Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.12.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-41185
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
OÜ Ruutmeeter hagi OÜ Rushford Enterprises vastu 11 000 000 krooni tasumata jätmise õiguse tuvastamiseks Harju Maakohtu 11.06.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Rushford Enterprises apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27.11.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Ruutmeeter (reg.kood 10682124, asukoht Kohila 3, Tallinn), esindaja Aivar Pilv Kostja Osaühing Rushford Enterprises (reg.kood 11252880, asukoht Kadaka tee 14, Ilmandu küla, Harku vald, Harjumaa), esindajad Marko Kairjak ja Ants Mailend
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 11.06.2008 otsus OÜ Ruutmeeter hagis OÜ Rushford Enterprises vastu poolte vahel 30.01.2007 sõlmitud KR Kaubanduse AS-i aktsiate müügilepingu järgse müügihinna 11 000 000 krooni suuruse teise osamakse tasumata jätmise õiguse tuvastamiseks muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
1.30.01.2007 sõlmisid pooled KR Kaubanduse AS-i aktsiate müügilepingu, millega kostja müüs hagejale 1 624 KR Kaubanduse AS-i aktsiat (edaspidi leping), müügihinnaga 33 000 000 krooni. Nimetatud summa pidi hageja kostjale tasuma osamaksetena: 28.02.2007 - 16 500 000 krooni; 28.08.2007 - 11 000 000 krooni ning 28.02.2008 5 500 000 krooni. Müügihinna teise osamakse tasumise tagamiseks kohustus hageja esitama pangagarantii.
2.Pärast müügilepingu sõlmimist sai hageja teada, et Maksu- ja Tolliamet viib KR Kaubanduse AS-i suhtes läbi maksurevisjoni ning sellest on KR Kaubanduse AS-i teavitatud 24.04.2006 kirjaga. Revisjoni lõpptähtaega on korduvalt pikendatud. Hageja leidis, et kostja on lepingus antud kinnitusi (lepingu p 3.1.6, 3.1.9, 3.1.12, 10.5) rikkunud ning hagejal tekkis õigus aktsiate hinna alandamiseks. 03.10.2007 esitas hageja kostjale hinna alandamise avalduse, millega alandas lepingus kokkulepitud hinda 17 227 919 krooni võrra. Maksurevisjoni toimumine ning maksuotsuse tegemine mõjutavad oluliselt ostetud äriühingu väärtust ja hinda. KPMG Baltics AS-i eriauditi kohaselt on maksuotsuse tegemine ja täiendava käibemaksu ja tulumaksu tasumise kohustuse panemine äriühingule möödapääsmatu. Maksimaalseks maksuriskiks ajavahemikus 2004-2006 „arvevabriku“ gruppi kuuluvate ettevõtetega tehtud tehingute osas on 15 227 919 krooni. Lisaks on hageja maksurevisjonist tulenevalt sunnitud tegema ettenägematuid kulutusi, mida ta lepingu sõlmimisel ei teadnud.
3.Aktsiaseltsi Deloitte Advisory arvamuse kohaselt oleks maksukohustust arvestavate 2006 tulemuste põhjal KR Kaubanduse AS-i aktsiate ostuhinnaks võinud kujuneda umbes 9 000 000 krooni. Seega on mittekohase täitmise väärtuseks 9 000 000 krooni. Kohase täitmise väärtuse määramisel on võimalik lähtuda lepingust ja eeldada, et aktsiad võõrandati hariliku turuväärtusega. SEB VILFIMA OÜ 2006 augustis koostatud hindamisraportis on KR Kaubanduse AS-i väärtuseks määratud 45 000 000 krooni. Seega on hinna alandamise ulatus esimese lähteandmete puhul 24 000 000 krooni ja teise puhul 26 400 000 krooni. Hagejal oli õigus hinda alandada vaatamata sellele, et maksuotsuseid ei olnud hinna alandamise ajaks tehtud, kuna KR Kaubanduse AS-il tekkis käibemaksu tasumise kohustus seaduses sätestatud ajal (KäMS § 24 lg 1, § 38 lg 1). KR Kaubanduse AS-il on tekkinud täiendava käibe- ja tulumaksu tasumise kohustus ja maksuvõlg juba enne lepingu sõlmimist.
4.Kostja on rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 tulenevat kohustust käituda heas usus ning VÕS § 14 lg 2 sätestatud kohustust teavitada teist lepingupoolt kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kostja on lepingut olulisel määral rikkunud ning 13.02.2008 avaldusega on hageja lepingust taganenud. Hagejapoolse lepingust taganemise aluseks on alljärgnevad asjaolud: aktsiate müügilepingus esitatud kinnitused osutusid tõele mittevastavateks; KR Kaubanduse AS-i käive ja turuosa osutusid täiendavast maksukohustusest tulenevalt oluliselt väiksemateks kui hageja sai kostja poolt antud informatsiooni alusel lepingut sõlmides eeldada; KR Kaubanduse AS-i töötajaskond osutus ebalojaalseks ning KR Kaubanduse AS-i seaduslike huvidega vastuolus olevaks; KR Kaubanduse AS-i suhtes alustati maksupettuse tunnustel kriminaalasi ning 10.01.2008 tegi Maksu- ja Tolliamet KR Kaubanduse AS-i suhtes 2004 osas reaalse maksuotsuse, kohustades KR Kaubanduse AS-i tasuma täiendavalt käibemaksu summas 377 264 krooni ning tulumaksu summas 959 823 krooni. Aktsiaseltsi Deloitte Advisory arvamuse kohaselt oli KR Kaubanduse AS-i 2006 bilansis ebaõigesti kajastatud käibe suuruseks 24 917 647 krooni ning aruandeaasta kasum/kahjum 18 132 204 krooni võrra väiksem kui kostja seda aktsiate müügilepingu sõlmimise eelselt näitas.
2(9)
5.Hageja ei ole lepingust taganemisel tuginenud samadele asjaoludele, millele ta tugines hinna alandamisel. Hageja jaoks oli lepingust taganemisel olukord võrreldes hinna alandamise ajaga muutunud, kuna maksurisk oli hakanud reaalselt realiseeruma ning äriühingu suhtes alustati kriminaalmenetlus. Nimetatud asjaolud toimusid pärast hinna alandamise avalduse tegemist. Tulenevalt lepingu p 4.4 oli hagejal õigus lepingust taganeda kahe aasta jooksul lepingu sõlmimisest, olenemata sellest, millal taganemise aluseks olnud puudused ilmnesid.
6.Eeltoodu põhjal palus hageja tuvastada tema õigust mitte tasuda 30.01.2007 sõlmitud KR Kaubanduse AS-i aktsiate müügilepingus märgitud aktsiate müügihinna teist osamakset summas 11 000 000 krooni. Juhul, kui kohus leiab, et hagejapoolne lepingust taganemine ei ole kehtiv, palus hageja alternatiivse nõudena hinna alandamist. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt alandas hageja hinda ennatlikult. Kostja ei ole kunagi vaielnud vastu, et maksukohustuste olemasolu annab hagejale õiguse müügihinna vähendamiseks. Käesoleval ajal ei ole aga maksukohustuste olemasolu ega suurus teada. Sellest tulenevalt ei esine tegelikkuses asjaolusid, millele hageja on hinna alandamise avalduse tegemisel tuginenud ning mis võiksid anda õigusliku aluse hinna alandamiseks.
8.Lepingust taganemisel on hageja tuginenud samadele väidetavatele rikkumistele, mille alusel ta on teostanud hinna alandamise õigust, soovides rikkumise tagajärjed õigussuhtest kõrvaldada. Taganemise avaldusest ei selgu, millised uued rikkumised hagejale väidetavalt teatavaks on saanud. Taganemise avalduses on hageja tuginenud 10.01.2008 maksuotsusele. Sellest otsusest ei ole ilmnenud uusi andmeid ning selles on korratud Maksu- ja Tolliameti 08.11.2007 revisjoniakti järeldusi. Samade asjaolude suhtes ei saa teostada kahte kujundusõigust. Hinna alandamist põhjendas hageja maksurevisjonist mitteteatamisega ja KPMG Baltics AS-i eriauditiga maksuriski olemasolu kohta. Need samad põhjendused on hageja esitanud ka lepingust taganemisel. Kui hinna alandamine on kehtiv, on vaidlusalune leping müügihinna osas muudetud ning sellega on taastatud kostja väidetava rikkumisega tekitatud pooltevaheline ebavõrdsus.
9.Hageja on taganemise õiguse teostamisega viivitanud tulenevalt VÕS § 118 lg 1 p 1. Hagejale pidid maksurevisjoni asjaolud olema teada hiljemalt 2007 juunis, sest 28.06.2007 tegi hageja kostjale ettepaneku maksetingimuste muutmiseks seoses maksuriskiga. Maksurevisjonist tulenevad tagajärjed äriühingu jaoks olid hagejale teada hiljemalt 18.09.2007. Kuna hageja on tänaseni seisukohal, et võimalikud maksukohustused on adekvaatselt kirjeldatud KPMG Baltics AS-i aruandes, siis hiljemalt selle aruande kättesaamise ajaks pidid hagejal olema teada KR Kaubanduse AS-i võimalikud maksukohustuste asjaolud, millele hageja on lepingust taganemisel tuginenud. Lepingu p 4.4 ei välista hageja kohustust teostada taganemise kujundusõigust mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist. Asjaolu, et maksurevisjoni käigus on hageja arvates saanud kinnitust KPMG Baltics AS-i aruandes märgitud seisukohad maksuriski suuruse kohta, ei tähenda uute asjaolude ilmnemist. Kriminaalmenetlust 13.02.2008 taganemise avalduses nimetatud ei ole ja seega ei saa see olla taganemise põhjus. Samuti ei ole taganemise avalduses tuginetud Aktsiaseltsi Deloitte Advisory arvamusele. Kostja vaidleb vastu Aktsiaseltsi Deloitte Advisory arvamusele, leides, et selles sisalduvad andmed ei ole usaldusväärsed ega kontrollitavad.
10.Hageja on takistanud kostjal kõrvaldada lepingust taganemise alusena nimetatud puuduseid. Kostja on pakkunud tagatist kohustuste täitmiseks ning kulutuste kandmiseks, millest hageja on keeldunud. See välistab VÕS § 107 lg 3 taganemisõiguse teostamise hageja poolt ja on vastuolus hea usu põhimõttega.
3(9)
11.Kostja taganes ostuhinna teise osa tasumata jätmise tõttu 20.11.2007 avaldusega vaidlusalusest lepingust. Maakohtu otsuse põhjendused
12.Harju Maakohus rahuldas hagi, tuvastas OÜ Ruutmeeter õiguse mitte tasuda Osaühingule Rushford Enterprises müügihinna teist osamakset summas 11 000 000 krooni ja jättis menetluskulud kostja kanda.
13.Kohus leidis, et hageja on alandanud hinda tulenevalt VÕS § 112 regulatsioonist. Kuigi pooled on lepingu p-s 4.5 leppinud kokku hinna alandamises, ei ole hageja poolt välja toodud asjaoludel hinda lepingu alusel alandatud, kuna lepingu p 4.5 kohaselt saab ostuhinnast maha arvata ainult kindla kohustuse. Hinna alandamise ajaks ei olnud KR Kaubanduse AS-i suhtes maksuotsust veel tehtud. Asjaolu, et leping sisaldab sellist kokkulepet, ei tähenda, et lepingu rikkumise korral ei saaks hageja kasutada VÕS § 101 lg 1 p 5 alusel õiguskaitsevahendina hinna alandamist. Kohustuse mittekohase täitmise korral on üheks õiguskaitsevahendiks hinna alandamine. Hagejapoolne 03.10.2007 hinna alandamise avaldus on selge ja sellest ilmneb hageja hinna alandamise tahe. Seega on formaalne eeldus hinna alandamiseks täidetud.
14.24.04.2006 kirjast ja 26.04.2006 revisjoni alustamise ajast pidi kostja olema revisjoni toimumisest ja võimalikust maksuriskist lepingu sõlmimisel teadlik. Arvestades VÕS § 14 lg 2, oli kostjal kohustus teatada hagejale kõigist asjaoludest, mille vastu hagejal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja teadis või pidi teadma enne lepingu sõlmimist maksurevisjoni alustamisest. KPMG Baltics AS-i 18.09.2007 eriauditiga on võimalikuks maksukohustuseks hinnatud 15 227 919 krooni. Nimetatud maksukohustuse riski ei ole võetud arvesse Aktsiaseltsi Deloitte Advisory poolt 06.10.2006 koostatud KR Kaubanduse AS-i finantsilises ja juriidilises ostueelses analüüsis. Seega lähtus hageja lepingu sõlmimisel ebaõigetest andmetest, mis määrasid ära ka aktsiate hinna.
15.Kuna pooled on lepinguga kokku leppinud, et äriühingul puuduvad igasugused bilansivälised ja tulevikus tekkivad kohustused kolmandate isikute ees, on lepingus antud kinnitused ebaõigeks osutunud. 23.05.2008 kohtuistungil võttis kostja lepingu rikkumise asjaolu omaks, kuid vaidles vastu alandatud hinna suurusele. Kohtul puudus alus kahelda Aktsiaseltsi Deloitte Advisory arvamuse, mille kohaselt oleks korrigeeritud 2006 tulemuste põhjal KR Kaubanduse AS-i aktsiate ostuhinnaks võinud kujuneda 9 000 000 krooni, usaldusväärsuses. Nimetatud dokument vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud dokumentaalse tõendi nõuetele.
16.Kohus leidis, et SEB VILFIMA OÜ 2006 koostatud hindamisraport ei kajasta see kõiki hinna määramisel olulisi asjaolusid. Kuna hindamisraport on koostatud enne 29.01.2007 KR Kaubanduse AS-i poolt aktsiate tagasiostmist 10 000 000 krooni väärtuses, ei saa nimetatud tehing olla selles raportis kajastatud. Kohus leidis, et käesoleval juhul võiks võrduda lepingus kokkulepitud hind lepingu kohase täitmise väärtusega, s.o 33 000 000 krooni. Seega on alandatud hind (9 000 000 x 33 000 000 : 33 000 000) 9 000 000 krooni ja hinna alandamise ulatuseks (33 000 000 – 9 000 000) 24 000 000 krooni. Kuna hageja alandas hinda tulenevalt VÕS § 112 sätetest, siis nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamine ei olnud ennatlik. Hinna alandamise õiguse kasutamiseks ei ole seaduses ette nähtud üldist tähtaega ning hageja on hinna alandamise teinud pärast kostjapoolse lepingu rikkumise ilmnemist.
17.Kohus leidis, et kostja tehtud ettepanekutest ükski ei ole käsitatav kohustuse rikkumise heastamisena. Samuti ei ole kohus poolte kirjavahetusest tulenevalt tuvastanud, et hageja käitus hinna alandamisel hea usu põhimõtte vastaselt. Seega on 03.10.2007 tehtud hinna alandamisel materiaalsed ja formaalsed nõuded täidetud ning hagejal on õigus hinda
4(9)
alandada 24 000 000 krooni võrra, mis on suurem, kui hinna alandamise avalduses märgitud alandatav hind.
18.20.11.2007 on kostja teinud lepingust taganemise avalduse. Kostja tugineb lepingu taganemisel asjaolule, et hageja on lepingut rikkunud sellega, et esimene osamakse on tasutud hilinemisega, hageja on jätnud tasumata teise osamakse summas 11 000 000 krooni ning ei ole lepingu p 2.3 kohaselt esitanud kostjale garantiikirja teise osamakse tasumise tagamise kohta. Kohus leidis, et kostja taganemine ei ole kehtiv, kuna täitmata on taganemise materiaalsed eeldused. Ükski nimetatud rikkumistest ei ole käsitatav olulise lepingu rikkumisena VÕS § 116 lg 1 kohaselt. Esimene osamakse tasuti hageja poolt hilinemisega, kuid see kohustus täideti enne kostjapoolset lepingust taganemist ning sellisele rikkumisele ei ole kostja varem tuginenud. Teise osamakse tasumise tasumata jätmiseks on hagejal õiguslik alus.
19.Kohus nõustus kostja seisukohaga, et lepingust taganemisel ei saa tugineda samadele alustele kui hinna alandamisel. Kuna hageja otsustas lepingu rikkumise korral kasutada õiguskaitsevahendina hinna alandamist, on selle õiguskaitsevahendi kasutamisega kõrvaldatud rikkumise tagajärjel tekkinud ebavõrdne olukord ning kohustuste tasakaal taastatud. Kostjal on õigus ka selles, et lepingu p 4.4, mis näeb ette kohaselt lepingust taganemise võimaluse 2 aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist, ei välista hageja kohustust teostada taganemisõigust mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist. Samuti nõustus kohus kostjaga ka selles, et kuna hageja ei ole taganemise avalduses tuginenud kriminaalmenetluse alustamise asjaolule ega Aktsiaseltsi Deloitte Advisory arvamusele, ei saa hiljem nimetatud asjaoludega taganemise avaldust sisustada. Töötajate ebalojaalsust on hageja kasutanud taganemise avalduses illustratiivse asjaoluna ning selle asjaolu kohta pole hageja esitanud tõendeid.
20.Kohus leidis, et uue lepingust taganemise asjaoluna on vaadeldav 10.01.2008 maksuotsus nr 12-5/13, millega on KR Kaubanduse AS-ile määratud käibemaksu 377 264 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 959 823 krooni. Sellest tulenevalt on osutunud valeks kostja poolt lepingus antud kinnitus, et äriühingul ei ole ühtki bilansivälist kohustust, kuna maksuotsusega on reaalselt tekkinud äriühingule kohustus, millest võib tuleneda kohtuvaidlusi. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja pidi maksuotsuse tegemist ja sellega seotud kohtuvaidlusi maksurevisjoni tagajärjena eeldama. Revisjoniaktis toodud asjaolusid on võimalik maksukohustuslasel muuta ning maksudeklaratsioone on võimalik parandada. Maksuotsust saab pidada asjaoluks, mille tõttu on lepingu p 3.1 märgitud kinnitustest osutunud olulisel määral vääraks lepingu p 3.1.9 ja 3.1.12 antud kinnitused. Maksuotsuse tegemine on kahtlemata asjaolu, mille tõttu jääb pool olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis. Põhjendatud on hageja seisukoht, et tal ei ole huvi omada maksuvaidlustega seotud äriühingu aktsiaid. Hageja ei ole taganemisega viivitanud ning hageja on lepingust taganenud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada.
21.Kostja pakutud heastamise kaudu ei ole hagejat võimalik asetada olukorda, kus lepingut saab lugeda täidetuks. Seda kinnitavad maksuvaidluste jätkumised ning asjaolu, et KR Kaubanduse AS-i suhtes on 2008 alguses alustatud kriminaalmenetlus ning esitatud kahtlustus. Mõlemad pooled on teinud lepingust taganemise avalduse, mistõttu on ilmselge, et mõlemad pooled ei ole huvitatud lepingulist suhet jätkama. Seega pidas kohus hagi põhjendatuks ja leidis, et puudub vajadus anda hinnang alternatiivsele nõudele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
22.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada.
23.Kohus on käsitlenud nii hinna alandamist kui ka lepingust taganemist hageja poolt. Otsuse kohaselt olid mõlemad toimingud õiguspärased, kuid hagi rahuldamist on kohus seostanud
5(9)
vaid lepingust taganemisega, täpsustades seejuures, et kohtul puudub vajadus anda hinnang alternatiivsele nõudele. Kohtu otsus on seega vastuoluline ega vasta TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele.
24.Kohus on nõustunud kostja seisukohaga, et maksuvõla tegelik olemasolu ja suurus ei olnud hinna alandamise ajal teada. Kohus on leidnud, et seetõttu polnud hagejal võimalik alandada hinda vaidlusaluse lepingu sätetele tuginedes, millise seisukohaga kostja nõustub. Samas on kohus vastuoluliselt ja ebaõigesti leidnud, et teadmatus maksuvõla tegeliku olemasolu osas ei mõjuta hageja õigust alandada hinda VÕS § 112 alusel. Hageja alandas hinda põhjendusega, et KR Kaubanduse AS-il on maksuvõlg. Hinna alandamise kehtivus ja selle ulatus sõltub seega maksuvõla tegelikust olemasolust ja seda nii vaidlusaluse müügilepingu p 4.5 kui ka VÕS § 112 kohaselt. Hinna alandamine on sõltuv kohase ja mittekohase täitmise väärtuste vahest. Seega on kohtu järelduste õigsus hinna alandamise õiguspärasuse osas igal juhul sõltuv vastava maksukohustuse tegelikust olemasolust. Maksuvõla olemasolu ja suurus ei ole aga tänaseni teada. Ilmne on, et enne maksuotsuste tegemist ei ole täiendavalt tasumisele kuuluvate maksude kindlakstegemine võimalik.
25.Kohus on alusetult väitnud, nagu oleks kostja võtnud omaks lepingu rikkumise asjaolu. Kostja on vaielnud lepingu rikkumise süüdistusele sõnaselgelt vastu 01.11.2007 vastuses hagile ega ole seda seisukohta muutnud. Sõltumata eelnimetatust on aga kostja olnud nõus müügihinda alandama tingimusel, et maksuvõla suurus oleks eelnevalt väljaspool mõistlikku kahtlust kindlaks tehtud.
26.Kohus on ebaõigesti tuvastanud hinna alandamisega seotud asjaolud, rikkudes seejuures menetlusõiguse norme. Hageja alandas hinda 17 227 919 krooni võrra. Sellest 15 227 919 krooni osas hageja KPMG Baltics AS eriauditi raportile, mille kohaselt võimaliku maksuvõla suurus on vahemikus 5 478 141 kuni 15 227 919 krooni. Hinna alandamist ülejäänud 2 000 000 krooni osas põhjendas hageja temale seoses maksurevisjoniga väidetavalt tekitatud mittevaralise kahjuga.
27.Hageja ei ole esitanud selget seisukohta kohase täitmise väärtuse kohta ega ole esitanud selle kohta usaldusväärseid tõendeid. Kohus leidis põhjendatult, et ainus kohase täitmise väärtuse kohta hageja poolt esitatud tõend, SEB Vilfima OÜ poolt koostatud raport, nimetatud asjaolu ei tõenda. Samas on kohus asunud omaalgatuslikult seisukohale, et kohase täitmise väärtuseks oli lepingu hind 33 000 000 krooni. Kuna hageja pole tõendanud kohase täitmise väärtuse kindlakstegemise võimatust ega taotlenud selle kindlaksmääramist kohtu poolt, on kaevatav otsus vastuolus VÕS § 112 lg 1 viimase lausega ja TsMS § 230 lg-ga 1. Ühtlasi pole kohus põhjendanud oma seisukohta kohase täitmise väärtuse suhtes, rikkudes sellega TsMS § 436 lg 1 sätet. Mittekohase täitmise väärtuseks on kohus lugenud 9 000 000 krooni, tuginedes hageja poolt selle asjaolu kohta ainsa tõendina esitatud AS Deloitte Advisory arvamusele. Kohus jättis tähelepanuta kostja põhjendused selle tõendi ebausaldusväärsuse kohta.
28.Kostjale jääb arusaamatuks, millist seost hagi rahuldamisega omavad kaevatava otsuse väited KR Kaubanduse AS-i ja Facio Ehituse AS-i vahelise käibe kohta. Facio Ehituse AS-i 22.10.2007 kirjast ei nähtu ärisuhete katkestamine, mida kohus on väitnud ja seega on kohus tõlgendanud nimetatud tõendit valesti. Ühtlasi on kohus jätnud põhjendusi nimetamata tähelepanuta kõik kostja põhjendused käibe väidetava vähenemise ja selle võimalike põhjuste kohta.
29.Kohus tugines hinna alandamise ulatuse hindamisel hageja poolt 09.05.2008 esitatud seisukohtadele ja tõenditele, mis olid esitatud menetlusnorme rikkudes ja mis oleks seetõttu tulnud jätta tähelepanuta. Kostja pööras sellele kohtu tähelepanu oma 20.05.2008 avalduses. Hageja eelnimetatud avalduse menetlemisega ja tõendite vastuvõtmisega rikkus kohus TsMS § 238 lg 3 p 3 ja § 331 lg 1 sätteid.
6(9)
30.Kostja on teinud kõik temast sõltuva maksuvõlast hagejale võimalikult tekkivate negatiivsete tagajärgede korvamiseks ja vältimiseks. Kohus on aga asunud seisukohale, et kostja tehtud ettepanekutest ükski ei ole käsitatav kohustuse rikkumise heastamisena, esitamata selle kohta ühtegi põhjendust. Seega on kaevatav otsus vastuolus VÕS § 107 ja 224 sätetega.
31.Kohus tuvastas, et hageja taganes lepingust õiguspäraselt. Seejuures leidis kohus õigesti, et lepingust taganemisel ei saa tugineda samadele alustele kui hinna alandamisel. Sellele järeldusele vastukäivalt asus kohus seisuskohale, et maksuotsust saab pidada asjaoluks, mille tõttu on lepingu p-s 3.1.9 ja 3.1.12 märgitud kinnitustest osutunud olulisel määral vääraks. Pärast hinna alandamist ei ole ilmnenud andmeid, mis annaksid alust arvata, et võimalik maksuvõlg võiks ületada KPMG 18.09.2007 aruandes nimetatut. Asjaolu, et maksurevisjoni käigus on hageja arvates saanud kinnitust KPMG aruandes seisukohad maksuriski suuruse kohta, ei tähenda uute asjaolude ilmnemist. 10.01.2008 maksuotsuses kajastatud maksuvõlga on hageja juba võtnud arvesse müügihinna alandamisel. Kuna kohtu enese põhjenduse kohaselt ei saa pärast hinna alandamist enam samal alusel lepingust taganeda, on maakohtu järeldus taganemise kehtivuse kohta põhjendamatu ja vastuoluline ega vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele. Kriminaalmenetlus ei saa olla asjakohane põhjendus hageja huvi väidetavast kadumisest lepingu suhtes, kuna maakohus on ise leidnud, et kõnealusel kriminaalmenetlusel puudus seos lepingust taganemisega.
32.Kasutades hinna alandamise kujundusõigust, muutis kostja lepingut viisil, millega kõrvaldati kuni 15 227 919 krooni suuruse maksuvõlaga kaasneva lepingu rikkumise tagajärjed. Hinna alandamisele järgnev lepingust taganemine eeldanuks selliste uute asjaolude ilmnemist, mis oleksid ühtlasi olulised rikkumised VÕS § 116 mõttes. Ebaõige on ka kohtu järeldus, nagu oleks 10.01.2008 maksuotsusest tekkinud reaalne maksukohustus. Maksuotsus on vaidlustatud ja selle õigusvaidluse tulemused pole tänaseks selgunud.
33.Kohus on meelevaldselt väitnud, et hageja ei pidanud maksuotsuse tegemist maksurevisjoni tagajärjena eeldama. See on vastuolus hageja enese seisukohaga, mille kohaselt juba hagiavalduse esitamise ajaks oli Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt kogutud tõenditega tutvudes ilmne, et KR Kaubanduse AS-lt nõutakse täiendavate maksude tasumist. Ebaõige on väita, et olukorras, kus hageja on hinda alandanud tuginedes maksuriskile, tekib tal taganemise õigus pelgalt seetõttu, et see maksurisk on hakanud realiseeruma ehk et lisandub kindlus hinna alandamise aluseks olnud asjaolu olemasolu kohta. Sellise tõlgenduse korral kaotaks hinna alandamine kujundusõigusena oma eesmärgi, muutudes maksekohustuse täitmisest keeldumise ajutiseks vahendiks.
34.Hinna alandamise õiguslikud tagajärjed sõltuvad maksuvaidluse tulemustest, mis tänaseks ei ole teada. Kui KR Kaubanduse AS-i suhtes tehakse maksuotsused ja on ammendatud nende vaidlustamise mõistlikud võimalused, on hinna alandamine vastavas ulatuses kehtiv. Seni ei ole aga hagi rahuldamine õiguspärane. Kui hagi rahuldav otsus jõustub, kaotab kostja õiguse saada hagejalt vaidlusaluses müügilepingus ettenähtud müügihinnast 11 000 000 krooni suurust osa. Seda ka juhul, kui hiljem ilmneb, et KR Kaubanduse AS-il puudus tegelikult maksuvõlg, millele tuginedes hagi on rahuldatud. Tegeliku maksuvõla puududes ei oleks hagi rahuldamine vastavas osas põhjendatud. Tekkinud probleemse olukorra on põhjustanud hageja oma ennatliku tegevusega õiguskaitsevahendite valimisel. Hageja otsustustega kaasnenud riske peab kandma tema ise. Vastus apellatsioonkaebusele
35.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega, palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
7(9)
Ringkonnakohtu põhjendused
36.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Erinevalt kostjast leiab kolleegium, et esimese astme kohus on käsitlenud vaidluse all olevaid küsimusi piisava põhjalikkusega ja pööranud nõutavat tähelepanu nii poolte faktilistele väidetele kui nende kinnitamiseks esitatud tõenditele. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu seisukohtadega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
37.Lepingust taganemise õigus on taganemiseks õigustatud lepingupoole kujundusõigus, mille teostamiseks piisab lepingupoole vastavasisulisest tahteavaldusest (VÕS § 188 lg 1).VÕS § 116 lg 1 näeb lepingust taganemise eeldusena ette lepingurikkumise olulisuse. Sama paragrahvi lg 2 loetleb näitlikult juhud, mille esinemisel saab olla tegemist olulise lepingurikkumisega. Tulenevalt võlasuhete regulatsiooni dispositiivsusest võivad lepingupooled ka ise kokku leppida, et oluliseks lepingurikkumiseks on mõni muu kohustuse rikkumine, mis ei ole sätestatud VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4, kuid annab ühele poolele õiguse lepingust taganeda. Lepingu p-s 4.4 ongi pooled kokku leppinud, et juhul, kui üks või mitu kostja poolt lepingu p-s 3.1 märgitud kinnitustest osutub olulisel määral vääraks, on hagejal õigus kahe aasta jooksul, arvates lepingu sõlmimisest, lepingust taganeda, teatades sellest kostjale ette vähemalt neliteist kalendripäeva. Hageja poolt kostjale 13.02.2008 tehtud taganemisavalduses on hageja tuginenud nii poolte vahel 30.01.2007 sõlmitud KR Kaubanduse AS-i aktsiate müügilepingu p-s 4.4 kokkulepitud kui ka VÕS § 116 lg 2 p-s 1 sätestatud taganemise alusele.
38.Kostja on müüjana lepingu p-s 3.1.6 avaldanud ja garanteerinud, et ühingu majandusseis ja bilansis olevate varade seis ei halvene lepingu sõlmimise ja aktsiate ostjale ülekandmise vahelisel perioodil ning et ühingul puuduvad igasugused bilansivälised kohustused kolmandate isikute ees; lepingu p-s 3.1.9, et ühingul ei ole käimasolevaid kohtuvaidlusi (v.a üks kaubamärgivaidlus) ning müüjale teadolevaid kolmandate isikute nõudeid ühingu vastu, millest võiksid tuleneda kohtuvaidlused; lepingu p-s 3.1.12, et müüja on ostjale käesoleva lepingu sõlmimisel andnud täielikku ja igakülgset informatsiooni kõigi ühingu varade, lepingute ja kohustuste kohta ning ühingul ei ole lisaks bilansis märgitule ühtki tulevikus varalisi kohustusi tekitavat lepingut ega muud kohustust; lepingu p-s 3.1.13 ja 10.5 on kostja kinnitanud, et ta on lepingueelsete läbirääkimiste käigus teatanud hagejale kõigist asjaoludest, mille vastu kostjal on või võib olla lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi, et läbirääkimiste käigus on mõistlikult arvestatud hageja huvide ja õigustega ning on esitatud tõeseid andmeid ja ei esine ühtki asjaolu, mis võiks seada kahtluse alla ühingu majandustegevuse jätkamise või püsimajäämise või kahjustaks ühingu konkurentsivõimet.
39.Hageja on kostjale 13.02.2008 tehtud taganemisavalduses taganemise põhjustena välja toonud asjaolud, et lepingu p 3.1.6, 3.1.9, 3.1.12 ja 10.5 antud kinnitused on osutunud tõele mittevastavateks; 10.01.2008 on tehtud Maksu- ja Tolliameti poolt KR Kaubanduse AS-i suhtes 2004.a osas maksuotsus nr 12-5/13; kostja on loonud lepingu sõlmimisel ja selle eelselt KR Kaubanduse AS-i käibe suurusest ja majanduslikust olukorrast teadlikult ebaõige ettekujutuse, näidates käivet ja tulu tegelikust suuremana; äriühingu töötajad on osutunud ebausaldusväärseteks ning et kostja ei ole hagejale müünud sellistele tingimustele vastavat äriühingut, mille ostmisele tema tahe tegelikkuses suunatud oli. Kolleegium nõustub maakohtuga, et jättes loetletud asjaoludest kõrvale need, millele hageja hinna alandamisel tugines, annab hagejale aluse lepingust taganeda 10.01.2008 tehtud maksuotsus nr 12-5/13 (II kd, tl 23-36). Maksuotsusest tulenevalt on osutunud vääraks kostja poolt lepingus antud kinnitus, et äriühingul ei ole ühtki bilansivälist kohustust,
8(9)
millest võiksid tuleneda kohtuvaidlused (lepingu p 3.1.9, 3.1.12). Maksuotsus kajastab uue asjaoluna vastupidiselt kostja kinnitustele müügilepingu sõlmimisest kahe aasta jooksul ilmnenud äriühingu kohustust riigi ees ja on põhjustanud kohtuvaidluse halduskohtumenetluses (haldusasi nr 3-08-1788). Kohtumenetluse tulemusega ei ole pooled hageja taganemise õigust sidunud.
40.Õige on ka maakohtu seisukoht, et hageja ei ole taganemisega viivitanud ja on lepingu lõpetanud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teada saamist. Maksuotsus on tehtud 10.01.2008 ning hageja on lepingust taganenud 13.02.2008 tehtud taganemise avaldusega 27.02.2008. Kolleegiumi arvates võib vaidluse asjaolusid arvestades pidada veidi üle ühe kuu pikkust perioodi taganemise üle otsustamiseks mõistlikuks.
41.Kuna hageja poolt lepingust taganemine on lepingust tulenevatel alustel kehtiv, puudub sisuline vajadus analüüsida lepingust taganemise seadusest tulenevaid aluseid. Märkida siiski võib, et kolleegium jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt võib lepingu p-s 3.1 antud kostja kinnitustel põhinevad hageja lootused tehingu suhtes lugeda 10.01.2008 maksuotsuse taustaks olevate tegelike asjaolude ilmnemise pinnalt luhtunuks. Maksu- ja Tolliameti poolt 08.11.2008 koostatud revisjoniakt kinnitab, et maksuasja uurimise käigus on ilmnenud, et KR Kaubanduse AS on enne aktsiate hagejale võõrandamist teinud miljonitesse kroonidesse ulatuvaid tehinguid nn arvevabrikute gruppi kuuluvate äriühingutega. KR Kaubanduse AS-i bilansis fiktiivsete tehingute kajastamisest tulenevalt on osutunud vääraks müügilepingu sõlmimise eelselt hagejale esitatud informatsioon KR Kaubanduse AS-i käibe ning turuosa suhtes. Vaidlust ei ole selle üle, et aktsiate müümisel väitis kostja KR Kaubanduse AS-i 2006.a käibe suuruseks 179 083 532 krooni ning vastava aruandeaasta kasumi suuruseks 3 179 891 krooni. AS Deloitte Advisory arvamuse kohaselt oli KR Kaubanduse AS-i 2006.a bilansis ebaõigesti kajastatud käibe suuruseks 24 917 647 krooni, mille osas käivet oli näidatud tegelikust suuremana. Seega erines KR Kaubanduse AS-i 2006.a reaalne käive apellandi poolt näidatud käibest ligikaudu 14% võrra. Aruandeaasta kasum/kahjum oli AS Deloitte Advisory arvamuse kohaselt koguni 18 132 204 krooni võrra väiksem kui apellant seda aktsiate müügilepingu sõlmimise eelselt näitas. Üle 3 miljoni krooni suuruse kasumi asemel ilmnes äriühingul ligikaudu 15 miljoni suurune kahjum. Kahtlemata mõjutasid ülalmärgitud asjaolud oluliselt KR Kaubanduse AS-i konkurentsivõimet ja turuosa, mida hageja oli õigustatult lootnud aktsiate ostuga omandada. Vaidlust ei ole selle üle, et maksurevisjoni läbiviimise tõttu on KR Kaubanduse AS-i majandustegevus kokku varisenud ning pooled väljendasid ringkonnakohtu kohtuistungil üksmeelt selles, et müüdud aktsiad on tänaseks väärtusetud.
42.Kuna hageja on lepingu lõpetanud, on maakohus hagi rahuldamisel õigesti tuginenud taganemisele ja mitte hinna alandamisele. Maakohtu otsuses sisalduvad hinna alandamise õigustatust puudutavad seisukohad ei ole siiski üleliigsed – hinnaalandamise põhjendatuse tõttu oli hagejal õiguslik alus kostjale aktsiate eest teise osamakse tasumata jätmiseks ning seetõttu ei ole kostjapoolsel lepingust taganemisel õiguslikke tagajärgi.
43.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Gaida Kivinurm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.