Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus rahuldas 26. mai 2008 otsusega T. Luht hagi, tunnistades T. Luht`i töötamise OÜ-s Tartu Betoonelement perioodil 30.10.2007 kuni 23.11.2007 töötamiseks töölepingu alusel ning mõistes OÜ-lt Tartu Betoonelement välja 6189.74 krooni T. Luht`i kasuks. Otsuse põhjenduste kohaselt tulenevalt töölepingu seaduse (TLS) §-st 1 on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töötajat iseloomustavaks tavaliseks tunnuseks on töötaja sõltuvus tööandjast. Seejuures on oluline töötaja isiklik sõltuvus tööandjast, mis seisneb selles, et tööandja määrab kindlaks töötegemise aja, koha ja viisi. Töösuhe on tasuline suhe, see põhimõte tuleneb nii töölepinguseadusest kui ka palgaseadusest. TLS § 8 sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. TLS § 28 lg 2 kohaselt tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Kostja väited selle kohta, et T. Luht OÜ-s Tartu Betoonelement ei töötanud on vastuolus kogutud tõenditega. T. Luhti väitel tutvustas talle töötingimusi Endel Mesipuu. Tunnistaja Jüri Luht kinnitas hageja väiteid selle kohta, et nad kõik koos kirjutasid tööle asumiseks avaldused, neile tutvustati tööülesandeid ja lepiti kokku palgas. Tunnistaja Igor Jadrovski kinnitas, et tema teada asus T. Luht koos oma isa ja veel paari inimesega tööle OÜ-sse Tartu Betoonelement, samuti et nad täitsid seal tööülesandeid, milleks oli armatuuri lõikamine ja muud tööd. Samuti kinnitas tunnistaja I. Jadrovski, et neid kõiki saadeti tööle ka teistele objektidele väljaspool nende

alalist töökohta. Nii hageja kui ka tunnistajad andsid üheseid ütlusi tööle asumise asjaolude, töötasu kokkulepete ja töökorralduse kohta. Nii T. Luht, kui ka tunnistajad andsid üheseid ütlusi selle kohta, et neid saadeti kostja poolt tööle ka teistele objektile. Seega sai hageja üheselt aru, et temal on töösuhe OÜ-ga Tartu Betoonelement. Seega asus T. Luht tööle 30.10.2007. T. Luht ja OÜ Tartu Betoonelement sõlmisid TLS § 1 mõtte kohaselt töölepingu, leppides kokku töötasus ja tööülesannetes. TLS § 49 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Palgaseaduse (PalS) § 10 lg 1 järgi määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Kokkulepe töötasu kohta on TLS § 26 lg 1 p 3 järgi üheks töölepingu kohustuslikuks tingimuseks. Hageja väitel lepiti kokku tema töötasuks 83 krooni tund netos. Kuna poolte kokkulepet kirjalike tõendite alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida OÜ Tartu Betoonelement maksab tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale. 01.08.2007 on tööleping nr 9 sõlmitud OÜ Tartu Betoonelement ja I. Jadrovski vahel, kes töötas OÜ-s Tartu Betoonelement raudbetoontoodete valmistajana. Tartu Maakohtu 19.03.2008 otsusega (jõustunud 09.05.2008) on tuvastatud, et I. Jadrovski kuupalgaks OÜ-s Tartu Betoonelement oli 7200 krooni. Muid tõendeid T. Luht palga kohta esitatud ei ole. Töösuhtes on töötaja nõrgemaks pooleks ja töölepingu kirjalik vormistamine on tööandja kohustus, mille täitmata jätmise eest kannab tööandja TLS § 28 lg 3 järgi haldusvastutust. Suulise töölepingu puhul puuduvad töötajal kirjalikud tõendid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seaduse nõude järgimata jätmise tõttu ja seetõttu peab kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja. Seega tuleb hageja palga suuruse kindlaksmääramisel lähtuda analoogiast ja võtta aluseks OÜ Tartu Betoonelement ja I. Jadrovski vahel kokkulepitud töötasu suurus, kuna hageja töö sisu oli sarnane I. Jadrovski töötasuga. Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrus nr 275 § 2 lg 2 sätestab, et kui töötaja ei ole tööandjaga töö-või teenistussuhetes olnud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks palga kogusumma alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist palka. Sama määruse § 3 lg 1 sätestab, et keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse § 2 lg-s 1 või 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormijärgse tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga. Sama määruse § 4 lg 1 kohaselt keskmise tunnipalga arvutamiseks jagatakse arvutatud keskmine päevapalk poolt kokkulepitud tööajanormi kohase töötundide arvuga päevas. Oktoobris 2007 töötas T. Luht kaks päeva, keskmine päevapalk oli oktoobris 313,043 krooni (7200:23=313,043). Keskmine päevapalk novembris oli 327,273 krooni. (7200:22=327,273). Seega kuulub OÜ-lt Tartu Betoonelement T. Luht kasuks väljamõistmisele töötasu alljärgnevalt kahe päeva eest oktoobris 626,10 krooni (2x313,043) ja 17 päeva eest novembris 5563,64 (17x327,273). Kokku kuulub OÜ-lt Tartu Betoonelement T. Luht kasuks väljamõistmisele töötasu 6189.74 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Tartu Betoonelement esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 26. mai 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta T. Luhti hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt kirjutas T. Luht tõesti avalduse tööle asumiseks ja andis selle kostja esindajale E. Mesipuule, kuid kostjal tol hetkel tööd pakkuda ei olnud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 2 lg 2 võib võlasuhte olemusest tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. VÕS § 9 lg 3 sätestab, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele

või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtus vastas hageja eitavalt küsimusele „kas teiega oli sõlmitud tööleping”. Hageja väitis, et ta ei tea, millise töölepingu (kas määratud või määramata ajaks sõlmitud töölepingu) alusel ta töötas. Katseajast ei olevat juttu olnud. Samas oli tunnistaja I. Jadrovki ja kostja vaheline tööleping sõlmitud katseajaga. Kohtus väitis hageja, et ta töötas OÜ Tartu Betoonelement asukohas. Samas ei osanud hageja selgitada, kus OÜ Tartu Betoonelement asub. Hageja väide, et tööülesandeid andsid talle E. Mesipuu ja meister Igor, ei ole tõene. E. Mesipuu ei ole hagejale mitte kunagi ühtegi tööülesannet andnud. Tõele võib vastata, et tööülesandeid andis hagejale Igor, kuid see Igor ei olnud kindlasti kostja töötajate hulgast. Tegemist sai olla üksnes OÜ Telrek Ehitus brigadiri või töödejuhataja Igor Nikiforoviga, kellele allusid kobarkino ehitusel töötanud ehitajad. OÜ-s Tartu Betoonelement tsehhis töötas brigadirina hoopis Jüri Rätsepp. Tööriistu ei saanud hageja samuti OÜ-st Tartu Betoonelement. Mõlemad tunnistajad väitsid kohtus, et tööriistad väljastas Juri. Töövaidluskomisjoni istungil väitis T. Luht, et eestööline oli Jura. Tunnistaja I. Jadrovski rääkis kohtus, et neid saatis objektile Juri. Kuna kogu kohtuistungi ajal kõlas mingi umbmäärane nimi Jura/Juri, siis küsis kostja esindaja tunnistaja I. Jadrovskilt, mitu Jurit seal töötas. Tunnistaja I. Jadrovski - kolm. Seda, milline Juri tegelikult seal töötas, ei selgunud. Kostja esindaja E. Mesipuu ei ole kunagi lubanud hagejale maksta palka 83 krooni tunnis. OÜ Tartu Betoonelement maksab palka üksnes tükitöö alustel. Palka summas 83 krooni tunnis lubati maksta OÜ-s Tartu Betoonelement põhikohaga töötavale I. Jadrovskile. Kohus oleks pidanud T. Luhti palga suuruse kindlaksmääramisel võtma arvesse asjaolu, et hageja alles õppis tööd, tegi abitöid ja koristas, samas kui I. Jadrovski töötas põhitööl. Hageja soovis kostja juures tööd saada, kuid kuna viimasel ei olnud võimalik tööd anda soovitaski ta pöörduda töö saamiseks OÜ Telrek Ehitus juhatuse liikme Indrek Reemetsa poole. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kostja selgitas hagejale, et hetkel tal tööd pakkuda ei ole ja soovitas töö saamiseks pöörduda OÜ Telrek Ehitus poole. T. Luht vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on tõendatud, et hageja asus tööle kostja juurde, kostja andis talle töökorraldusi ja tööriistad, korraldas hageja tööprotsessi, määras kindlaks hageja töötingimused, töötamise aja, koha ja viisi. Ka tunnistajad kirjeldasid, mis tööd hageja tegi ja, kelle korraldusel ja kus tööriistad firmas asusid. Seda, et hageja töötas mingis teises firmas, ei ole kostja tõendanud. Juhul kui kostja töötajaid kasutati mingi teise firma töö tegemiseks, on see firmadevaheline probleem, mille nad ise kokkuleppel lahendavad. Kostja poolt esitaud Telrek Ehituse OÜ kiri ei ole asjakohane. Ringkonnakohus saab lähtuda otsuse tegemisel esimese astme kohtule esitatud tõenditest. Kostaja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud tõendit esimese astme kohtus.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.