Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ande Tänav ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-1693
Tsiviilasi
O. S. hagi D. S. ja L. S. vastu vara arestist vabastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. veebruari 2008.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
O. S. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26. november 2008.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja O. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x-xx xxxxxxx xxxxx), lepinguline esindaja Jüri Asari Kostja L. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx xxxxxxx xxxxx), esindaja Natalia Lausmaa Kostja D. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x-xx xxxxxxx xxxxx)
O. S. esitas 06.05.2005.a hagi D. S. ja L. S. vastu vara arestist vabastamiseks. Täpsustatud nõude kohaselt palus hageja vabastada talle kuuluv vara arestist ja tühistada Xxxxxxxxx x-xx asuva korteriomandi käsutamise keelumärge. Hagiavalduse kohaselt algatati hageja abikaasa D. S. suhtes 19.01.2005.a L. S. avalduse alusel täitemenetlus. Hageja sai 27.02.2005.a teada, et tema korterile on seatud keelumärge L. S. kasuks. Hageja ja tema abikaasa vahel 22.01.2003.a notariaalselt sõlmitud ühisvara osalise jagamise lepingu kohaselt jäi Xxxxxxxxx x-xx asuv korter hageja lahusvaraks. Harju Maakohtu 21.06.2006.a otsusega jagati ühisvaraks olev Xxxxxxxxx x-xx korteriomand, jättes O. S. kaasomandiosaks 1⁄2 ja D. S. kaasomandiosaks 1⁄2 mõttelist osa. Hageja ja D. S. abielu lahutati 31.10.2006.a. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele on hageja jätkuvalt korteriomandi omanik. Võõrandamise keelumärge ei saa puudutada hagejale kuuluvat osa. Kohtutäitur võib võõrandada kogu korteri ja jätta hageja ilma eluasemest. Kostjate vastuväited L. S. hagi ei tunnistanud. Kogu korteriomandi vabastamine aresti alt ei ole võimalik, kuna hagejale kuulub üksnes 1⁄2 mõttelist osa. Kui hageja annab nõusoleku kinnistusraamatu kande parandamiseks selliselt, et omanikena kantakse sinna hageja 1⁄2 osas ja D. S. 1⁄2 osas, siis on võimalik vaidlus lahendada kompromissiga selliselt, et hagejale kuuluv osa vabastatakse aresti alt. D. S. vastuväiteid ei esitanud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on sinna jätkuvalt omanikuna kantud vaid hageja. Seega on kinnistusraamatu kanne, tulenevalt Harju Maakohtu 21.06.2006.a otsusest ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2007.a otsusest omanikukande suhtes ebaõige. Kui vaidlusalune kinnisasi 2005.a arestiti, kuulus see tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg-st 1 abikaasade ühisomandisse, kuid kuna D. S. omanikukanne kinnistusregistris puudus, oli ka siis kinnistusraamatu kanne ebaõige. Tulenevalt 2005.a kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 6421 ja § 6450 lg-st 1 arestis kohtutäitur kogu vaidlusaluse korteriomandi õigesti. Kuna omanikukande kohta ei ole kinnistusraamatusse muudatust tehtud, siis ei ole võimalik hagejale kuuluvat 1⁄2 mõttelist osa arestist vabastada. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja arvates hindas maakohus alusetult kinnistusraamatu kande valeks. Kinnistusraamatu kannete õigsust eeldatakse. Apellatsioonkaebuse esitamise ajaks ei ole kannet vaidlustatud. Kohtuotsus on vastuoluline ja ebaselge, kuna põhjendava osa alguses leidis kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, kuid järgnevalt asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Selge ei ole see, kas D. S.le oli hagi ja kohtukutsed edastatud ning kas ta oli üldse vaidlusest teadlik. Viimase osalemine menetluses oleks loonud eeldused kohtuliku kompromissi sõlmimiseks. Kohus pakkus kompromissi sõlmimist hagejale ja L. S.le, kuid see oleks tähendanud hageja kohustust tasuda võlg lahutatud abikaasa eest, mis oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ei oleks lahendanud tema eluaseme puutumatuse küsimust. Alusetud on kohtu väited selle kohta, et hagi ei saa rahuldada tulenevalt TMS § 6450 lg-st 1. Sellest sättest tuleneb, et sissenõude pööramisel ühises omandis olevale kinnisasjale arestitakse ja hinnatakse kinnisasi tervikuna, kuid müüakse ainult võlgnikule kuuluv mõtteline osa. Seega kinnisasja võib arestida, kui see on kaasomandis. Samal ajal kinnistusraamatu väljavõte ei näita, et hagejale kuuluv korteriomand oleks kaasomandis. Kohus ei
põhjendanud, miks ta tugines 2005.a kehtinud TMS–le. Kui isegi möönda, et kinnistusraamatu kanne ei ole õige, siis see võis selguda alles tsiviilasjas nr 2-05-1115 tehtud otsuse jõustumisel 2007.a märtsis. Kogu asja menetlemise ajal tekitas kohus hagejal ettekujutuse, et nõue kuulub rahuldamisele vähemalt osaliselt. Sellisel seisukohal oli oma vastuväidetes ka L. S.. Hageja väidete õigsust kinnitab kohtuotsuse põhjenduste esimene lause. Lõppkokkuvõttes osutus kohtuotsus hageja jaoks üllatavaks, kuna hagiavalduse rahuldamata jätmise võimalust ja rakendatavat seadust asja menetlemise ajal ei käsitletud. Seega kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 3 ja lg 4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-135-02 tehtud otsuses märkinud, et kui kohus soovib kohaldada seadust, mis seab protsessiosalised olulisel määral uude protsessuaalsesse positsiooni, eelkõige muudab tõendamiskoormuse jaotust, tuleb seda protsessiosalistega arutada ja anda neile võimalus esitada oma seisukohad ning vajadusel ka tõendid. Tulenevalt TsMS §-st 436, § 656 lg-st 1, TMS § 77 lg-st 3 ja § 222 lg-test 1-4 kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Vastus apellatsioonkaebusele L. S. vaidles apellatsioonkaebusele vastu. D. S. ei esitanud vastust kaebusele. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et kostja L. S. avalduse alusel algatati 19.01.2005.a hageja abikaasa D. S. suhtes täitemenetlus (tl 20), mille käigus seati hageja korteriomandile keelumärge avaldaja kasuks. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja ja D. S. vahel 22.01.2003.a notariaalselt sõlmitud ühisvara osalise jagamise lepingu kohaselt jäi Xxxxxxxxx x-xx asuv korter hageja lahusvaraks ja Harju Maakohtu 21.06.2006.a otsusega jagati ühisvaraks olev Xxxxxxxxx x-xx korteriomand, jättes O. S. kaasomandiosaks 1⁄2 ja D. S. kaasomandiosaks 1⁄2 mõttelist osa. Vaidlus on poolte vahel selles, kas hageja korteriomandile seatud keelumärge rikub hageja õigusi. Asja materjalist nähtuvalt leidis kohus, et abieluvaralepingu õiguslike tagajärgede puhul kolmandate isikute jaoks omab olulist tähendust kande olemasolu abieluvararegistris. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus põhjendatult, et kuna hageja ja D. S. vahel sõlmitud lepingut abieluvararegistrisse ei kantud, puudub sellel õiguslik tähendus kostja L. S. kui kolmanda isiku jaoks, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele. Kolleegium sellega nõustub. Kinnistusraamatus D. S. osas korteriomandi omanikukande puudumise tõttu ei ole võimlik hagejale kuuluvat 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist arestist vabastada. 2005.a kuulus arestitud korteriomand hageja ja kostja D. S. ühisvara hulka. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.
Kohtu järeldusega, et kohtutäitur arestis vaidlusaluse korteriomandi õigesti, kolleegium nõustub. Täitemenetluse algatamise ajal 19.01.2005.a kehtinud TMS-i § 6421 järgi seisneb kinnisasja arestimine kinnisasja ja selle päraldiste üleskirjutamises, käsutamise keelamises ja nende üle valitsemise sisseseadmises, TMS-i § 6450 lg 1 kohaselt sissenõude pööramisel ühises omandis olevale kinnisasjale arestitakse ja hinnatakse kinnisasi tervikuna, müüakse aga ainult võlgnikule kuuluv mõtteline osa. Arestitud vara kuuluvus kaasomandisse on tõendatud jõustunud kohtuotsusega (tl 49-52). Nõustuda tuleb kaebuse väitega selles, et kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus andnud hagi rahuldamise ja rahuldamata jätmise osas vastuolulise hinnangu, kuid et kolleegium otsuse lõppjäreldusega nõustub, ei anna see kaebuse väide alust otsust tühistada. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Et hagi on esitatud enne 1. jaanuari 2006.a, siis tuleb menetluskulud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 jaotada ja kindlaks määrata seni kehtinud TsMS-i kohaselt. Hagi rahuldamata jätmisel jäävad hageja kohtukulud vastavalt TsMS-i § 60 lõigetele 1, 8 ja 11 tema enda kanda.
Mare Merimaa
Ande Tänav
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.