2-22-10736
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Alan Biin
Määruse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2023.a, Tallinn, TallI kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-10736 Mihkel Mereküla Õigusbüroo osaühing hagi J P, A B, N T, A Z, J Za, R N, I Na, A P vastu kaasomandi lõpetamise nõudes 3 500 eurot
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja VIII õigusjärglase menetlusse astumine, kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Hageja Mihkel Mereküla Õigusbüroo osaühing (registrikood 12885771; e-post [email protected]) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Ott Lepmets, advokaat Charlotta Rebecca Zobel (e-post [email protected]). Kostja 1 J P (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja II A B (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja III N T (isikukood xxx) Kostja III lepinguline esindaja Tõnis Kõiv (e-post: [email protected]) Kostja IV A Z (isikukood xxx) Kostja V J Za (isikukood xxx) Kostja VI R N (isikukood xxx) Kostja VII I Na (isikukood xxx) Kostjate IV-VII lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm (e-post: [email protected]) Kostja VIII A P (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
I Lubada Mihkel Mereküla Õigusbüroo osaühingul astuda kostja VIII A Pu asemel tema õigusjärglasena menetlusse. II Kinnitada Mihkel Mereküla Õigusbüroo osaühingu, J Pu, A B, N T, A Zi, J Za, R Ni, I Na vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
2-22-10736
Harju Maakohtu menetluses on Mihkel Mereküla Õigusbüroo osaühingu hagi J P, A B, N T, A Z, J Za, R N, I Na, A P vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. 21.09.2022.a müüs kostja VIII A P oma 10000/101700 suuruse mõttelise osa kaasomandist hagejale. Kostjale VIII ei kuulu enam seega mõttelist osa kinnistust, mistõttu ei ole tema enam asjakohane isik kinnistu kaasomanikuna menetluses. Hageja soovib seetõttu astuda tema asemel õigusjärglasena menetlusse. TsMS § 210 sätestab, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese. Vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. TsMS § 211 lg 1 kohaselt, kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. Eeltoodu tõttu lubab kohus hagejal astuda kostja VIII asemel tema õigusjärglasena menetlusse.
2-22-10736 16.01.2023.a esitati kohtule menetlusosaliste poolt allkirjastatud kompromissileping ning taotlus kompromissi kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks ja riigilõivu tagastamiseks. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ilma kohtuistungita. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega taotlus poole riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et välistavad TsMS § 661 lõike 4 mõttes kompromissi kinnitava ja tsiviilasjas nr 2-2210736 menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.