Tsiviilasja number
2-07-39889
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2008, Tallinn
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Urmas Reinola
Tsiviilasi
Cranbrook Holding OÜ hagi AS TKE Grupp (pankrotis), Borgino Consulting Ltd, OÜ Lamaran Grupp ja OÜ Forbrist vastu nõude tunnustamiseks AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.03.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Cranbrook Holding OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
20. november 2008, avalik kohtuistung Hageja Cranbrook Holding OÜ (registrikood 11222873, Gonsiori 32-1, 10128, Tallinn), esindaja adv Siim Roode Kostja AS TKE Grupp (pankrotis, registrikood 10540683, Lõuna 6b, 76805, Paldiski), esindaja adv Martin Tälli Kostja Borgino Consulting Ltd (registrikood 421715, c/o Trident Trust Company (B.V.I.) Ltd, Trident Chambers, Wickhams Cay, P.O. Box 146, Road Town, Tortola, Briti Neitsisaared), esindaja adv Maksim Greinoman Kostja OÜ Lamaran Grupp (registrikood 11010740, Pärnu mnt 23-5, 10141, Tallinn), esindaja Leonid Jakerson Kostja OÜ Forbrist (registrikood 10891129, asukoht Pärnu mnt 23-5, 10141, Tallinn), esindaja Tamara Vologžanina
Harju Maakohtu 27.03.2008 otsus tühistada ning hagi rahuldada. Tunnustada OÜ Cranbrook Holding nõuet summas 354 915 (kolmsada viiskümmend neli tuhat üheksasada viisteist) krooni ja 91 senti AS TKE Grupp pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi rahuldamisele kuuluva nõudena. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud ja hageja nõue Hageja ja AS TKE Grupp sõlmisid 21.06.2006 krediidilepingu, mille kohaselt andis hageja AS-le TKE Grupp krediiti 3 800 000 krooni. 21.02.2007 esitas hageja AS-le TKE Grupp krediidilepingu ülesütlemisavalduse ja tasaarvestusavalduse. Pärast tasarvestust on AS-l TKE Grupp jäänud tasuda veel võlgnevus 519 633 krooni. Hageja esitas 12.09.2007 hagi täpsustuse, s.o uue intressiarvestuse, mille kohaselt moodustas intress 31.12.2006 seisuga 56 715, 91 krooni. Seega oli hagejal nõue AS TKE Grupp (pankrotis) vastu tasaarvestuse tegemise seisuga 3 856 715, 91 krooni. Hageja pandiga tagamata nõue kostja vastu, mida palus AS TKE Grupp pankrotimenetluses tunnustada on 354 915, 91 krooni. Tasaarvestuse tegemisel tegi hageja esialgu vea, võttes arvesse vale intressimäära. Krediidileping on sõlmitud suuliselt ja selle kohta on esitatud maksekorraldused. Intresside osas kirjalik kokkulepe puudub. Hageja ütles intressi mittemaksmise tõttu lepingu üles. Pooltel olid vastastikused rahalised nõuded ja neid sai tasaarveldada. Hagejal puudus informatsioon kompromissi kohta. Kostjate vastused AS TKE Grupp (pankrotis) hagi ei tunnistanud. Kostjal ei olnud 31.12.2006 seisuga täitmata kohustusi hageja ees. Hageja on oma intressinõude ka ebaõigesti arvutanud, lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud intressimäärast. Hagejal puudus 21.02.2007 alus krediidilepingu ülesütlemiseks, kuna avalduses märgitud ulatuses intressivõlgnevust AS-l TKE Grupp hageja ees ei eksisteerida). Seega ei muutunud hageja krediidilepingust tulenev nõue krediidisumma tagastamiseks sissenõutavaks, sest krediidileping kehtis edasi. Eelnevast tulenevalt ei saanud hageja enda nõuet, mis ei olnud muutunud sissenõutavaks, ka 21.02.2007 avaldusega tasaarvestada. Hagejal ei saa AS TKE Grupp vastu ka käesoleval hetkel olla hagiavalduses viidatud ulatuses intressinõuet. Borgino Consulting Ltd hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole kohtule krediidilepingut esitanud, samuti ei nähtu maksekorraldustest, et need oleks tehtud krediidilepingu alusel. Kostjal on kahtlus, et raha võib olla hagejale juba tagastatud, mis välistaks hagi rahuldamise. AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses kinnitati 06.07.2005 kompromiss, mis kehtis kuni 30.10.2006. Seega sõlmiti väidetav krediidileping ajal, mil kehtis kompromiss. Kompromissis nimetatud tehingute tegemiseks oli vajalik pankrotihalduri nõusolek, mida kinnitab ka Ametlikes Teadaannetes 26.07.2005 ilmunud teade. Kuna AS-l TKE Grupp puudus krediidilepingu sõlmimiseks halduri nõusolek ning kompromissis on otseselt sätestatud, et laenu ei võeta, siis on 21.06.2006 sõlmitud krediidileping tühine ja sellest ei tulenenud AS-le TKE Grupp mingeid kohustusi. OÜ Lamaran Grupp ühines Borgino Consulting Ltd seisukohaga, et kompromissi tingimustest lähtuvalt ei saanud võlgnik võtta laenu. Hageja oli teadlik kompromissi tingimustest. Pole tõendatud pankrotihalduri nõusoleku olemasolu. Jüri Krebets oli AS TKE Grupp nõukogu esimees. Isik ei tohi sõlmida lepingut iseendaga. Kui ühe äriühingu juhtorgani liige on samal ajal ka teise äriühingu juhtorgani liige, siis lepingu sõlmimine nende äriühingute vahel on lubatud ainult samadel tingimustel ja korras nagu esindaja poolt iseendaga lepingu sõlmimisel, s.o äriühingute nõukogu või osanike otsusel. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt VÕS §-st 198 ja § 197 lg-st 1 ei saa hageja kohtumenetluses hakata 21.02.2007 tehtud ülesütlemisavaldust ja tasaarvestusavaldust muutma. Hageja nõue ei muutunud 21.02.2007 avalduse alusel sissenõutavaks, kuna võlgnikul puudus lepingu ülesütlemise aluseks olnud intressivõlgnevus, mistõttu ei olnud täidetud tasaarvestuse teostamise materiaalõiguslikud eeldused.
Krediidileping on sõlmitud ajal, mil kehtis Harju Maakohtu 15.11.2004 otsusega AS TKE Grupp suhtes väljakuulutatud pankrotimenetluses kompromiss. Esitatud on Harju Maakohtu 06.07.2005 määrus, millega kohus on kinnitanud võlgniku poolt 02.05.2005 esitatud kompromissettepaneku tähtajaga 30.10.2006. Vastavalt kompromissile on kompromissis nimetatud tehingute tegemiseks vajalik pankrotihalduri nõusolek ning kompromissi tingimuste kohaselt majandustegevuse jätkamiseks AS TKE Grupp laenu ei võta. Hageja poolt nimetatud suulise krediidilepingu sõlmisid hageja juhatuse liige (kuni 02.03.2007) Juri Krebets ja AS TKE Grupp juhatuse liige Vladimir Liakhovitsky. Juri Krebets oli ühtlasi ka AS TKE Grupp nõukogu liige. Äriühingu juhtorgani liikmele ei saa olla teadmata asjaolu, et äriühingu suhtes kehtib pankrotimenetluses kompromiss. Äriühingu nõukogu liige ei pea kompromissi tingimustest teadlikuks saamiseks pöörduma äriregistri teabesüsteemi poole, vaid temale kui äriühingu lähikondsele on tingimused ilmselt teada. Äriregistri teabesüsteem näitab pankrotimenetluses sõlmitud kompromissi alguse kui ka lõpptähtaega. Tõendatud ei ole, et Äriregistri kanded oleks AS TKE Grupp suhtes selles osas valed. Teade kompromissi kinnitamise kohta ilmus ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eeltoodust tulenevalt pidid hageja ja AS TKE Grupp 21.06.2006 krediidilepingut sõlmides teadma, et krediidilepingu sõlmimiseks on vajalik halduri nõusolek. Halduri nõusolek tehingu tegemiseks puudus, mistõttu on 21.06.2006 krediidileping pankrotiseaduse (PankrS) § 189 lg-st 2 tulenevalt tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei saanud hageja nõue tekkida 21.06.2006 krediidilepingust ning selle 21.02.2007 ülesütlemisest ja teostatud tasaarvestusest. Nõue, mida tasaarvestatakse peab olema täidetav. Tühist tehingut täitma ei pea, seega ei ole hagejal hagiavalduses märgitud nõuet AS TKE Grupp pankrotimenetluses 519 633 krooni (kohtumenetluses täpsustatud 354 915, 91 krooni). Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kuna ei ole otsuse tegemisel hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus on arvestanud kostja poolt pärast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumist esitatud vastuväitega. Kohtu järeldus, et AS-l TKE Grupp puudus krediidilepingu ülesütlemise ajal intressivõlg, ei vasta faktilistele asjaoludele. Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme (VÕS § 197 lg 1 ja § 198) ja jõudnud järeldusele, et tasaarvestus- ja ülesütlemisavalduste muutmine pole võimalik, samuti vääralt tõlgendades PankrS § 189 lg 2 ja TsÜS § 84 järeldanud, et hageja ja AS TKE Grupp vahel sõlmitud krediidileping on tühine, ühelegi materiaalõigusnormile viitamata ning, jättes tähelepanuta alusetu rikastumise sätted, jõudnud järeldusele, et hagejal puudub üldse nõue AS TKE Grupp vastu. Kohus ei ole viidanud ühelegi materiaalõigusnormile, millele tuginedes saab väita, et kohtumenetluses pole lubatud tasaarvestatava nõude suurust muuta. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega ei ole tasaarvestuse kehtivus ja õiguslik tagajärg (nõude lõppemine) seotud tasaarvestusavalduses täpse tasaarvestatava summa äranäitamisega. Vaidluse korral tuvastab kohus tasaarvestatavate nõuete suurused ja kattuvas osas on need lõppenud. Kohtu viide PankrS § 99 lg-le 1 ei ole asjakohane, kuivõrd tasaarvestus on tehtud enne AS TKE Grupp pankroti väljakuulutamist.
Kohus ei ole põhjendanud, miks puudus lepingu ülesütlemise aluseks olnud intressivõlgnevus (seadusega sätestatud määras vastavalt hageja poolt esitatud intressi arvestuse täpsustusele). Intressimäära täpsustamine ja intressinõude vähendamine ei tähenda iseenesest intressivõlgnevuse puudumist. Täpsustatud ulatuses intressivõlgnevusele AS TKE Grupp vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 397 lg 2 sätestab, et kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajas ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS § 94 sätestatud määr. Nimetatud määrast hageja lähtus, esitades 27.02.2008 kohtuistungil täpsustatud intressiarvestuse. Hageja ja AS TKE Grupp vahel puudus kokkulepe selles, et krediit saadakse tasuta ning harilik määr ei kuulu antud krediidisuhtes kohaldamisele. AS TKE Grupp intressi tasunud ei ole, seega oli tema intressivõlgnevus hageja ees ja lepingu ülesütlemise alusena kohaldatav. Tähtajatu krediidilepingu ülesütlemise alus on intressi mittemaksmine sõltumata intressivõla suurusest. Kuna intressivõlgnevus oli tekkinud ja ülesütlemise materiaalõiguslik eeldus täidetud, muutus nõue ülesütlemisega sissenõutavaks. Tasaarvestus toimub vastastikuste nõuete kattuvuste osas kooskõlas VÕS § 197 lg 2. Asjaolu, et tasaarvestusavalduses ei ole tasaarvestatav summa algselt õigesti märgitud, ei muuda tasaarvestust iseenesest lubamatuks ega võta võimalust tasaarvestuse aluseks oleva nõude täpsustamiseks. Oluline on siinkohal see, et tasaarvestaval poolel eksisteerib nõue, mida tasaarvestada. Nõude täpsustamine muutis võlgnikule olukorra soodsamaks, s.t nõuet vähendati 519 633 kroonilt 354 915, 91 kroonini. Kreeditoril pole keelatud oma nõuet vähendada. AS TKE Grupp on 29.11.2007 vastuses möönnud, et krediidileping on kehtiv. Kompromiss on lõpetatud täitmisega ning haldur, toimkond ega kohus ei ole kompromissi rikkumist tuvastanud. Seega tuleb eeldada, et haldur on oma nõusoleku andnud ja tehingu heaks kiitnud. Leping ei ole sõlmitud kompromissi tingimusi rikkudes ja on kehtiv. Kohtu seisukoht, et kuna tegemist on tühise tehinguga, mida ei pea täitma ja millest tulenevalt ei ole hagejal üldse nõuet AS TKE Grupp vastu, on ebaõige. Kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ja sisaldavad omavahelist loogilist vastuolu. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja on AS TKE Grupp arveldusarvele tasunud 3 800 000 krooni. Summa tagasimaksmist või kohustuse muul alusel lõppemist ei ole AS TKE Grupp tõendanud. Seega pidanuks kohus asjaolusid objektiivselt hinnates jõudma järeldusele, et hagejal on nõue AS TKE Grupp vastu, kui mitte krediidilepingust, siis alusetu rikastumise sätetest vastavalt VÕS § 3 p-le 3, §-dele 1027 ja 1028. Ka alusetu rikastumise sätete kohaldamise puhul on lubatud tasaarvestus VÕS § 197 mõistes. Hageja poolt oli tehtud nõuetekohane avaldus, tasaarvestust välistavaid asjaolusid ei esinenud. Hagejal oli sissenõutav nõue AS TKE Grupp vastu alates viimasele raha kandmisest 21.06.2006 sõlmitud krediidilepingu alusel. Kui AS-l TKE Grupp oli kohustus tagastada alusetult saadu, siis mainitud kohustusega viivitamise korral oli hagejal VÕS § 113 kohaselt õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni. Sama metoodikat kasutades esitas hageja ka esimese astme kohtu 27.02.2008 istungil oma täpsustatud intressinõude. PankrS § 189 lg 2 sätestatud tehingu tühisuse alused on kohaldatavad ja neile saab tugineda ainult kompromissi kehtivuse ajal või juhul, kui kompromiss on rikkumise tõttu tühistatud ning pankrotimenetlus jätkub. Normi eesmärk on tagada, et kompromissi kestel võetud kohustused, mida kompromissi heakskiitnud võlausaldajad ei saanud ette näha, ei oleks pankrotimenetluse jätkudes kompromissis osalenud võlausaldajate suhtes eelisõigusnõuded või massikohustused. OÜ Lamaran Grupp esitas kohtuistungil üllatuslikult vastuväite selles, et hageja endine juhatuse liige oli vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise ajal AS TKE Grupp nõukogu liige. Hageja palus nimetatud vastuväide jätta tähelepanuta kuna see esitati TsMS § 330 sätestatud tähtaega järgimata
üllatuslikult kohtuistungil. Hagejal puudus võimalus selle asjaoluga varasemas menetluses arvestada ja sellele oma vastuväited ja neid tõendavad tõendid esitada. Kui kohus arvestab poole kohtuistungil esitatud uut üllatuslikku vastuväidet, peab kohus võimaldama teisel poolel sellele vastuväide esitada ja seda ka tõendada. Vastasel korral rikub kohtu tegevus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastused apellatsioonkaebusele AS TKE Grupp (pankrotis) vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Borgino Consulting Ltd vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ning hagi rahuldada. Kolleegium nõustub maakohtuga, et krediidilepingu sõlmimise ajal 21.06.2006 kehtis AS TKE Grupp pankrotimenetluses kohtumäärusega kinnitatud kompromiss, mistõttu on nimetatud tehing tühine. Vastavalt 06.07.2005 määrusega kinnitatud kompromissile oli selles nimetatud tehingute tegemiseks vajalik pankrotihalduri nõusolek ning et majandustegevuse jätkamiseks laenu ei võeta. Kompromissi sõlmimist kajastas äriregistri teabesüsteem ning selle kinnitamise kohta ilmus 26.07.2005 teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pealegi oli hageja juhatuse liige samaaegselt ka võlgniku nõukogu liige, mistõttu pidi ta olema teadlik võlgniku pankrotimenetluse toimingutest. Nimetatud asjaolu puhul ei ole tegemist kostjate üllatusliku väitega, mille kohus oleks pidanud jätma tähelepanuta. See asjaolu oli hageja seaduslikule esindajale teada. Ka ei saa nõustuda apellandi käsitlusega PankrS § 189 lg-s 2 sätestatud normi eesmärgist. Nimetatud sätte kohaselt võib kompromissis ette näha, et võlgnik võib kompromissis nimetatud tehinguid teha üksnes halduri nõusolekul; sel juhul on kompromissis nimetatud halduri nõusolekuta tehtud tehing tühine. Seaduse sõnastusest ega mõttest ei tulene, et neile tehingu tühisuse alustele saab tugineda vaid kompromissi kehtivus ajal. Kuna tehing sooritati ajal, mil kehtis kompromiss, mille kohaselt sai tehinguid teha vaid halduri nõusolekul, siis oli 21.06.2006 tehing tühine. Vaidluse lahendamisel ei oma seetõttu tähtsust maakohtu põhjendused lepingu ülesütlemise aluste kohta 21.02.2007. Kolleegium nõustub apellandiga, et juhul, kui kohus leidis, et krediidileping on tühine, oli hagejal AS TKE Grupp vastu alusetu rikastumise nõue, s.t nõue, mida sai tasaarvestada. Asjas ei olnud vaidlust selles, et hageja on AS TKE Grupp arvelduskontole tasunud ajavahemikus 21.06.2006 kuni 10.08.2006 kokku 3 800 000 krooni, millise summa tagasimaksmist või kohustuse muul alusel lõppemist ei ole kostja tõendanud. Seega oleks kohus pidanud asjaolusid hinnates jõudma järeldusele, et hagejal oli tasaarvestuse tegemise ajal 21.02.2007 olemas nõue, mida ta sai AS TKE Grupp nõudega tasaarvestada. Kui hagejal ei olnud krediidilepingust tulenevat nõuet AS TKE Grupp vastu, oli tal alusetust rikastumisest tulenev nõue (VÕS §-d 1027 ja 1028). VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt oli hagejal 21.02.2007 olemas nõue, mida ta sai AS TKE Grupp nõudega tasaarvestada. Kuna TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, oli alusetust rikastumisest tulenev hageja nõue avalduse tegemise ajal sissenõutav.
VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, kui neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul ei ole tasaarvestus VÕS § 197 tähenduses keelatud. Seega olid hageja ja AS TKE Grupp nõuded kattuvas ulatuses lõppenud. Hageja poolt oli tehtud nõuetekohane avaldus. Tasaarvestust välistavaid asjaolusid ei esinenud. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et seadus ei võimalda tasaarvestusavalduse muutmist. Antud juhul on hageja vähendanud oma nõuet intressi vähendamise tõttu, mis ei ole vastuolus VÕS §-ga 197. Nõude vähendamist ei keela ka PankrS § 107. Nimetatud sätte kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekule. Hageja nõude aluseks oli vastastikuste nõuete tasaarvestamine, mille kohta oli ta 21.02.2007 esitanud avalduse ning millest tulenes AS-i TKE Grupp võlgnevus. Raha kasutamise eest arvestas hageja intressi kuni 31.12.2006, lähtudes VÕS §-s 94 sätestatud määrast, määratledes selle lõplikuks summaks 56 715, 91 krooni (tl 70). Esitatud arvestusele ei ole kostjad vastu vaielnud. Seega võlgnes AS TKE Grupp hagejale 3 856 715, 91 krooni, hageja kostjale omakorda 3 501 800 krooni, millest tulenevalt jäi hageja nõude suuruseks 354 915, 91 krooni. Nimetatud nõuet tuleb PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi rahuldamisele kuuluva nõudena AS TKE Grupp pankrotimenetluses tunnustada. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, tühistab esimese astme kohtu otsuse ning rahuldab hagi, siis kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud kostjate kanda.
Ü. Jänes
G. Kivinurm
U. Reinola
Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 28.04.2009.a. otsusega nr. 3-2-1-42-09
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.