Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ESITATUD ASJAOLUD

Kohtule on 23.09.2008 esitatud OÜ S(likvideerimisel) pankrotiavaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks, makse jõuetuse tõttu. Osaühingu põhitegevusala oli sojaubatoodete valmistamine ja müük. Kogu majandustegevus (tootmine ja kontor) toimus võlgnikule kuuluvas tootmishoones XXX . Ettevõtte majandustegevus on lõppenud. Avalduse kohaselt osaühingul on kohustusi kokku 14 038 825 krooni. võlausaldajateks on Hansapank, Maksu- ja Tolliamet, hankijad ja endised töötajad. Osaühingu varaks on hoonestatud kinnistu XXX (registriosa XXX ), masinadseadmed ja kontoritehnika koguväärtuses 8 523 039 krooni. Osaühingu vara müügist ei ole võimalik rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku likvideerija selgitab pankrotiavalduses ja lisatud seletuskirjas, et ärilise ebaedu ja sellele järgnenud maksejõuetuse põhjustasid : Ettevõtte oli jooksvalt igakuises kahjumis - 2007.a. lõpuks loodetud 1-miljoni kroonise kuukäibe asemel saavutati tegelikult vaid 0,5-0,6 miljonit krooni, mis ei võimaldanud katta kõiki kulusid. Ei õnnestunud “kanda kinnitada” välisriikides, sest edu saavutamiseks oleks rohkem pidanud investeerima ka turundustegevusse. Investorid kaotasid usu võlgniku eduvõimalusse ja loobusid edasistest investeeringutest. Võlgnikul ei jätkunud raha ei turundusse ega tootearenduseks. Ja kui käibevahendite nappuse tõttu peatas ettevõte 2008.augustis tootmistegevuse, siis lõpetas AS Swedbank pikaajalise laenulepingu ja nõudis laenusumma kohest tagastamist. Võlgniku majandusliku olukorra ning vara ja võlgade suuruse määramisel olid aluseks järgmised materjalid: Likvideerija esitatud pankrotiavalduses ja selle kaasdokumentides sisalduvad andmed, Krediidiinfo, kontoväljavõte võlgniku Swedbanki arvelduskontost, võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon jne. Lisaks kohtus haldur likvideerijaga (K.M ) ja juhatuse endise liikmega (N.R ) ning vaatas XXX kohapeal üle tootmisüksuse ja seal asuvad varad. Võlgniku peamiseks varaks oligi XXX asuv hoonestatud kinnistu, mille bilansiline (raamatupidamislik) jääkväärtus koos tootmishoone, masinate, seadmete ja kontoritehnikaga on kokku 8 523 039 krooni. Võlgnik on tootmishoones tootmistegevuse lõpetanud, kuid seal asuvad seadmed vajaksid konserveerimist enne külmaperioodi algust (näit. veefiltrisüsteem jne.). Ruumides asub ka mitmesugust võlgnikule mittekuuluvat vara. Sealhulgas Hansa Liising AS-lt liisitud vara. Aga ka teiste rendilepingute alusel kolmandatele isikutele kuuluvaid seadmeid. Kindlasti on lähiajal vaja tasuda võlgnevus Eesti Energiale, sest muidu kaob elektroonilise valvesüsteemi elektritoide. Võlgnik on lõpetanud ka igasuguse muu majandustegevuse ja lõpetanud töötajatega töölepingud. Tööleping on lõpetamata vaid ühe haiguslehel viibiva töötajaga. Kuid võlgnikul pole vahendeid töötajatele koondamistasude ja lõpparvete maksmiseks. Omanikud püüdsid ise leida rahalisi vahendeid majandustegevuse jätkamiseks, andes ise võlgnikule laenu, kuid ka nende võimalused olid piiratud. Osaühingu endine juhtkond ja likvideerija on püüdnud leida ettevõttele ostjat, kuid seni edutult. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid. Võlad aga kasvavad veelgi, sest tasumata võlgnevustelt arvestavad võlausaldajad viiviseid ja leppetrahve kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni. Esitatud pankrotiavalduses oli võlgnikul seisuga 22.09.08.a. võlgasid kokku 14 038 825 krooni. Sellest Hansapank AS-le (tänase nimega Swedbank) 8 601 835 ja Hansa Liising AS-le 636 256,09 krooni. Kuid osad andmed võlgade nimekirjas olid esitatud seisuga 15.08.08.a. ning võlgade suuruse täpsustamisel võlgniku raamatupidamises oli seisuga 30.09.08.a. võlgasid kokku juba 15 604 436 krooni 06.10.08.a. saatis Swedbank oma täpsustatud nõude, mille kohaselt koguvõlg Swedbangale on kokku juba 10 080 507,41 krooni , sellest liisinglepingute järgi 1 187 592,22 krooni. Võlgade suurus kokku : 16 543 627,41 krooni. Tänase seisuga on võlgnikul teadaolevaid võlausaldajaid 101. Võlgniku varad seisuga 30.09.08.a. on käibevara +põhivara 7 984 072 krooni.

Aruandes võlgniku varade põhivara jääkväärtuses aluseks on likvideerija hinnatud 7 194 008 krooni, sest seal oli juba nulliks hinnatud immateriaalse vara väärtus. (Kuigi seisuga 30.09.08.a. oli võlgniku bilansis varade nimekirjas see immateriaalne vara endiselt alles ja põhivara väärtuseks kokku arvestatud 9 555 928 krooni.) Vara müügihind sõltub väga palju sellest, kas õnnestub leida ostja, kes jätkaks tootmist kohapeal samades ruumides. Siis saaks kalkuleerida pankrotivara müügihinnaks võibolla ka üle 3-4 miljoni krooni. Kui leidub ostja, kes võtab üle seadmed, tooraine, pakendid koos kaubamärgiga, sojatoodete valmistamise ja müügi kogemuse koos mõnede spetsialistide ja koos nn. kliendiportfelliga (kuid tootma hakkaks ostja mujal), võiks müügihinnaks kujuneda ca 3 miljonit krooni. Kui ostjat eelmise 2 variandi järgi ei leidu, tuleks seadmed ja kinnistu müüa eraldi, ja sel juhul võib müügihinnaks kujuneda kuni 2 miljonit krooni, sest ei saa unustada hetke madalseisu kinnisvarasektoris ja majanduses tervikuna. Seega on varade väärtus võlgniku raamatupidamisbilansi järgi kokku summas 7 984 072 krooni. Varade tegelik väärtus selgub müügi käigus ja halvemal juhul võib see olla vaid kolmandik bilansilisest. Muud teadaolevat vara võlgnikul raamatupidamise andmetel pole. Sealhulgas pole võlgniku nimel sõidukeid, sest neid kasutati liisinglepingute alusel, mis on käesolevaks hetkeks lõpetatud ja sõidukid tagastatud. Kohustusi on võlgnikul aga vähemalt 16 543 627,41 krooni. See tähendab, et võlgnikul on kohustusi kordades rohkem kui vara. Võlgniku võlad kasvavad veelgi, sest viiviste arvestus jätkub kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni. 13.08.2008.a. otsustasid osanikud võlgniku majandustegevuse lõpetada ja algatada likvideerimismenetluse. (Äriregistris vastav kanne tehtud 15.08.08.a.) Pankroti väljakuulutamisega on omanikud nõus, sest olukord on väljapääsmatu ja võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku kasumiaruandest nähtub, et kogu viimase tegevusaasta jooksul on majandustegevus olnud suures kahjumis. Võlgniku vara on hoiustatud ja turvaettevõtte valve all. Ajutise pankrotihalduri järeldus, et on piisavalt alust võlgniku maksejõuetuks tunnistamiseks. Võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja võlgade tasumiseks puudub igasugune võimalus, sealhulgas konkreetne äriplaan ja rahalised vahendid selle elluviimiseks. Aruande järeldused on toodud alljärgnevalt: Võlgnikul on võlgasid enam kui 16 miljonit krooni, kuid vara vähem kui 5 miljoni krooni väärtuses - seega on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga ning pankrot on vältimatu. Majandustegevuse jätkamiseks võimalused puuduvad ja ettevõtte tervendamine on võimatu. Varade tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste, aga samuti bilansis kajastuvate nõuete tõesuse ja sissenõudmise võimaluste hindamiseks on vajalik põhjalikult tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooniga. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes.

KOHTUISTUNG

27.11.2008 kohtuistungil ajutine pankrotihaldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Makseraskused on alalise iseloomuga. Ettevõtte tegevus on peatunud. Lisaks pankadele on teisi investoreid, kelle ees nad vastutavad. 27.11.2008 kohtuistungil võlgniku likvideerijal vastuväiteid aruandele ei ole. Ajutise pankrotihalduri kulud katta pankrotivara arvelt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgniku pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlgnik on selgelt väljendanud oma nõude, on esitanud tõendid nõude aluse, suuruse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid täitnud. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelepärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku võlad ulatuvad üle 16 miljoni krooni, kuid vara vähem kui 5 miljoni krooni väärtuses. Kohus nõustub esitatud aruandes toodud järeldustega. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb lugeda võlgnik maksejõuetuks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. Seega tuleb välja kuulutada OÜ S(likvideerimisel) pankrot. PankS § 28 lg 1 kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 27.11.2008 toimunud kohtuistungil ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et esialgu puuduvad andmed, et tegemist on raske juhtimisveaga ning kuriteo tunnustega tegu esialgsete andmete järgi haldur tuvastanud ei ole. PankrS § 56 lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri A Tootsmani. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord, vastu võetud justiitsministri 18. 12. 2003. a määrusega nr 71 jõustunud 1.01.2004. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud kohaldada tunnitasu 1000 krooni. Ajutine pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi ja rakendanud tariifi 1000 krooni tund, seega tasu summas 10 000 krooni ja teinud vajalikke kulutusi 10 000 krooni. Kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasu vastavalt ajutise pankrotihalduri taotlusele

10 000 krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Samuti tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada kohtu poolt määratud ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused so 10 000 krooni, millele lisandub käibemaks 1800 krooni, seega 11 800 krooni. Ajutine haldur on taotlenud ajutise pankrotihalduri tasu 10 000 krooni ja kulutused summas 10 000 krooni, lisandub käibemaks 1 800 krooni. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri tasu 10 000 krooni kanda A Tootsman kontole nr XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas (Swedbank) ja bürookulud summas 10 000 krooni, lisandub käibemaks 1 800 krooni kanda OÜ Maagrupp arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Hansapank (Swedbank) vastavalt halduri taotlusele. Eelnimetatud kulutused kuuluvad hüvitamisele pankrotivara arvelt. Võlgniku likvideerija vastuväiteid ajutise pankrotihalduri aruandele ja aruandes toodud seisukohtadele esitanud ei ole. Nimetada OÜ S(likvideerimisel) (reg kood XXX) pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur A Tootsman, tema nõusolekul. Kohus oma otsustustes juhindub PankS § 23 lg 1, § 31, TsMS § 434-442. Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.