006 (valitsev kinnisasi) tähtajatu juurdepääsuõigus avalikult kasutatavale teele Pärnu maanteeni läbi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 1864737 kantud kinnistu alljärgnevatel tingimustel:
5.1.1.Juurdepääsutee asub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr 1864737 kantud kinnistul ning selle asukoht on tähistatud kaardil märkega “Juurdepääs”;
5.1.2.Juurdepääsuteed võib kasutada Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Märjamaa alevis asuvale Pärnu mnt 28c kinnistule (registriosa nr 1846437) pääsemiseks ja sealt lahkumiseks piiranguteta nii jalgsi kui sõidukitega, sh veoautodega;
5.1.3.Kinnistu nr 1864737 osas on: juurdepääsutee pikkus 53 meetrit; juurdepääsutee laius 4 meetrit, arvestades, et tee laius 4 meetrit arvestatakse tee telgjoonest selliselt, et kummalegi poole tee telgjoont jääb 2 meetrit; juurdepääsutee ulatus 212 m2;
5.1.4.Juurdepääsutee kasutamise tasu on 80 eurot aastas. Pärnu mnt 28c kinnistu igakordsel omanikul on kohustus tasuda see Pärnu mnt 28b kinnistu omanikule üks kord aastas hiljemalt iga aasta jaanuarikuu jooksul;
5.1.5.Pärnu mnt 28b kinnistu omanikul ei ole kohustust teed hooldada, Pärnu mnt 28c omanik hooldab teed vajalikul määral ise, et juurdepääs oleks kasutatav;
5.1.6.Juurdepääsuteel ei ole lubatud parkida ega ladustada asju.
5.2.Kanda kinnistusraamatusse märkus juurdepääsutingimuste kohta: Tuvastada C kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1864737 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale järgmise märkuse kandmiseks: „Kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 1846437 (kinnistu asukohaga Rapla maakond, Märjamaa vald, Märjamaa alev, Pärnu mnt 28c) kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Pärnu Maakohtu käesoleva asjas tehtud kohtumäärusele ja selle lahutamatuks lisaks olevale juurdepääsutee asendiplaanile“.
5.3.Määruse lisaks on juurdepääsutee asendiplaan.
5.4.Mõista Y-lt C kasuks välja ühekordne hüvitis 1500 eurot.
5.5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.
7.Menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmise tõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
2-20-17870 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja menetlusosaliste seisukohad
1.Y (avaldaja) esitas 3. detsembril 2020 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata kinnistule (registriosa nr 1846437, avaldaja kinnistu) asukohaga Pärnu mnt 28c, Märjamaa alev, Märjamaa vald, Rapla maakond juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle Pärnu mnt 28b kinnistu (registriosa nr 1864737, kinnistu) asuva tee, mille asukoht on tähistatud avalduse lisaks oleval joonisel. Avaldaja palus kohustada Pärnu mnt 28b kinnistu omanikku C (puudutatud isik) andma nõusoleku kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks ning asendada vastav nõusolek kohtulahendiga.
1.1.Avalduse kohaselt puudub avaldaja kinnistul juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldajale kuuluvad kinnistud Pärnu mnt 28c (registriosa nr 1846437) ning Pärnu mnt 28a, samuti Pärnu mnt 28. Pärnu mnt 28 kinnistul asub tema eluruum (korter), Pärnu mnt 28a kinnistul asub abihoone, ning Pärnu mnt 28c kinnistul asub garaaž. Avaldajale kuuluvate kinnistute vahel asub puudutatud isikule kuuluv Pärnu mnt 28b kinnistu (registriosa 1864737), mida avaldaja peab Pärnu mnt 28c kinnistule pääsemiseks läbima. Pärnu mnt 28c kinnistule puudub otsene juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (Maa-ameti kaardiserveri väljavõte). Juurdepääs kinnistule on seni toimunud Pärnu mnt 28, Pärnu mnt 28a ning puudutatud isikule kuuluvale Pärnu mnt 28b kinnistule rajatud tee kaudu. Faktiliselt on Pärnu mnt 28c kinnistule juurdepääs olemas, kuid see ei ole õiguslikult tagatud.
1.2.Olemasolev tee ei ole küll väga heas seisukorras, kuid on sõidetav. Avaldaja on nõus tee omal kulul korras hoidma. Pärnu mnt 28c kinnistule juurdepääsu määramiseks ei ole vaja rajada uut teed ega piirata tee aluse maa kasutust ega puudutatud isiku või avaldaja õigust seda kinnistu osa endisel viisil ehk teena kasutada. Tee kasutamine ei muuda Pärnu mnt 28b kinnistu sihipärast kasutamist ega kinnistu väärtust. Tee kasutamise intensiivsus ei ole suur. Selle tee kaudu on avaldajale kuuluvate kinnistute vahel kõige otstarbekam liikuda. Uue tee ehitamisel teise asukohta tuleks likvideerida osa Pärnu mnt 28c kinnistu aiast, haljastusest ning taimedest. See rikuks Pärnu mnt 28c senist kasutusviisi. Selleks, et kasutusviis jääks muutmata, tuleks tee rajada keset kinnistut. See oleks ebamõistlik maakasutus. Praeguses asukohas koormab juurdepääsutee kõiki osapooli kõige vähem.
1.3.Avaldaja ning tema pereliikmed on püüdnud puudutatud isikuga servituudi seadmises läbi rääkida, kuid puudutatud isik ei ole nõustunud kokkulepet sõlmima.
1.4.Avaldaja palus määrata juurdepääsuõiguse järgmiste tingimustega: juurdepääsutee on 53 meetrit pikk, laiuselt valdavalt viis meetrit, laienemisega Pärnu mnt 28a hoone juures seitsme meetrini. Juurdepääsutee asukoht on tähistatud avaldusele lisatud joonisel (lisa 9), kus see on tähistatud punase joonega piiratud alana. Juurdepääsuteel ei pargita ega ladustata asju.
2-20-17870 Avaldaja palus määrata juurdepääsutasuks 50 eurot aastas. Avaldaja palus määrata juurdepääsuõiguse selliselt, et juurdepääs on tagatud nii sõiduautole kui veokile.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda jätta.
2.1.Puudutatud isik leidis, et avaldaja ei ole esile toonud, miks ta vajab juurdepääsu Pärnu mnt 28c kinnistule, kus väidetavalt asub avaldaja garaaž. Puudutatud isiku teada ei kasuta avaldaja hoonet garaažina, vaid kuurina, milles hoiab muruniidukit. Avaldaja taotluse kohaselt peab juurdepääsutee pikkus olema 53 meetrit, laius umbes 5 meetrit, laienemisega Pärnu mnt 28a hoone juures 7 meetrini. Avaldaja ei ole selgitanud, miks ta soovib selliste mõõtmetega teed. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusega nr 106 kehtestatud „Tee projekteerimise normide“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ kohaselt on maanteede projekteerimisel nõutav sõiduraja laius meetrites alla 5 meetri. Samuti on arusaamatu avaldaja nõue tagada kinnistule juurdepääs veokitega. Kohtupraktikas on selgitatud, et juurdepääsuõigus kinnistule tuleb anda sõidukiga liikumiseks siis, kui kinnistu ja sellel asuvate hoonete sihtotstarbeline kasutamine ei ole ilma sõidukita võimalik. Autoga juurdepääsu võimaldamine peab olema põhjendatud. Kinnistul ei ole eluhooneid, seda ei kasutata aastaringselt elamiseks, seega ei pea kinnistule juurdepääs olema tagatud sõidukiga.
2.2.Tee tegelik laius ei ole 5 meetrit nagu avaldaja taotleb. Tee läheb väga lähedalt mööda puudutatud isiku abihoonest. Liiklus veokiga võib abihoonet kahjustada.
2.3.Kinnistule on võimalik pääseda ka mujalt. Juurdepääsutee on võimalik rajada läbi Märjamaa vallavalituse kinnistu. Juurdepääsu avaldaja kinnistule saaks võimaldada ka Pastoraadi tee kaudu. Avaldaja ei ole selgitanud, kas ta on teisi variante kaalunud.
2.4.Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja taotlusega määrata juurdepääsutasu suuruseks 50 eurot aastas. Konfliktide tõttu avaldajaga oli puudutatud isik sunnitud rajama endale juurdepääsu teisele poole oma kinnistut, kulutades selleks 4000 eurot. Pakutud hüvitis ei ole omandi väärtuse vähenemise hüvitamiseks piisav. Tee katab suure ala, mille suhtes puudutatud isikul on teised plaanid. Puudutatud isik selgitas oma seisukohti 2020. a juunis ka avaldajale. Puudutatud isikule on olemasolev tee koormav, mistõttu tal puudub huvi ja vajadus seda säilitada. Ta sooviks seda maad kasutada aiamaana.
3.Märjamaa valla esindaja leidis, et praegusel juhul on põhjendatud säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega selle kinnistu kaudu, mille kaudu on seni juurdepääs olnud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus rahuldas avalduse ning määras kinnistule asukohaga Pärnu mnt 28c (registriosa nr 1846437), Märjamaa alev, Märjamaa vald, Rapla maakond tähtajatu juurdepääsu avalikult kasutatavale teele Pärnu maanteeni läbi Pärnu mnt 28b kinnistu (registriosa nr 1864737). Maakohus tuvastas puudutatud isiku kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks talle kuuluva kinnistu (registriosa nr 1864737) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale. Maakohus lisas määrusele juurdepääsutee asendiplaani. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja ühekordse hüvitise 1500 eurot. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning määras puudutatud isiku menetluskulud rahaliselt kindlaks. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 942 eurot ning seadusjärgses määras viivise menetluskuludelt (VÕS § 113 lg 1 teine lause).
Maakohus määras juurdepääsu tingimused järgmiselt:
2-20-17870 1) Juurdepääsutee asub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr 1864737 kantud kinnistul ning selle asukoht on tähistatud kaardil märkega „Juurdepääs”; 2) Juurdepääsuteed võib kasutada Pärnu mnt 28c kinnistule (registriosa nr 1846437) pääsemiseks ja sealt lahkumiseks piiranguteta nii jalgsi kui sõidukitega, sh veoautodega; 3) Kinnistu nr 1864737 osas on juurdepääsutee pikkus 53 meetrit, laius 4 meetrit ja pindala 212 m2; 4) Juurdepääsu tasu on 80 eurot aastas, mille Pärnu mnt 28c kinnistu igakordne omanik on kohustatud tasuma Pärnu mnt 28b omanikule üks kord aastas hiljemalt iga aasta jaanuarikuu jooksul; 5) Juurdepääsu teed hooldab Pärnu mnt 28c omanik vajalikul määral ise; 6) Juurdepääsuteel ei ole lubatud parkida ega asju ladustada;
4.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud ning juurdepääs tuleb avaldaja taotletud viisil määrata. Maakohus teostas 13. aprillil 2021 paikvaatluse Pärnu mnt 28, 28a ja 28c kinnistutel. Paikvaatlusel tuvastas maakohus, et kinnistult asukohaga Pärnu mnt 28c puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning asfalteeritud tee üle kinnistute asukohaga Pärnu mnt 28, Pärnu mnt 28a ja Pärnu mnt 28b võimaldab juurdepääsu Pärnu mnt 28c kinnistule.
4.3.Maa-ameti 20. aprilli 2021. a teatisest, katastriüksuse plaanist ja asendiplaanist nähtub, et Märjamaa alevis asuv katastriüksus asukohaga Pärnu mnt 28 kanti maakatastrisse
20.detsembril 2001 korteriomandi seadmise eesmärgil. Katastrisse kandmise aluseks oli Märjamaa alevivalitsuse 23.10.2001 korraldus nr 239 ja 2001. a oktoobris Arco Vara Geodeesia AS-i poolt koostatud katastriüksuse plaan, millest nähtub, et praegused Pärnu mnt 28, 28a, 28b ja 28c kinnistud moodustasid ühe maaüksuse. Asendiplaanist nähtub, et Pärnu mnt 28 eraldamisel jäi muu osa muutmata. Esimese Eesti Vabariigi aegselt maa-alade jaotuse kaardilt nähtub, et Pärnu mnt 28, 28a, 28b ja 28c kinnistute asukohas oli tegemist ühe kinnistuga. Taasiseseivunud Eesti Vabariigi algusaja kaardilt nähtub, et praegused Pärnu mnt 28, 28a, 28b ja 28c kinnistud moodustasid varem ühe terviku. Praeguse Pärnu mnt 28, 28a, 28b ja 28c hoonete ja nende aluse maa erastamisel uute katastriüksuste moodustamisel tähistati Pärnu mnt 28b kinnistul olev tee, mille kaudu pääses ja pääseb Pärnu mnt 28c kinnistule, avaliku kasutuse märkega.
4.4.Avaldaja selgitas ärakuulamisel, et algselt kuulus hoone ning terve maaüksus Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK), kus asus Märjamaa metskond. Märjamaa Metsamajand ehitas 1982. aastal Pärnu mnt 28c kinnistule garaaži ning praeguselt kinnistult Pärnu mnt 28 ehitati tee garaažini üheaegselt garaažiga, s.o 1982. aastal. Avaldaja ja tema abikaasa töötasid metsamajandis ning parkisid garaažis oma tööautosid. Avaldaja omandas garaaži erastamise käigus 2000-ndate aastate alguses. Avaldaja kasutab kinnistul 28c asuvat hoonet ka praegu garaažina. Alates garaaži ehitamisest praeguseni on garaažis hoitud autosid ning garaažini viivat teed on kasutatud pidevalt alates selle ehitamisest kuni praeguseni. Lisaks hoiab avaldaja Pärnu mnt 28c kinnistul asuvas hoones küttepuid.
4.5.Maakohus nõustus avaldajaga, et avaldaja taotletud viisil juurdepääsu määramine võimaldab liikuda avaldajale kuuluvate kinnistute vahel kõige otstarbekamalt. Samuti tagab see viis juurdepääsu vajaduseta teha ümberehitusi, jättes vana tee alles. Uue tee ehitamise korral tuleks likvideerida osa Pärnu mnt 28c kinnistu aiast, haljastusest ning taimedest. See rikuks ära kinnistu senise kasutusviisi. Kuna puudutatud isik ei kasuta oma hoonetesse pääsemiseks igapäevaselt avaldaja taotletud juurdepääsu, on ka avaldaja ja puudutatud isiku vahelised konfliktid välditavad. Praeguses asukohas on juurdepääsutee kõigile osapooltele vähem
2-20-17870 koormav. Seega on juurdepääsu määramise eeldused täidetud – tee on olemas ja kasutatav ning tee kasutamiseks ei ole kummalgi poolel vaja teha täiendavaid toiminguid. Juurdepääsu määramisega seni kasutatud tee kaudu ei piirata kuidagi tee aluse maa kasutust ega puudutatud isiku õigust seda kinnistu osa endisel viisil kasutada. Pärnu mnt 28b kinnistul ei muutu tee alla jääva kinnistu osa kasutamine, mistõttu ei saa see kuidagi kahjustada Pärnu mnt 28b kinnistu sihipärast kasutamist ega kinnistu väärtust.
4.6.Avaldaja taotles juurdepääsu tagamist õigusega läbida juurdepääsutee sõiduauto ja veokiga. Maakohtu hinnangul tuleb juurdepääs määrata võimalusega kasutada teed sõiduauto või veoautoga, kuna avaldaja pargib Pärnu mnt 28c kinnistul sõiduautosid ning hoiab küttepuid. Kinnistul asub ka aiamaa, kuhu avaldaja transpordib aiaga seotud materjale. Oluline on tagada juurdepääs päästeveokile. Puudutatud isiku väited, et juhuslikud isikud sõidavad veokitega kinnistule Pärnu mnt 28c ning, et avaldaja ei pargi kinnistul autosid ja ei hoiusta küttepuid, on tõendamata. Samuti on tõendamata puudutatud isiku väide, et juurdepääs takistab tema kinnistul ehitustööde teostamist.
4.7.Juurdepääsutee laiuse määramise osas nõustus maakohus puudutatud isiku seisukohaga, et juurdepääsutee määramine 7 m laiusena ei ole põhjendatud. Maakohus tugines siin ka Märjamaa Vallavalitsuse teespetsialisti seisukohale, kes leidis, et tee piisav laius on 4 m. Sellise laiusega tee on piisavalt lai ka talvel lume lükkamiseks.
4.8.Maakohus määras juurdepääsu tähtajatuna, õigusega kasutada seda jalgsi, sõidukite sh veokiga. Juurdepääsutee pikkuseks määras maakohus 53 m, laiuseks 4 m ning määras, et see hõlmab 212 m2 Pärnu mnt 28b kinnistust. Juurdepääsutee täpne asukoht on esitatud määrusele lisatud plaanil. Tee hooldamisega tegeleb avaldaja, kes on selleks ka oma nõusoleku andnud.
4.9.Puudutatud isik leidis, et juurdepääsu talumistasu peaks olema 500 eurot aastas. Avaldaja sellega ei nõustunud, leides, et mõistlik tasu on 50 eurot aastas. Kohtupraktika kohaselt arvestatakse tasu määramisel tee hoolduskulusid, teealuse maa maksu ning võimalikke takistusi kinnistu kasutamisel. Puudutatud isik tasub juurdepääsutee alla jääva maa eest maamaksu 56 eurot aastas (Maksu- ja Tolliameti teatis). Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel on hoonestatud maaga tehingute puhul pinnaühiku keskmiseks hinnaks Märjamaa alevis 2021.a 38,83 eurot/m2. Maakohtu selgituse kohaselt tuleb kinnistu väärtuse vähenemise eest ühekordse hüvitise määramisel arvestada, et tegemist on hoonestatud maaga, samuti asjaoluga, et teed on kasutatud pikaajaliselt ning puudutatud isik omandas kinnistu, teades, et osa temale kuuluvast maast hõlmab juurdepääsutee. Eelnevaid asjaolusid arvestades pidas maakohus põhjendatuks määrata ühekordse hüvitise suuruseks 1500 eurot (ühe maksena) ning juurdepääsutee kasutamise talumistasuks 80 eurot aastas.
4.10.Kuna kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 2 p-i 5 kohaselt on juurdepääsu kohta kande tegemiseks kinnistusraamatusse vajalik puudutatud isiku nõusolek, kohustas maakohus puudutatud isikut andma nõusoleku vastava kande tegemiseks ning asendas vastava nõusoleku kohtuotsusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5).
4.11.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema menetluskulud 942 eurot (ilma käibemaksuta). Puudutatud isiku lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu oli kokku 15 tundi 50 minutit ning tunnitasu 60 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus pidas lepingulise esindaja ajakulu ning tasumäära põhjendatuks ning rahuldas menetluskulude hüvitamise taotluse tervikuna. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse juurdepääsu määratlemise osas ning teha uus määrus, millega määrata juurdepääsu asukoht, sh laius,
2-20-17870 vastavalt 3. detsembri 2020. a esitatud avalduse lisale 9. Samuti palus avaldaja tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
5.1.Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus eksinud juurdepääsu tee asukoha kindlaksmääramisel. Maakohtu määruse resolutsiooni kohaselt on juurdepääsu asukoht tähistatud kaardil märkega „Juurdepääs“, kuid määrusele ei ole lisatud dokumenti ega kaarti märkega „Juurdepääs“, vaid on lisatud kaart märkega „plaan“ ning juurdepääsuks kasutatav ala on tähistatud alana. Maakohtu määruse resolutsiooni kohaselt on juurdepääsu laius 4 meetrit. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praeguses asukohas juurdepääs kõigile osapooltele vähemkoormav ning võimaldab juurdepääsu ilma ümberehituse ja vana tee likvideerimiseta. Samas leidis maakohus, et 7 m laiuse juurdepääsutee määramine ei ole põhjendatud. Need seisukohad on vastuolulised ning ei ole ka kooskõlas määrusele lisatud plaaniga, millel on juurdepääsu laius osaliselt 5 m ja osaliselt 7 m. Maakohus lisas määrusele plaani, mille alusel avaldaja juurdepääsu määramist taotles. Lisatud plaan ei vasta maakohtu määruse p-s 1.3 määratud tee laiusele. Määrus ei ole üheselt arusaadav ja täidetav.
5.2.Kuigi maakohus nõustus avaldajaga, et juurdepääs tuleb anda olemasoleva tee (ja teekatendi) asukohas, siis määras maakohus ekslikult tee laiuseks 4 m. Avaldaja selgituste kohaselt on olemasolev tee asfalteeritud. Kui tee laiuseks määratakse 4 m kinnistu servast, siis jääb osa teest juurdepääsu alast välja, seda eelkõige Pärnu mnt poolses osas, kus avaldaja on taotlenud tee praegusest asukohast lähtudes juurdepääsu laiuseks 7 m kinnistu servast. Selliselt tee ala määrates saaks puudutatud isik soovi korral teekatte eemaldada ulatuses, mis ei ole hõlmatud avaldaja kasuks määratud juurdepääsuga. Praegu ei ole juurdepääs kogu tee ulatuses 4 m laiune. Maksimaalselt 4 m laiune juurdepääs on ebamõistlik, kuna olemasoleva tee ja kinnistu lõunapoolse piiri vahele jääb mururiba, mida puudutatud isik ei saaks niikuinii muul eesmärgil kasutada. Avaldaja hinnangul tuleb tee ala määramisel võtta aluseks olemasoleva tee asukoht, seetõttu tuleb maakohtu määrust täpsustada selge viitega juurdepääsuala asukohale.
5.3.Avaldaja ei nõustu ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramisega. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks tuli menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtupraktikas on leitud, et TsMS § 172 lg 1 kohaldamine ei tähenda seda, et menetluskulud tuleb igal juhul jätta avaldaja kanda, kuna juurdepääs määratakse avaldaja huvides. Maakohus ei ole määruses menetluskulude õiglast jaotust kaalunud. Kui üldise eelduse kohaselt jäetakse menetluskulud vaidluse kaotanud poolele, ehk praegusel juhul puudutatud isikule, oleks maakohus pidanud põhjendama, miks ta menetluskulud teistmoodi jaotas. Menetluskulude jaotuse otsustamisel tuleks arvestada ka asjaolu, et puudutatud isik on teinud takistusi juurdepääsu kasutamiseks ning menetlus on puudutatud isiku tõttu veninud, samuti on asjas korraldatud mitu kohtuistungit, kuigi avaldaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Maakohus ei ole arvestanud ka asjaoluga, et puudutatud isik taganes 3. juunil 2021 toimunud kohtuistungil tema enda poolt pakutud kompromissist. Avaldaja arvestas puudutatud isiku kompromissettepanekuga ning asus selle alusel koostama maa mõõdistamist, et vahetada juurdepääsutee alune maatükk Pärnu mnt 28c kinnistust eraldatava osaga. Kompromissi arutasid pooled juba enne kohtumenetlust, kuid puudutatud isik ei näidanud üles soovi kompromiss sõlmida. Lisaks sulges puudutatud isik kohtumenetluse ajal tee ning avaldaja oli sunnitud tegema täiendavaid kulutusi seoses õigusabiga, et saada õiguskaitset. Maakohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse.
5.4.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Märjamaa Vallavalitsus toetas avaldaja määrust menetluskulude jaotuse osas ning leidis ka, et määrust tuleb juurdepääsutee asukoha osas täpsustada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2-20-17870
6.Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 2 alusel koosmõjus §-iga 659 osaliselt tühistada menetluskulude jaotuse osas. Samuti täpsustab ringkonnakohus määruskaebuse taotlusest lähtudes maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1.3 juurdepääsutee asukoha ja laiuse määramise osas. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega täiendab maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1.3 sõnastust, lisades lausesse „Juurdepääsutee laius 4 meetrit“ sõnad „arvestades, et tee laiust arvestatakse tee telgjoonest selliselt, et kummalegi poole tee telgjoont jääb 2 meetrit“. Menetluskulud jätab ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Avaldaja hinnangul on maakohtu määrus juurdepääsutee asukoha osas ebaselge, kuna määruse resolutsiooni p-is 1.3 on määratletud ainult juurdepääsutee laius. Kuna oma praeguses osas ei kulge juurdepääsutee täpselt puudutatud isiku kinnistu piirist, vaid tee ja kinnistu piiri vahele jääb ka mururiba, siis võib praktikas tekkida segadus, kust juurdepääsutee kulgeb. Avaldaja pidas ka menetluskulude jaotust põhjendamatuks, kuna maakohus ei põhjendanud, millistel kaalutlustel jäid menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja hinnangul tuli menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik tegi avaldajale takistusi tee kasutamisel ning ei olnud valmis kohtuväliselt kokkulepet sõlmima. Muus osas nõustub avaldaja maakohtu määrusega.
8.Kolleegiumi hinnangul saab maakohtu määruse resolutsiooni p-ist 1.3 tuleneva arusaamatuse juurdepääsutee asukoha määratlemisel lahendada ja määrata tee asukoha ja laiuse tee telgjoone kaudu. Kolleegium täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1.3 täiendava sõnastusega osas, milles on öeldud, et tee laius on 4 meetrit. Kui tee laiuse määratlemisel lähtuda olemasoleva tee telgjoonest (keskjoonest), selliselt, et mõlemale poole telgjoont jääb 2 meetrit, siis ei teki praktikas küsimust, kus tee asuma peaks. Tee jääb ikka samasse kohta, kui mõnes kohas on see kitsam, kui 2 meetrit tee telgjoonest, siis tuleb looduses seda laiust tee laiusena siiski arvesse võtta ja sellise laiusega juurdepääs ka tagada. Kolleegiumi hinnangul kaob avaldajal sel juhul ka vajadus arvestada tee pindala sisse muruga kaetud ala, mis jääb tee serva ja võib mõnes kohas ulatuda ka 5-7 meetrini.
9.Kuna kolleegiumi hinnangul on maakohus praegusel juhul menetluskulude jaotuse määramisel diskretsiooni piire ületanud, tuleb menetluskulude jaotust muuta. Ringkonnakohus nõustub osaliselt avaldaja seisukohaga, et kuna puudutatud isik ei olnud valmis tegema koostööd juurdepääsu määramisel ilma kohtu sekkumiseta, siis on menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendamatu. Kuid kuna juurdepääs määratakse siiski avaldaja huvides ning see riivab teatud ulatuses puudutatud isiku omandiõigust, siis neist kaalutlustest lähtudes tuleks menetluskulud jätta mõlemas kohtuastmes menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172). Sellist seisukohta on toetatud ka varasemas kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
7.oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14). Kuna menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.