Tsiviilasi nr.2-08-65361
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-65361
Tsiviilasi
X AS hagi O. D. vastu võlgnevuse 126 834,49 krooni ja lisanduva viivise nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx, asukoht :xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ); Esindaja: A. R. (postiaadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: [email protected]) Kostja : O. D. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
esindajad
Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4§ 142, 145 lg 1 ja §396, ning TsMS §162,§165 lg 3 §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi O. D. vastu täies ulatuses. Välja mõista O. D. (is.kood xxxxxxxxxxx) laenulepingu järgi võlgnevus summas sada kakskümmend kuus tuhat kaheksasada kolmkümmend neli (126 834) krooni ja 49 senti, viivis alates 02.10.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 29,09% tagastamata krediidisummalt aastas ning alates 10.12.2008.a.
kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 29,09% viivist tagastamata intressi summalt X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.
Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda. TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (10.12.2008.a.). Kostja võib juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks või TsMS § 415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolude esinemisel, esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 09.10.2006.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xx, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 80 000 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 32,01% krediidisummast aastas. Hiljem on muudetud poolte vahel 13.06.2007.a sõlmitud kokkuleppega nr 1 ja 24.11.2007.a sõlmitud kokkuleppega nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Viimase kokkuleppega nr 2 suurendati krediidisummat, muudeti intressimäära ning lepiti kokku uues tagasimakse graafikus. Kokkuleppe nr 2 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 7 171,33 krooni võrra, pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 84 584,15 krooni. Kokkuleppe nr 2 kohaselt põhivõlgnik kohustus alates 24.11.2007.a maksma intressi 29,09% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 20 492,06 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule X AS krediidilepingute üldtingimusi. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 126 834,9 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 81 820,12 krooni, intressivõlgnevus summas 20 492,06 krooni, leppetrahv 16 364,02 krooni, tasumata lepingu sõlmimise tasu 199,98 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 200 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 6 758,31 krooni. Menetluskuludena palub hageja jätta kostjate kanda.
2 (5)
Menetluse käik 13.10.2008.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.36-38/. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. O.D’ile on hagiavaldus edastatud 07.11.2008.a. /tl.49/. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.
Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.1-27/ on tõendatud, et 09.10.2006.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xx, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 80 000 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 32,01% krediidisummast aastas. Hiljem on muudetud poolte vahel 13.06.2007.a sõlmitud kokkuleppega nr 1 ja 24.11.2007.a sõlmitud kokkuleppega nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad on lepingu täitmise raames tasunud hagejale vaid kaks makset. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja
3 (5)
võlgneb hagejale tagastamata krediidina on 81 820,12 krooni ning lepingu sõlmimise tasu 199,98 krooni. VÕS §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (29,09%% krediidisummast ühe aasta kohta), saades intressivõla suuruseks 20 492,06 krooni. VÕS §158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest ( 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt) saades leppetrahvi suuruseks 16 364,02 krooni. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 1 200 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulusid. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest, saades viivise suuruseks seisuga 02.10.2008.a. 6 758,31 krooni. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 126 834,49 krooni. TsMS § 357 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjatelt mõista välja viivis alates 02.10.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt 29,09% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostjate kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
4 (5)
Aivar Pellja kohtunik 10.12.2008.a.
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.