Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Tööinspektsiooni Tartumaa Töövaidluskomisjon tegi 08.01.2008.a töövaidlusasjas 9.1102/2369-2007 otsuse, millega luges T.L. ’i töötamise perioodil 30.10.2007.a kuni 23.11.2007.a töötamiseks töölepingu alusel ja mõistis OÜ-lt T. välja töötasu summas 6 625,00 krooni. Kostja OÜ-u T väidetel ei ole T.L. kunagi OÜ-s T töötanud, vaid töötas hoopis teises firmas. T.L. sellise seiukohaga ei nõustu ning on seisukohal, et tema töötas OÜ-s T. perioodil 30.10.2007.a kuni 23.11.2007.a ja töötasuks lubati talle 83 krooni tund netos. T.L. palub kohtul tuvastada, et temal oli töölepinguline suhe OÜ-ga T. ja palub kostjalt töötasuna välja mõista 6625,00 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED ESITATUD HAGIAVALDUSELE

Kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja on seisukohal, et T.L. ei ole kunagi OÜ-s T. töötanud. Kostja ehitustöödega ei tegele ning seega on kostja seisukohal, et tegelikkuses töötas hageja hoopis teises ettevõttes. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTUISTUNG

Hageja, T.L. ’i, esindaja Maia Ploom’i poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hageja asus kostja juurde tööle 30.10.2007.a, esitades kostjale vastava avalduse. Teiste töötajate juuresolekul lepiti kokku, et netopalgaks on 83,00 krooni tund. Algselt töötas hageja kaks päeva oktoobrist ja novembrist OÜ-u T. asukohas. Siis saadeti ta tööandja poolt bussijaama juurde ehitustöid tegema. Hagejaga kirjalikku töölepingut ei tehtud ja palka välja ei makstud. 19.11.2007.a teatas hageja tööandjale, et 23.11.2007.a on ta viimast päeva tööl ja rohkem ta tööle ei tule. Hagejal on palk käesoleva ajani saamata. Hageja nõudeks on töötasu oktoobrikuu 2 päeva eest ja novembrikuu 23 päeva eest, kokku 6 625,00 krooni. Hageja, T.L. ’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et tema kirjutas avalduse tööle asumiseks 29.10.2007.a ja tööle asus ta 30.10.2007.a. E.M. ga leppis ta kokku, et töötasuks on 83 krooni tund netos. Tööle asumisel esitas ta ka tööraamatu, mis anti talle täitmata tagasi 23.11.2007.a öeldi, et ta võib selle ära visata. Tööle asumisel andsid talle tööülesandeid E.M. ja meister Igor. Töö pidi seisnema betoonelementide valmistamises. Tööle asumisel tutvustas E.M. talle teisi töölisi ja ruume. E.M. tutvustas talle ka meister Igorit. Algselt tegi ta koristustöid ja siis veel lõikas uute toodete jaoks armatuure ja sidus armatuure vormi sisse. Tööle asumisest järgmisel päeval käisid nad bussijaama juures uuel objektil kipsi panemas, tööriistad said nad OÜ-st T. Kostja lepingulise esindaja, Üllar Reino, poolt kohtuistungil antus seletusest nähtub, et kostja hagi ei tunnista ja hageja seletused selle kohta, et ta tegi tööd kostjale kuuluvas tsehhis on valed. Kostja ei ole kunagi T.L. ’ga töölepingut sõlminud, kostja ainult lubas kunagi tulevikus hageja tööle võtta, kui selleks võimalus avaneb. Hageja on öelnud, et ta tegi töid bussijaamas ja seega töötas hageja teise firma OÜ-u T. alluvuses. Kostja seadusliku esindaja, E.M. , poolt kohtuistungil antus seletusest nähtub, et avalduse kirjutas T.L. talle igaks juhuks, aga ta ei lubanud teda kohe tööle võtta kuna majanduslikult oli raske seis. Nende asutuses makstakse palka tükitöö alusel ja tema ei lubanud hagejale töötasuna 80,00 krooni tund. Tööd said nad I.R. ’a juures, kes on hoopis teise firma esindaja. Tunnistaja, J.L. , poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema, tema poeg T.L. , J.D. ja Z läksid oktoobri lõpus tööle OÜ-sse T. Tööle asumiseks kirjutasid nad avalduse, mille andsid E.M. le, kes ütles neile, et ta on juhataja. Neile öeldi, et algul peavad nad tegema koristustöid ning kui tuleb valamistöid, siis pidid nad hakkama valama. Palka lubati 83,00 krooni tund netos. 30.oktoobril asusid nad tööle ja põhiliselt koristasid ja vahepeal lõikasid ka armatuuri. E.M. saatis neid tööle Raadi mõisa juurde ja ka bussijaama juures asuvale ehitusele. Eelnevalt E.M. küsis, kas nad tahavad sinna minna. Tööriistad said nad B ruumidest. 23. novembril ütlesid nad E.M. le, et nemad enam tööle ei tule kuna palka ei makstud. Pärast sai

ta teada, et teised töötajad ei olnud saanud palka juba mitu kuud. Ta soovis, et E.M. kirjutaks tööraamatusse töötamise aja sisse, mille peale E.M. ütles, et nad ei ole tema juures üldse töötanud ja lubas tööraamatu prügikasti visata. Tunnistaja, I.J. , poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema töötas OÜ-s T. 01.0806.12.2007.a. Ta teab, et T.L. tuli neile tööle oktoobri lõpus koos oma isaga ja veel kahe sõbraga. Nad tegid koristustöid ja pärast lõikasid armatuuri ja tegid veel teisi töid. Nende brigaad oli juures, kui E.M. rääkis, et kui on muu töö, siis on töötasuks 83 krooni tund, kui valamistööd, siis on töötasu teine. Kuna tööd väga palju ei olnud, siis viidi neid ka ehitusele tööle. T.L. oma isa ja sõpradega oli juba paar päeva enne neid ehitusel töötanud. Tööle saadeti neid OÜ-u T. territooriumilt. Samuti said nad sealt ka tööriistad. Ehitusele viis neid brigadir J. B oli tööl Indrek, kes neid ka kamandas ja tema sai aru, et tööülesanded sai ta B.

KOHTU PÕHJENDUSED

Poolte vahel on vaidlus tööõigussuhte olemasolu üle. Töölepingu seaduse § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töötajat iseloomustavaks tavaliseks tunnuseks on töötaja sõltuvus tööandjast. Seejuures on oluline töötaja isiklik sõltuvus tööandjast, mis seisneb selles, et tööandja määrab kindlaks töötegemise aja koha ja viisi. Töösuhe on tasuline suhe, see põhimõte tuleneb nii töölepinguseadusest kui ka palgaseadusest. TLS § 8 sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. TLS § 28 lg 2 kohaselt tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Kohus hinnates tõendeid kogumis on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et T.L. OÜ-s T. ei töötanud on vastuolus kogutud tõenditega. T.L. ’a väitel tutvustas talle töötingimusi E.M. . Tunnistaja J.L. kinnitab hageja väiteid selle kohta, et nad kõik koos kirjutasid tööle asumiseks avaldused, neile tutvustati tööülesandeid ja lepiti kokku ka palgas. Tunnistaja J kinnitas, et tema teada asus T.L. koos oma isa ja veel paari inimesega tööle OÜ-sse T, samuti et nad täitsid seal ka mitmeid tööülesandeid nagu näiteks armatuuri lõikamine ja muud tööd. Samuti kinnitas tunnistaja J, et neid kõiki saadeti tööle ka teistele objektidele väljaspool nende alalist töökohta. Nii hageja kui ka tunnistajad annavad üheseid ütlusi tööle asumise asjaolude, töötasu kokkulepete ja töökorralduse kohta. Nii T.L. , kui ka tunnistajad annavad üheseid ütlusi selle kohta, et neid saadeti kostja poolt tööle ka teistele objektile. Seega sai hageja üheselt aru, et temal on töösuhe OÜ-ga T. Tõendeid selle kohta, et hageja oleks pidanud arvama, et tal on töösuhe mingi teise firmaga kohtule kostja poolt esitatud ei ole. Seega on kohtus leidnud tõendamist, et T.L. lubati tööandja poolt tööle 30.10.2007.a ning seega tuleb lugeda, et T.L. ja OÜ T. sõlmisid töölepingu Töölepinguseaduse § 1 mõtte kohaselt, leppides kokku töötasus ja tööülesannetes. Hageja palub kostjalt välja mõista töötasuna 6 625,00 krooni. Kostja nimetatud summaga ja hageja poolt näidatud töötasu suurusega nõus ei ole. TLS § 49 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Palgaseaduse (PalS) § 10 lg 1 järgi määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Kokkulepe töötasu kohta on TLS § 26 lg 1 p 3 järgi üheks töölepingu kohustuslikuks tingimuseks. Hageja on kohtule öelnud, et tema töötasuks lepiti kokku 83 krooni tund netos. Muid tõendeid T.L. ’a palga kohta kohtule esitatud ei ole.

Kuna poolte kokkulepet usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida OÜ T. maksab tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale. Kohtule on esitatud tööleping nr 9, 01.08.2007.a, mis on sõlmitud OÜ T. ja I.J. vahel, kes töötas OÜ-s T. raudbetoontoodete valmistajana. Tartu Maakohtu 19. märtsi 2008.a kohtuotsuses, jõustunud 09.05.2008.a, on tuvastatud, et I.J. kuupalgaks OÜ-s T. oli 7200 krooni. Muid tõendeid T.L. ’a palga kohta kohtule esitatud ei ole. Töösuhtes on töötaja nõrgemaks pooleks ja töölepingu kirjalik vormistamine on eelkõige tööandja kohustus, mille täitmata jätmise eest kannab tööandja TLS § 28 lg 3 järgi ka haldusvastutust. Suulise töölepingu puhul puuduvad töötajal reeglina kirjalikud tõendid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seaduse nõude järgimata jätmise tõttu ja seetõttu peab kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja. Seega on kohus seisukohal, et antud asjas tuleb hageja palga suuruse kindlaksmääramisel lähtuda analoogiast ja võtta aluseks OÜ T. ja I.J. vahel kokkulepitud töötasu suurus, kuna hageja töö sisu oli sarnane I.J. omadega. Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001.a määruse nr 275 § 2 lg 2 kohaselt kui töötaja ei ole tööandjaga töö-või teenistussuhetes olnud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks palga kogusumma alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist palka. Sama määruse § 3 lg 1 sätestab, et keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormijärgse (edaspidi kalendaarse) tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga. Sama määruse § 4 lg 1 kohaselt keskmise tunnipalga arvutamiseks jagatakse arvutatud keskmine päevapalk poolt kokkulepitud tööajanormi kohase töötundide arvuga päevas. Oktoobris 2007 töötas T.L. 2 päeva, keskmine päevapalk oli oktoobris 313,043 krooni (7200:23=313,043). Keskmine päevapalk novembris oli 327,273 krooni. (7200:22=327,273). Seega kuulub OÜ-lt T. T.L. kasuks väljamõistmisele töötasu alljärgnevalt 2 päeva eest oktoobris 626,10 krooni (2x313,043) ja 17 päeva eest novembris 5563,64 (17x327,273). Kokku kuulub OÜ-lt T. T.L. kasuks väljamõistmisele töötasu summas 6189,74 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab antud asjas T.L. poolt kantud menetluskulud täies ulatuses OÜ T. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.