Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-07-20933
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi L.K vastu 11 741, 48 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus /registrikood xxxxxxxx, asukoht: Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve/ Hageja esindaja volikirja alusel: Paul Paas /TÜ Soter, asukoht: Jaama 14, 41532 Jõhvi/ Kostja: L.K /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx/ Kirjalik menetlus 27. november 2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Tatjana Artemjeva Hageja esindaja, kostja
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud
Menetluskulud Edasikaebamise kord
Tamara Šabarova
Vastavalt TsMS §
lg
tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse,
Tsiviilasi nr 2-07-20933
et ta on nõus menetluses.
asja lahendamisega kirjalikus
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSTE KOHTA AS Kohtla-Järve Soojus esitas 31.05.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagi kostja vastu võlgnevuse 11 741, 48 krooni nõudes. Kostjal on hageja ees seisuga 01.05.2007.a võlgnevus summas 11 741, 48 krooni. Hageja osutas kostjale teenuseid ja kostja kohustus teenuste eest tasuma vastavalt temale esitatud arvetele, mis kostja on jätnud tasumata. Hageja poolt esitatud arveldustest keskkütte ja vee kasutamise eest nähtub, et võlgnevus on tekkinud 01.12.1993.a kuni 30.10.2002.a. Hageja on esitanud ka 01.10.1995.a sõlmitud lepingu nr. 1429. Hageja esindaja esitas 05.09.2007.a hagiavalduse täienduse, milles väidab, et nõue ei ole aegunud, kuna poolte vahel leping puudus ning kostja kohustus hageja ees tulenes AÕS § 26 ja KOS §-st 13, seega seadusest, mitte tehingust. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Hageja on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses. Hageja oma 17.06.2008.a esitatud seisukohas ei nõustu kostjaga, sest TsÜS § 146 lg 4 järgi on nõude aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. VÕS § 103 esimese ja teise lõike järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõu olemasolu ei ole käesolevas asjas kostja välja toonud, seega ei ole hagetav nõue aegunud. KOSTJA VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD HAGEJA VASTUSTE SUHTES Kostja 05.05.2008.a kohtule esitatud vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista. Kostja arvates on hageja nõue aegunud. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda kohustuse täitmisest. TsÜS § 154 korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostja leiab, et aegumistähtaeg algas 2002.a lõpus ja 3 aastane tähtaeg on möödunud. Kostja poolt kohtule saadetud vastuses leiab kostja, et hageja nõuet tuleb käsitleda mitte tehingust, vaid seadusest tuleneva korduvate kohustuste täitmise nõudena. Kostja on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
27.11.2008.a kohtuistungil jäi hageja esindaja oma kirjalike seisukohtade juurde ja leidis, et hagi ei ole aegunud. Kostja pool on tegemist endise korteriomaniku pärijaga ja pärija kohustus on pärandi vastuvõtmises ühelt poolt ja välja selgitada pärandava hulga kuuluvad võlad ja teavitada kreditoorit pärandi vastu võtmisest. Hageja esindaja arvab, et tegemist on kostja pahatahtliku käitumisega ning seetõttu peab rakendama 10 -aastast aegumistähtaega. Kostja end võlgnikuks ei tunnista ja väidab, et hageja ei teatanud talle võlgnevusest 5 aasta jooksul. Kostja taotles peatada antud asja menetlus kuni Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-07-34349 J.Tš hagis L.K vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, kohtulahendi jõustumiseni.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-07-20933
Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 449 lg-st 3 kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Käesolev otsus käsitleb TsMS § 449 lg 3 järgi ainult hagi aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Kohus peab esmalt vajalikuks välja selgitada, millised nõuded on hageja esitanud ja milliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb nende nõuete aegumise analüüsimiseks kohaldada, sh tuleb välja selgitada aegumise algusele kohaldatavad sätted. Hageja arvates on tegemist seadusest tuleneva nõudega (AÕS § 26 ja KOS § 13), samas esitas hageja lisana lepingu. Kostja väitis algselt, et tegemist on tehingust tuleneva nõudega ja hiljem, et tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mis on suunatud korduvate kohustuste täitmisele. Pooltel puudub üheselt selge seisukoht, millise võlasuhtega poolte vahel tegemist on. Hageja tugineb oma nõudes AÕS § 26 ja KOS § 13. TsMS § 436 lg 4 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus leiab, et hageja viited AÕS §-le 26 ja KOS §-le 13 ei ole asjakohased. Kuni 30.06.2002.a kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 26 lg 1 järgi peab asjast kasu saamiseks õigustatud isik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. AÕS § 26 viidatud redaktsioon ei loo alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordab TsK § 477 lg 1 regulatsiooni. KOS § 13 on kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes. Kohus leiab, et poolte vahel on lepinguväline võlasuhe, antud juhul alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Enne 01. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 151 lg 1 järgne aegumistähtaeg on 3 aastat ja see on varasemas seaduses sätestatud aegumistähtajast lühem. TsÜS § 151 lg 2 järgi aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue, sõltumata sama paragrahvi 1 lõikes sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Käesolevas asjas on rakendatavad VÕSRS § 9 lg 1 ja 2. Viidatud paragrahvi 1 lõike järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1 juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1 juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1 juulit 2002. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1 juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1 juulist 2002.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-07-20933
Seega algas VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg 1 juulil 2002.a kell
4(5)
Tsiviilasi nr 2-07-20933
TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kannab menetluskulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti (hageja menetluskulud jäävad hageja kanda, kostja menetluskulud kannab hageja). TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 449, 452-453, 630 ja 632.
Tamara Šabarova Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.