Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-14574
Tsiviilasi
Helju Lumi avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. aprilli 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aivo Tammiku määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Aivo Tammik (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (avaldaja): Helju Lumi (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vambola Olli Puudutatud isikud: Janar Kattai (isikukood XXXXXXXXXXX) Osaühing Pressi (registrikood esindaja Kalmer Seemann
10605164),
seaduslik
Leo Küppar (isikukood XXXXXXXXXXX) Vello Mäeots (isikukood XXXXXXXXXXX) Margus Ojaperv (isikukood XXXXXXXXXXX) Maria Tammik (isikukood XXXXXXXXXXX) Tarvet Päkk (isikukood XXXXXXXXXXX) Väino Lõhmus (isikukood XXXXXXXXXXX) Karin Kõivoste (isikukood XXXXXXXXXXX) Osaühing SUPREMO (registrikood 11286815), seaduslik esindaja Kaimar Kõivoste Setomaa vald (Setomaa Vallavalitsuse kaudu) Toftani Metsanduse OÜ (registrikood 10828823), seaduslikud esindajad Martin Arula ja Jaanus Lehes Tarmo Tolm (isikukood XXXXXXXXXXX) Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) OÜ Tava Mets (registrikood 10320326), seaduslikud esindajad Jaanus Kiis ja Janek Padar Forest Reserves OÜ (registrikood 11603960), seaduslik esindaja Jevgeni Smirnov
Jätta rahuldamata A. Tammiku taotlus uue paikvaatluse korraldamiseks.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 29. aprilli 2022. a määruse resolutsiooni p 5 osaliselt juurdepääsutasu suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega P. kinnisasja igakordne omanik tasub N. kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsu talumise tasu 71 eurot 40 senti aastas, mis tuleb tasuda iga aasta 1. märtsiks jooksva aasta eest. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
1.Rahuldada avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks.
2.Määrata Võru maakonnas Setomaa vallas Talka külas asuvale C. kinnistule (registriosa nr XXXXX) juurdepääs avalikult kasutatavalt Vastseliina-MeremäeKliima teelt nr 25182 mööda Võru maakonnas Setomaa vallas Talka külas asuvate N. (registriosa nr XXXXX), Reinu (registriosa nr 68641), M. (registriosa nr XXXXXX), Ala-Mõruuibo. (registriosa nr 475241), Misso Metskond 102 (registriosa nr 14487850), Lombimetsa (registriosa nr 173241), Kiriku (registriosa nr 3029441), Tammiste (registriosa nr 12413750) ja Lehemäe (registriosa nr 3091141) kinnistute kulgeva tee, mille asukoht on tähistatud käesoleva määruse lisaks oleval kaardil punase joonega.
3.Juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui sõidukitega, sh teenindav transport.
4.Kohustada A. Tammikut andma nõusolek märkuse kandmiseks kinnistusraamatu registriosa nr XXXXX (N.) III jakku juurdepääsu kohta kinnistule nr XXXXX (P.) selle igakordse omaniku kasuks käesoleva määruse p-s 2 ja 3 määratud tingimustel.
5.P. kinnisasja igakordne omanik tasub N. kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsu talumise tasu 71 eurot 40 senti aastas, mis tuleb tasuda iga aasta 1. märtsiks jooksva aasta eest.
6.P. kinnisasja igakordne omanik tasub Eesti Vabariigile (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) juurdepääsu talumise tasu 0,03 eurot ühe ruutmeetri kohta aastas (lisandub käibemaks), mis tuleb tasuda iga aasta
1.märtsiks jooksva aasta eest.
7.Käesoleva määruse lahutamatu osa on kaart juurdepääsutee asukoha kohta.
8.Tühistada Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2020. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus.
9.Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Helju Lumi (avaldaja) esitas 6. oktoobril 2020 Tartu Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Avaldaja 7. juunil 2021 kohtule esitatud taotluse kohaselt palus avaldaja juurdepääsu määramist selliselt, et see läbib N. (omanik Aivo Tammik), Reinu (omanik Toftani Metsanduse OÜ), M. (omanik Tarmo Tolm), Ala-Mõruuibo. (omanik Toftani Metsanduse OÜ), Lombimetsa (omanik Toftani Metsanduse OÜ), Kiriku (omanik Toftani Metsanduse OÜ), Tammiste (omanik OÜ Tava Mets) ja Lehemäe (omanik Forest Reserves OÜ) maaüksusi. Juurdepääs läbib ka maaüksust Misso Metskond 102, mille omanikuks on Eesti Vabariik. Kohus kaasas
18.augusti 2021 määrusega nimetatud kinnistute omanikud menetlusse. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Setomaa vallas Talka külas asuv C. kinnistu. Kinnistu koosneb kahest katastriüksusest, millest üks on maatulundusmaa, mis on kaetud metsaga. Avaldaja poeg Urmo Lumi tegi juunis metsaraiet. Metsamaterjali väljaveol selgus, et vedada saab ainult üle A. Tammikule (puudutatud isikule) kuuluva B. kinnistu. Viimane keelas ülesõidu. Metsamaterjali väljavedu toimus suure ringiga ning selle käigus riivas traktor puudutatud isiku noori puid. Tekkis tüli, mille käigus puudutatud isik kutsus politsei. Avaldaja
oli seisukohal, et ainus juurdepääsutee on üle B. kinnistu. Avaldaja vajab teed üksnes metsamaterjali väljaveoks ning tee kasutamise intensiivsus on madal. Kohus on 21. oktoobril 2020 teostanud paikvaatluse ning teinud kindlaks, et juurdepääsu määramine on võimalik ka teisi kinnistuid läbiva pinnastee kaudu, millele on tuginenud ka B. kinnistu omanik. Seetõttu on kohus kaasanud puudutatud isikutena menetlusse N., Piusaveere, Lättemäe, Piiriveere, Mäeotsa, Mäe-Mõruuibo., Variku, Mäe, Kolmnurga ja E. kinnistute omanikud ning kohaliku omavalitsusena Setomaa valla.
2.A. Tammik (B. kinnistu omanik) vaidles avaldusele vastu.
3.Leo Küppar, Karin Kõivoste ja Kaimar Kõivoste (E. kinnistu omanikud) lubasid kasutada oma kinnistut läbivat teed. OÜ Pressi (Lättemäe kinnistu omanik) lubas kasutada olemasolevat teed. OÜ Tava Mets (Tammiste kinnistu omanik) oli seisukohal, et avaldaja võib Tammiste kinnistut kasutada tingimusel, et pärast kinnistu kasutamist jääb see samasse seisu, mis oli enne kasutamist. Forest Reserves (Lehemäe kinnistu omanik) selgitas, et ta ei tee takistusi Lehemäe kinnistu kaudu avalikule teele pääsemiseks. Tee seisukorra eest vastutab tee kasutaja. Toftani Metsanduse OÜ (Kiriku, Lombimetsa, Ala-Mõruuiboõruuibo. ja Reinu kinnistute omanik) nõustus üle kinnistute kulgeva pinnastee kasutamist juurdepääsuks C. kinnistule mõistlikul ajal (külmunud, kuiv pinnas).
4.Tarvo Päkk (A. kinnistu omanik) ei olnud nõus juurdepääsu määramisega A. kinnistu kaudu.
5.Tarmo Tolm (D.. kinnistu omanik) oli seisukohal, et avaldaja 7. juuni 2021 täienduses toodud võimalik juurdepääsutee C. kinnistule on olemas juba vanadel kaartidel. Kõnealune pinnastee on oluline ligipääsuvõimalus paljude selle piirkonna metsaomanike jaoks. T. Tolm lubas kasutada D. kinnistul kulgevat pinnasteed C. kinnistule ligipääsuks eeldusel, et on külm/kuiv periood.
6.Eesti Vabariik (Riigi Majandamise Keskuse kaudu) oli seisukohal, et avaldaja 7. juuni 2021 täienduses nimetatud juurdepääs C. kinnistule kulgeks mööda ajaloolist, Eesti põhikaardile kantud pinnasteed, mis osaliselt läbib ka RMK valduses olevat Misso metskond 102 kinnistut. Nimetatud tee osas on RMK-l olnud läbirääkimisi Setomaa Vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonna juhatajaga ja RMK on teinud vallale ettepaneku määrata tee avalikuks kasutamiseks, kanda tee kohaliku teena riiklikusse teeregistrisse ja sõlmida RMK valduses oleval maal kulgeva teelõigu osas avaliku kasutamise leping.
7.Setomaa vald (Setomaa Vallavalitsuse kaudu) oli seisukohal, et juurdepääs tuleb määrata vastavalt avaldaja 7. juuni 2021 menetlusdokumendis taotletule.
MAAKOHTU LAHEND
8.Tartu Maakohus otsustas 29. aprilli 2022. a määrusega järgmiselt:
8.1.Rahuldada avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks (resolutsiooni p 1).
8.2.Määrata Võru maakonnas Setomaa vallas Talka külas asuvale C. kinnistule (registriosa nr
XXXXX)
juurdepääs avalikult kasutatavalt Vastseliina-Meremäe-Kliima teelt nr 25182 mööda Võru maakonnas Setomaa vallas Talka külas asuvate N. (registriosa nr XXXXX), Reinu (registriosa nr 68641), M. (registriosa nr XXXXXX), Ala-Mõruuibo. (registriosa nr 475241), Misso Metskond 102 (registriosa nr 14487850), Lombimetsa (registriosa nr 173241), Kiriku (registriosa nr 3029441), Tammiste (registriosa nr 12413750) ja Lehemäe (registriosa nr 3091141) kinnistute kulgeva tee, mille asukoht on tähistatud käesoleva määruse lisaks oleval kaardil punase joonega (p 2).
8.3.Juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui sõidukitega, sh teenindav transport (p 3).
8.4.Kohustada A. Tammikut andma nõusolek märkuse kandmiseks kinnistusraamatu registriosa nr XXXXX (N.) III jakku juurdepääsu kohta kinnistule nr XXXXX (P.) selle igakordse omaniku kasuks käesoleva määruse p-s 8.2 ja 8.3 määratud tingimustel (p 4).
8.5.P. kinnisasja igakordne omanik tasub N. kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsu talumise tasu 50 eurot aastas, mis tuleb tasuda iga aasta 1. märtsiks jooksva aasta eest (p 5).
8.6.P. kinnisasja igakordne omanik tasub Eesti Vabariigile (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) juurdepääsu talumise tasu 0,03 eurot ühe ruutmeetri kohta aastas (lisandub käibemaks), mis tuleb tasuda iga aasta 1. märtsiks jooksva aasta eest (p 6).
8.7.Käesoleva määruse lahutamatu osa on kaart juurdepääsutee asukoha kohta (p 7).
8.8.Tühistada Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2020. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus (p 8). Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Avaldaja taotleb tema kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramist (asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1). Avaldajale kuulub Võru maakonnas Setomaa vallas Talka külas asuv P. kinnisasi. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja kinnisasi ei külgne avalikult kasutatava teega. See asjaolu nähtub ka kaardimaterjalilt, ning kohus veendus selles ka paikvaatlusel. Kohus märkis, et C. kinnistu nõlvadest ei ole võimalik raske metsaveotehnikaga üles sõita, kuna nõlvad on metsatehnika jaoks liiga rasked (vt ka paikvaatluse protokolli lk 1 olev foto). C. kinnistule lähim avalikult kasutatav tee on Vastseliina-Meremäe-Kliima tee nr 25182. Avaldajal ei ole olnud võimalik pääseda oma kinnisasjale, sest B. kinnistu omanik sulges tee ning ei soovi, et avaldaja tema kinnisasja kasutaks. Praegusel ajal pääseb P. kinnisasjale üksnes Tartu Maakohtu
30.oktoobri 2020. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse alusel. Sellega on täidetud juurdepääsutee määramise esimene tingimus, s.o juurdepääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt avaldaja kinnisasjale. Paikvaatlusel selgus, et juurdepääsu määramine on võimalik ka teisi kinnistuid läbiva pinnastee kaudu, millele on tuginenud ka B. kinnistu omanik. Paikvaatlusel mõõtis kohus tee laiuseks 2,3-2,5 m, tee on looklev ja kulgeb kõrgete kallaste ning kohati kõrgete nõlvade vahel (vt paikvaatluse protokolli lk 6-7). Avaldaja on selgitanud, et metsaväljaveotraktori laiuseks on 2,7 m. Setomaa Vallavalitsuse esindaja Erika Joonas on selgitanud, et mäkke tõusul on kuristik nii kitsas, et sealt mahuks läbi vaid sõiduautoga. Arvestades seda, et avaldajale on juurdepääs vajalik metsamaa hoolduseks ja metsa majandamiseks (sh metsamaterjali väljaveo eesmärgil), ei taga see avaldajale vajalikku juurdepääsu. Eelneva tõttu ei pidanud kohus põhjendatuks selliselt juurdepääsu määramist. Kohus pidas põhjendatuks määrata juurdepääsu selliselt, et see läbib N., Reinu, M., AlaMõruuibo., Lombimetsa, Kiriku, Tammiste, Lehemäe ja Misso Metskond 102 maaüksusi. Siinkohal arvestas kohus seda, et nimetatud kinnisasjade omanikud (v.a N. kinnisasja omanik Aivo Tammik) on juurdepääsu määramisega nõustunud. Mõned omanikud on välja toonud, et selline juurdepääsutee on olemas juba vanadel kaartidel ning see on oluline ligipääsuvõimalus paljude selle piirkonna metsaomanike jaoks. N. kinnisasja omaniku peamiseks vastuväiteks on olnud see, et avaldaja on metsamaterjali väljaveol juba kahjustanud puudutatud isiku puid, tekitades sellega talle kahju. Kohus märkis, et paikvaatlusel selgus, et kahjustada on saanud isekülvina kasvanud puud (enamus kõrgusega ca 20-60 cm; vt paikvaatluse protokolli lk 5). Ka puudutatud isik on paikvaatlusel kohtule
kinnitanud, et kahjustada saanud puud on isekülvina kasvanud puud. Metsamaterjali väljaveol isekülvina kasvanud puude kahjustamist ei saa kohtu hinnangul pidada puudutatud isiku huvide selliseks riiveks, mis kaaluks üles avaldaja juurdepääsu vajadust. Lisaks sellele arvestas kohus ka asjaolu, et juurdepääsu kasutamise vajadus ei ole suur. Seda ilmestab kohtu hinnangul ka asjaolu, et kuigi esialgse õiguskaitse korras on avaldajal lubatud kasutada N. kinnisasja, siis 1,5 aasta jooksul ei ole avaldajal sellist vajadust tekkinud. Eelneva tõttu rahuldas kohus avalduse ning kohustas A. Tammikut andma nõusoleku märkuse kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistuosakonna registriossa. Reinu, M., Ala-Mõruuibo., Lombimetsa, Kiriku, Tammiste ja Lehemäe kinnisasjade omanikud on kohtule avaldanud, et nad ei soovi tasu määramist. Eelneva tõttu ei määranud kohus tasu nimetatud kinnisasjade omanike kasuks. Avaldaja oli seisukohal, et juurdepääsutasu N. kinnisasja kasutamise eest peaks olema 50 eurot aastas. A. Tammik on kohtule esitatud seisukohas märkinud, et tasu suurus oleneb kahjustatud puude arvust, vanusest ja liigist, sellele lisanduvad ekspertide kulud ja tasud. Kohtu hinnangul ei saa juurdepääsutasuna määrata kahjuhüvitist. Käesolev kohtumäärus on täitedokument, mistõttu peab juurdepääsutasu olema konkreetse suurusega. Vastasel juhul ei ole seda võimalik täita, kuivõrd kohtutäitur ei saa täitemenetluses kindlaks teha, mitu puud on kahjustada saanud. Kohus pidas põhjendatuks määrata tasuks 50 eurot aastas. Siinkohal arvestas kohus seda, et juurdepääsutee kasutamise vajadus ei ole suur. Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) märkis, et tulenevalt metsaseaduse § 58 lg-st 1 on riigimaale seatav reaalservituut tasuline. Tasu suurus ei tohi olla väiksem tasu harilikust väärtusest. Arvestades seisukohas toodut pidas kohus põhjendatuks määrata tasuks 0,03 eurot ühe ruutmeetri kohta aastas (lisandub käibemaks). Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9.A. Tammik esitas määruskaebuse ja selle täiendused, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt määrata C. kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt mööda Lättemäe, Variku, R., Kolmnurga, Külaveere, Reinu, M., Ala-Mõruuibo., Misso metskond 102, Lombimetsa, Kiriku, Tammiste ja Lehemäe kinnistute kulgeva tee, mille asukoht on tähistatud käesoleva dokumendi lisaks oleval kaardil punase joonega (lisa 1). Juhul kui juurdepääsutee asukoht jääb muutmata, siis suurendada N. kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsu talumise tasu vastavalt kohtu äranägemisele. A. Tammik palub rahuldada taotluse uue paikvaatluse läbiviimiseks ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus on kaalutlusõigust teostanud ebapiisavalt jättes alternatiivse juurdepääsu võimaluse põhjendamatult kõrvale. Maakohus ei ole arvestanud koormatava kinnisasja omaniku huve. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et metsamaterjali väljaveol isekülvina kasvanud puude kahjustamist ei saa pidada A. Tammiku huvide selliseks riiveks, mis kaaluks üles juurdepääsu vajaduse. Avaldaja on metsamaterjali väljaveol juba kahjustanud puid, tekitades sellega kahju. Metsanduse konsulent Aarne Volkovi poolt koostatud aktist nähtub, et avaldaja tegevuse tõttu on kahjustatud A. Tammiku metsakinnistut. Kahjustada on saanud kokku 34 puud ning kahju on tekitatud minimaalselt 680 eurot. Täiendav kahju on võimalik ära hoida alternatiivse juurdepääsu määramisega.
Avaldaja kinnistule on ligipääs olemas ja seetõttu on tegelikkuses põhjendatud jätta avaldus rahuldamata. Nõude rahuldamise eeldused ei ole AÕS § 156 lg 1 järgi täidetud. Alternatiivselt on võimalik määrata juurdepääsu tee alternatiivse lahenduse kaudu, mis kahjustaks vähem koormatava kinnisasja omanike huve, sh ei oleks takistusi kui juurdepääsu tee kulgeks mööda A. Tammiku kinnistu alumist teed. Tsiviilasja raames teostatud paikvaatlusel veendus kohus, et juurdepääsu määramine on võimalik ka teisi kinnistuid läbiva pinnastee kaudu. Sellisel viisil juurdepääsutee rajamine on otstarbekam ning kahjustaks vähem koormatava kinnisasja omanike huve. Kõnealuse tee puhul on tegemist piisavalt laia teega, kus metsaväljaveotraktoril on võimalik liigelda probleemideta. Sealjuures ei kahjustaks nimetatud teel liiklemine koormatava kinnisasja omanike huve. A. Tammiku hinnangul on vajalik korraldada uus paikvaatlus, mille käigus on võimalik tuvastada, et juurdepääsutee on võimalik määrata läbi Piusaveere, Lättemäe, Piiriveere, Mäeotsa, Mäe-Mõruuibo., Variku, Mäe, Kolmnurga ja E. kinnistu. Paikvaatlusel on võimalik veenduda, et nimetatud teed mööda on võimalik avaldajal oma metsa majandada. Sealjuures on võimalik veenduda, et tee on piisavalt lai ning väidetavad nõlvad või mäkketõusud ei ole niivõrd kõrged, et takistaksid masinatel liiklemist. Juurdepääsutasu 50 eurot aastas on põhjendamatult väike. Siinjuures on oluline arvestada, et antud juhul on põhjustatud kahju 680 euro ulatuses. Tekkinud kahju on võimalik hüvitada suurendades oluliselt määratud juurdepääsutasu või määrata ühekordne juurdepääsutasu summas 680 eurot.
10.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-31-17 selgitanud, et kohus võib vajadusel kohustada puudutatud isikut lubama avaldajal tee valmis ehitada või viia see seisukorda, mis vastab selle kasutamise nõuetele ning võimaldab teed kasutada vastavalt avaldaja soovitud ja kohtu määratud tingimustele. Seega isegi, kui oleks varasema metsamaterjali väljaveoga C. kinnistult kahjustatud taimestikku või puid, mis takistasid metsamaterjali väljavedu, siis ei saa seda lugeda kahju tekitamiseks. C. kinnistule juurdepääsuks määratud tee on olnud kasutuses metsa väljaveo teena.
11.Eesti Vabariigil (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) puudub määruskaebuse kohta arvamus, kuna määruskaebuses toodud asjaolud ei puuduta Riigimetsa Majandamise Keskuse huvisid.
12.Setomaa vallavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu. Setomaa Vallavalitsuse esindaja osales 21. oktoobri 2020. a paikvaatlusel. Setomaa Vallavalitsus leidis, et metsaveoks on läbimatu tee C. kinnistult lääne suunas läbi Lättemäe, Piiriveere, Mäeotsa ja Mäe-Mõruuibo kinnistute. Mäeotsa kinnistul on tee väga kitsas kahe järsu nõlva vahel, teed mööda metsa väljavedu ei ole võimalik. Määratud juurdepääsu saab kasutada ka B. kinnistu omanik metsamaa hoolduseks, metsa majandamiseks, samuti oleks juurdepääsu võimalus C. kinnistust läände jäävate kinnistute majandamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 5 tuleb tühistada osaliselt juurdepääsutasu suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega P. kinnisasja igakordne omanik tasub N. kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsu talumise tasu 71 eurot 40 senti aastas, mis tuleb tasuda iga aasta 1. märtsiks jooksva aasta eest. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus jätab rahuldamata A. Tammiku taotluse uue paikvaatluse korraldamiseks.
14.AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 4. märtsi 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857, p 15; Riigikohtu 13. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161/207, p 17.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kuna avaldajal puudub avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs oma kinnisasjale, on avaldaja nõue juurdepääsu määramiseks põhjendatud. A. Tammiku määruskaebuses esitatud väide, et avaldaja kinnistule on juurdepääs olemas, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Maakohus veendus 21. oktoobri 2020. a paikvaatlusel, et avaldaja kinnisasi ei külgne avalikult kasutatava teega. Maakohus määras avaldajale juurdepääsu selliselt, et see läbib N., Reinu, M., Ala-Mõruuibo., Lombimetsa, Kiriku, Tammiste, Lehemäe ja Misso Metskond 102 maaüksusi. Maakohus leidis, et alternatiivne juurdepääs, millele on tuginenud A. Tammik maakohtu menetluses ja määruskaebuses, ei taga avaldajale vajalikku juurdepääsu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega.
14.1.A. Tammiku hinnangul on maakohus jätnud alternatiivse juurdepääsu võimaluse põhjendamatult kõrvale arvestamata seejuures B. kinnistu omaniku huve. Ringkonnakohtu hinnangul kaalus maakohus juurdepääsu määramisel nii avaldaja kui puudutatud isikute huve ega ületanud diskretsioonipiire. Maakohus analüüsis ja võrdles mõlemaid juurdepääsutee alternatiive ja asus põhjendatult seisukohale, et juurdepääs tuleb määrata läbi N., Reinu, M., Ala-Mõruuibo., Lombimetsa, Kiriku, Tammiste, Lehemäe ja Misso Metskond 102 maaüksusi. Maakohus arvestas juurdepääsu määramisel seda, et nimetatud kinnisasjade omanikud (v.a N. kinnisasja omanik A. Tammik) on juurdepääsu määramisega nõustunud ning selline juurdepääsutee on olemas juba vanadel kaartidel, sh on see oluline ligipääsuvõimalus paljude selle piirkonna metsaomanike jaoks. Ka Setomaa Vallavalitsuse esindaja on nõustunud, et määratud juurdepääs on parim lahendus kinnistu omanike metsamaa hoolduseks ja majandamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Tammiku välja pakutud alternatiivne juurdepääs ei taga vajalikku juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt avaldaja kinnistuni. Vaidlust ei ole selles, et taotletud juurdepääsu on vaja metsamaa hoolduseks ja metsa majandamiseks (sh metsamaterjali väljaveoks). Paikvaatlusel mõõtis maakohus alternatiivse juurdepääsutee laiuseks 2,3-2,5 m, mis ei ole avaldaja väitel piisav metsaväljaveotraktoriga liiklemiseks. Samuti selgitas avaldaja paikvaatlusel, et raske metsaveotehnikaga ei ole võimalik tõusta C. kinnistu nõlvast (ega ka teistest nõlvadest), sest need on metsatehnika jaoks liiga järsud. Samadele seisukohtadele on jõudnud ka Setomaa Vallavalitsuse esindaja, kes osales ka ise paikvaatlusel. A. Tammik ei nõustu määruskaebuses sellega, et alternatiivse juurdepääsutee puhul on tegemist niivõrd kitsa ja kõrgete nõlvadega teega, mille kaudu ei ole võimalik metsaveotraktoril liigelda. Samas ei ole A. Tammik lükanud ümber paikvaatlusel tehtud järeldusi ega esitanud tõendeid selle kohta, et alternatiivne juurdepääsutee on piisavalt lai ja mitte nii järsk, et metsaväljaveotraktor saaks seal liigelda. Ringkonnakohus jätab rahuldamata A. Tammiku taotluse uue paikvaatluse korraldamiseks. A. Tammik ei ole välja toonud, miks on uue paikvaatluse korraldamine vajalik või kuidas on maakohus rikkunud paikvaatluse läbiviimisel menetlusõiguse norme. Maakohus on
paikvaatlusel vaadelnud nii avaldaja soovitud juurdepääsu kui ka määruskaebuse esitaja pakutud alternatiivset juurdepääsu. Maakohtu paikvaatluse protokollist nähtuvad ringkonnakohtu hinnangul piisavalt selgelt kohapealsed asjaolud. Ringkonnakohus ei pea uue paikvaatluse korraldamist sellises olukorras põhjendatuks. A Tammik ei ole oma väiteid, et metsaveosõidukitel on võimalik liigelda tema poolt välja pakutud alternatiivse juurdepääsutee kaudu, tõendanud või asjakohaselt põhjendanud, miks annaks aluse kahelda maakohtu poolt läbiviidud paikvaatluse tulemuses ja järeldustes.
14.2.A. Tammik leiab, et kui alternatiivse juurdepääsutee määramine ei ole põhjendatud, siis tuleb suurendada juurdepääsu talumise tasu. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määruse põhjendustest ei ole selgelt aru saada, millest lähtudes määras maakohus juurdepääsu tasu suuruseks 50 eurot aastas. Samas on ka A. Tammiku seisukohad põhjendatud juurdepääsutasu suuruse osas olnud terve menetluse vältel ebamäärased. Ringkonnakohus palus A. Tammikul täpsustada juurdepääsutasu suurust arvestades mh Riigikohtu 1. juuni 2022. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-20416 p-s 15 toodud seisukohti tasu suuruse arvutamisel, kuid A. Tammik vastas, et tal puuduvad andmed, et Riigikohtu lahendist tulenevat valemit tasu suuruse määramiseks rakendada. A. Tammik leidis, et juurdepääsutasu võib olla 100 eurot aastas + hüvitada tuleks tekitatud kahju 680 eurot või määrata ühekordne juurdepääsutasu 680 eurot. Riigikohus on viidatud lahendi p-s 15.4 selgitanud, et juurdepääsutasu eesmärk on hüvitada juurdepääsutee talumise kohustusega koormatava kinnisasja omanikule tema omandi kitsendamine (põhiseaduse § 32 mõttes). Seetõttu sõltub juurdepääsutasu suurus sellest, millised negatiivsed tagajärjed koormatud kinnisasja omanikule juurdepääsutee talumise kohustusega kaasnevad. Selline negatiivne tagajärg võib vastavalt asjaoludele olla kas koormatava kinnisasja mõne osa kasutuseeliste kaotus, kogu koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine, saamata jääv tulu või juurdepääsutee korrashoiuks vajalikud kulutused. Riigikohus on sama lahendi p-s 15.5 toonud välja valemi, mida saab kasutada juurdepääsutasu arvutamiseks: juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja väärtuse vähenemine (koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe) × diskontomäär. Diskontomäärana tuleb kasutada seadusandja poolt mõistlikuks tulumääraks peetavat võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses nimetatud intressimäära, kui menetluses ei tuvastata, et kinnisasja senisele kasutusvaldkonnale vastav oodatav tulunorm on sellest intressimäärast erinev. Ringkonnakohus leiab, et A. Tammik ei ole tõendanud ega põhjendanud, miks peaks juurdepääsutasu suurus olema 100 eurot aastas või ühekordne tasu 680 eurot ning kuidas nimetatud suuruses tasu hüvitab koormatava kinnisasja omanikule tema omandi kitsendamise. Ringkonnakohus peab võimalikuks rakendada antus asjas Riigikohtu poolt välja toodud valemit juurdepääsutasu arvutamiseks. Sisuliselt ainsa tõendina juurdepääsutasu suuruse kohta on A. Tammik esitanud metsanduse konsulendi Aarne Volkovi puude vigastamisega metsaomanikule tekitatud kahju arvutuse akti, mille kohaselt on B. kinnistu omanikul tekkinud
13.juunil 2020, mil avaldaja kasutas metsa väljaveoks B. kinnistut, noorte mändide vigastamise tõttu kahju summas 680 eurot. Avaldaja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid või seisukohti, millest saaks juurdepääsutasu suuruse määramisel lähtuda, ega ole lükanud ümber A. Tammiku väidet selles, et juurdepääsu kasutamisest on kahju sellises suuruses tekkinud. Kuigi esitatud arvamus räägib tekkinud kahjust, võib ringkonnakohtu hinnangul muude andmete puudumisel lähtuda sellest, et N. kinnisasja väärtus on samavõrra, s.o 680 euro võrra vähenenud. Seega on juurdepääsutasu iga-aastane tasu 71 eurot 40 senti (680 x 10,5%), mis tuleb P. kinnisasja igakordsel omanikul tasuda N. kinnisasja igakordsele omanikule iga aasta 1. märtsiks jooksva aasta eest. Riigikohus on eeltoodud lahendis leidnud, et kui juurdepääsutasu on välja arvestatud toodud valemi järgi, siis eelduslikult hõlmab see ka hüvitist kaotatud kasutuseeliste, kinnisasja korrashoiukulude ja maamaksu eest.
Eeltoodud põhjendustel tuleb A. Tammiku määruskaebus rahuldada osaliselt.
15.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust üksnes juurdepääsutasu suuruse osas ja sedagi mitte suures ulatuses, siis puudub ringkonnakohtu hinnangul alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust maakohtus. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt on ringkonnakohtu hinnangul, arvestades ka määruskaebuse rahuldamise ulatust TsMS § 172 lg 1 järgi õiglane jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.