Muud

Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste määramise kohta tehtud määruse osale (FiMS § 54 lg 11). Asjaolud ja menetluse käik Avaldaja esitas 29.09.2022 võlausaldaja maksejõuetusavalduse võlgniku suhtes. Avaldaja taotles võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist. Avalduse kohaselt kasutas võlgnik poolte vahel 14.11.2019 sõlmitud eluruumi üürilepingu alusel kuni 16.05.2022 avaldaja eluruume Txxxxxxxx Sxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik jättis kohaselt tasumata järgnevad avaldaja arved: nr 2007833, 2007871, 2007888, 2007910, 2007934, 2007951, 2007973, 2007989, 2008010, 2008030, 2008051, 2008154, 2008181, 2008185, 2008206, 2008207; 2008221, 2008222, 2008247, 2008246, 2008253 ja 2008266. Avaldaja on tasaarvestanud võlgniku poolt makstud tagatisraha summas 1640 eurot võlas olevate arvetega nr 2007833, 2007871, 2007888,

2007910 kõik summas 410 eurot ja kokku 1640 eurot. Pärast tasaarvestust moodustab võlgniku põhivõlgnevus kokku 9303,54 eurot. Üürilepingu p 5.1 kohaselt kohustus võlgnik tasuma lepingus sätestatud maksekohustustega viivitamise korral viivist 0,1% tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Avaldaja nõuab lisaks põhivõlgnevusele ka viivist summas 2867,81 eurot (seisuga 26.09.2022). Avaldaja nõude kogusuurus on 12 171,35 eurot. Avaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks. Avaldaja edastas pankrotihoiatuse võlgnikule 16.06.2022 ning andis võlgnevuse tasumiseks tähtaja 27.06.2022. Võlgnik ei ole tänaseni sentigi oma võlgnevusest tasunud, ka pärast pankrotihoiatuse saamist. Kohus võttis avalduse 20.10.2022.a määrusega menetlusse, sest avaldaja põhistas võlgniku maksejõuetuse. Kohus kohustas avaldajat tasuma deposiiti. Avaldaja tasus deposiidi 20.10.2022. Kohus edastas asja materjalid 21.10.2022 võlgnikule ning andis talle vastuväite esitamiseks tähtaja 20 päeva kirja kättesaamisest. Kiri toimetati võlgnikule kätte 08.11.2022. Võlgnik ei esitanud kirjalikku seisukohta. 07.12.2022.a määrusega nimetas kohus võlgnikule usaldusisiku.

Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning omapoolse hinnangu. Varanimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus 288 eurot. Võlgniku abikaasa sissetulekuks on töövõimetoetus 288 eurot. Abikaasade varasuhteks on lahusvara režiim. Võlgnikule kuulub: SEB Energiline Pensionifond osakud arvuga 1120,843, summas 1238,62 eurot; pangakonto, mille jääk on 0 eurot; MTÜ Bxxxxxxx Fxxxxx Sxxxxx; BxxxxxxxxMxxx MxxxxxxxxOÜ osakud (tühistatud kahjumi katteks); Cxxxxxx Mull OÜ osakud (kuulub MTÜ-le Bxxxxxxe FxxxxxxSxxxxx, äriühing omab kinnisasja Pxxxxxxxxx Pxxxxx küla, Rxxxxxvald, xxxxxxxxxx maakond, millel on kaks hüpoteeki summas 60 000 eurot); Nxxx HOUSE OÜ osakud (äriregistris menetluses osakapitali suurendamise kanne, kuid ettevalmistamisel on pankrotiavaldus). Varad kokku väärtuses 0 eurot, sest osaühingud on tegevuse lõpetanud ning kuuluvad sundlikvideerimisele. Võla nimekirjas on kajastatud võlgniku kohustused summas 45 389,77 eurot. Kõik kohustused on tagamata. Nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustused järgmiste võlausaldajate ees: -

Bondora AS 12 088,65 eurot (3 laenulepingut); Darvin Trade OÜ 7529,77 eurot (täitemenetlus nr 022/2022/5420); Kxxxxx Pxxxxx 3600 eurot (täitemenetlus nr 025/2022/4699); OÜ sulevimärgi 12 171,35 eurot; Credit Invest OÜ 10 000 eurot (Nano House OÜ käendus).

Usaldusisiku hinnangu kohaselt võlgnik ei tööta, elatub osalise töövõime kaotuse toetusest (Töötukassa otsust 22.10.2020). Võlgniku ettevõtlusest on tingitud nõuded nii avaldajal, kui Kxxxxx Pxxxxxx ja Credit Invest OÜ-l. Võlgnikul on kolm last, neist 1 on alaealine. Võlgniku majandustegevuse ebaõnnestumised päädisid Covid lainega ning toidukohtade sulgemisega 2020.a. Majandustegevuse ebaõnnestumise tõttu on ka võlgniku tervis halvenenud. Võlgnik on abielus alates xxxxxxxxxx Lxxx Lxxxxx, nende vahel on lahusvara režiim. Võlgnik elab abikaasa juures Tartus ning nende väljaminekud on minimaalsed. Võlgnikul endal kulub

ravimetele 70 eurot kuus. Võlgnik ei vaielnud nõuetele vastu, kuid soovis selgust nõuete koosseisu osas. Võlgniku AS-s Bondora oleval kliendikontol on nõue summas 12 088 eurot. Samas on võlgnik igakuiselt tasunud AS-le Bondora. Võlgniku vastu on Darvin Trade OÜ ja Kxxxxx Pxxxxx nõuded jõustunud kohtulahendi alusel. Võlgnik oli teadmatuses nõuete kohtumenetlustest, ta ei osalenud menetlustes ning nõuded sisaldavad suures mahus kõrvalnõudeid. Usaldusisiku sõnul on võlgnevused tekkinud seoses võlgniku ettevõtete majandustegevusega. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning tuleb välja kuulutada tema pankrot. 10.01.2023 toimus kohtuistung. Võlgnik ei tulnud kohtuistungile, kuid tal oli esindaja. Esindaja selgituse kohaselt ei ilmunud võlgnik ise halva tervisliku seisundi tõttu. Võlgniku esindaja esitas istungil taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgniku esindaja sõnul on võlgnik valmis kompromissideks, mida saaks arutada pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgnik sooviks kompromissi kõikide võlausaldajatega, kuid võlausaldajate ringi ja nõudeid on vaja korrigeerida. Esitatud on ebamõistlikult suured intressid. Võlgnikul on osaline töövõimetus. Kui ta korralikku ravi ei saa, siis ta ei suuda tööle minna. Talle tuleks anda ravivõimalus. Oktoobris 2020 määrati talle töövõime osaline kaotus seoses xxxxx xxxxxxxxx operatsiooniga. Võlgnik avaldaja nõudele vastu ei vaidle. Kohtu põhjendused Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes tema suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FiMS § 18 lg 2 p 2,3). FiMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik on kohtule teatanud, et ta on nõus pankroti väljakuulutamisega ning esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. FiMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus, vaadanud läbi avalduse ja selle lisad, usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku esindajaga ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgniku suhtes ei ole võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, sest võlgnik on maksejõuetu, mitte makseraskustes. Võlgniku ainsaks varaks on tegevuse lõpetanud likvideerimisele kuuluvad äriühingud. Samuti II pensionisamba fondi osakud, mille väljavõtmise kohustus võlgnikul puudub. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus 288 eurot. Võlgniku kohustused on kokku üle 45 000 euro. Võlgnikul puudub muu vara. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus

kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 14.02.2023 algusega kell 12.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankroti- või maksejõuetusavalduse (PankrS § 93 lg 1). Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102). Menetluskulud FiMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 480 eurot (sh km). Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 4 tundi. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 100 eurot/pooltunnist. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja

mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 400 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. Avaldaja menetluskulud on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1,6 alusel ning need tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt kanda pankrotivara arvelt. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Juhul kui avaldaja soovib enda menetluskulude kindlaksmääramist rahaliselt, tuleb tal esitada menetluskulude nimekiri. Kohus annab selleks tähtaja. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.