2-08-7840/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Viru Maakohtu 02.09.2008 tagaseljaotsusega rahuldati AS Eesti Krediidipank hagi H B vastu. Otsus jõustus 31.10.2008 ja on avalikustatud Kohtu Infosüsteemis 06.11.2008. Hageja on vormistanud 04.12.2008 (saabus kohtusse 08.12.2008) menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koos taotlusega selle avalduse osas menetlustähtaja ennistamiseks. Ennistamise taotluse kohaselt on hageja esindaja jälginud igakuiselt antud kohtulahendi võimaliku jõustumise kohta info avaldamist KIS-i vahendusel. Enne ennistamise avalduse esitamist tegi hageja seda viimati 03.11.2008 ja siis ei nähtunud KIS-st, et lahend oleks jõustunud. Alles 04.12.2008 tuvastas hageja märke selle kohta, et otsus jõustus 31.10.2008. seega oleks hageja pidanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitama 01.12.2008, s.o. kõigest 3 päeva tagasi. Hageja ei saanud ette näha, et info kohtulahendi jõustumisest ilmub KIS-s hilinemisega. Eelpool kirjeldatust tingituna ei saanud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust varem esitada ning teeb seda antud avalduse esitamisega, s.o. koheselt vastavasisulise teabe saamise päeval. Hageja suhtes tooks ennistamata jätmine kaasa ebamõistlikult negatiivse tagajärje saamata jääva riigilõivu näol, summas 3000 krooni. Õiguslik põhjendus TsMS § 67 lg.1- kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg.2 kohaselt tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alats möödalastud tähtaja lõppemisest. TsMS § 142 lg.3 kohaselt menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riiglõivule 1⁄4 hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 krooni. TsMS § 456 lg.3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei saa esitada kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. TsMS § 415 kohaselt hageja ei saa tagaseljaotsusele kaja esitada. TsMS § 458 lg.1 tulenevalt väljastab asja lahendanud maakohtu kantselei otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal. TsMS § 8 lg 2 kohaselt menetlussuhet reguleeriva seadussätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Järeldus Hageja esindaja märgib tähtaja ennistamise taotluses, et hageja ei saanud ette näha, et info kohtulahendi jõustumisest ilmub KIS-s hilinemisega ning seoses sellega hageja ei saanud esitada tähtaegselt avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Viru Maakohtu 02.09.2008 kohtuotsuses (tagaseljaotsus) menetluskulud jaotuses selgitati hagejale, et TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtulahend on jõustunud 31.10.2008. Hagejale kohtulahendi kättetoimetamise kohta toimikus andmed puuduvad. Kohtuotsus on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 02.09.2008. Hagejale oli eelduslikult teada, et kuivõrd

kostjale, kelle tegelik elukoht oli teadmata, on kohtumaterjalid kättetoimetatud hageja enda taotlusel AT-kaudu, siis tuleb talle ka kohtulahend, kui menetlusdokument kätte toimetada samal viisil. Otsuse tegemise kuupäeva oli hagejal võimalik teada saada juba kostjale materjalide kättetoimetamisteatest, mis avaldati AT-s 16.06.2008. Seega (vaatamata asjaolule, et mingil põhjusel ei ole toimikus hageja poolt kohtuotsuse kättesaamise kohta kinnitust väljastusteate näol) oli hagejal võimalik teada saada otsuse tegemise kuupäev ja selllest lähtuvalt sai ja pidi hageja saama arvestada seda tähtaega, mil tema jaoks lõpeb edasikaebe tähtaeg, ehk et hageja võis esitada apellatsioonkaebuse otsusele TsMS § 632 järgi 30 päeva jooksul, s.o. mitte hiljem kui 03.10.2008. Avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuli esitada 30 päeva jooksul alates 03.10.2008, s.o. hiljemalt 03.11.2008. Hageja esitas vastava taotluse, 08.12.2008 ehk eirates seaduses sätestatud tähtaega. Hageja põhjendus, et ta jälgib lahendite jõustumist KIS-s üks kord kuus, on hageja sisemine töökorralduslik küsimus ja ei saa mõjutada seaduses sätestatud tähtaegade järgimata jätmist. Arvestades menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamiseks seaduses sätestatud 30-e päevast tähtaega, oleks hagejal mõistlik edaspidi ebamõistlike tagajärgede ärahoidmiseks korraldada oma töö ümber selliselt, et KIS- jälgimine toimuks nt. kaks korda kuus. TsMS § 458 lg 1 kohaselt otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Hageja esindaja kohtule sellekohast avaldust ei ole esitanud. Seega ei ole kohus kohustatud menetlusosalist kohtuotsuse jõustumisest teavitama. Kohus leiab, et hagejal olid kõik võimalused saada teada otsuse jõustumisest ja juhindumine üksnes KIS-i andmetest ei ole kooskõlas TsMS regulatsiooniga. TsMS ei välista võimalust saada kohtulahendi jõustumise kohta kohtukantseleilt infot sidevahendite abil- meiliga, kirja teel, telefoni teel, kuid seda siiski TsMS § 458 kohase vastava avalduse alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 8, § 67, § 68, § 442, § 458, 463 jätab kohus taotluse rahuldamata ja tähtaja ennistamata Määrus saata teadmiseks hagejale. Kohtunik