Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

kinnistusraamatusse, registriossa nr xxxxxxx kandmise eelduseks oleva tahteavalduse andmiseks.. Hagejal puudub juurdepääs oma kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt. Maanteeamet on andnud nõusoleku juurdepääsu suubumiseks Piibe maanteele hageja poolt hagetavas kohas ja viisil. Xxxx kinnisasja omanik Heigo Pakats ja riigimaad haldav Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on andnud nõusoleku juurdepääsutee rajamiseks hageja poolt taotletud viisil. Hageja leiab, et juurdepääsutee rajamine hageja poolt taotletaval viisil ei kahjusta kostjat või kahjustab teda minimaalselt. Kostja kinnisasjal ei asu hooneid, seal ei arendata põllumajanduslikku tootmist, kostja kinnisasja suhtes kehtivad niigi mitmed piirangud, mistõttu juurdepääsutee talumiskohustuse lisandumine ei muuda märkimisväärselt olukorda. Kostja seisukoht

kruusakate. Arvestada tuleb ka juurdepääsutee kvaliteedist tulenevaid asjaolusid ning neid hindamisel arvesse seda enam, et hageja soovib oma kinnisasju kasutada kinnisvaraarenduse eesmärgil. Seega peaks hageja kandma kulutused vastava tee asfalteerimiseks või taluma kruusatee kasutamisest tekkivaid mõjutusi. Võimalikest alternatiivsetest juurdepääsudest on hageja poolt taotletav kõige vähem koormavam ning et hageja huvi juurdepääsule kaalub üles juurdepääsust tekkivad kostja kinnisasja kitsendused. Kuivõrd kostja väitel soovib ta kinnisasja kasutada metsamajanduslikel eesmärkidel, st tulu teenimiseks, siis on võimalik tee ehitamise tõttu ära jäävat majandustegevusest saadavat tulu hagejalt välja mõistetava hüvitisega hüvitada, siis kui kostja konkreetse nõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud esile toob. Hageja taotleb juurdepääsu selliselt, et see võimaldaks nii detailplaneeringut kehtestada, kui ka detailplaneeringu alusel hiljem nii teed kui ka tehnovõrgud rajada. Ka taotletav juurdepääsutee on planeeritud spetsialistide poolt kavandatuna. Käesolevas asjas ei esitatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et juurdepääsutee rajamine hageja poolt viidatud kujul oleks ebatõenäoline. Käesolevas menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et detailplaneering, millega muudetakse hagejale kuuluvate kinnisasjade kasutusotstarvet, võiks jääda kinnitamata. Hageja on astunud samme maa sihtotstarbe muutmiseks. Hageja väitel on detailplaneeringu menetluses nõutud, et hageja näitaks ära, et tal on planeeritud juurdepääs ka õiguslikult tagatud. Kohus leidis, et on igati kohane, et juurdepääsu võimalikkuse küsimused lahendatakse enne, kui detailplaneeringuga lubatakse hageja kinnisasjad elamukruntideks jagada. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-des 22 ja 23 tasu osas väljendanud seisukohta, et kohtuotsusega otsustatakse tasu väljamõistmine kostjatest kinnisasjaomanike kasuks. Tasu määratakse kinnisasja kasutamise eest. Kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/ või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist. Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et talle tekib metsamajandamise võimaluste kitsenemisega seoses kahju, mis on hageja poolt pakutud hüvitisest suurem. Kostja ei esitanud arvestuskäiku, asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid, et kostjale tekib kinnisasja osa kasutamise kitsenemisest kahju, tulu langus või et tasu peaks muudel kaalutlustel hageja poolt pakutust suurem olema. Seetõttu ei saa rahuldada kostja nõuet määrata tasuks 100 000 krooni. See ei tähenda, et kostja ei võiks uutel asjaoludel kohtusse pöörduda ja nõuda tasu suurendamist. Kuivõrd hageja pakkus tasuks välja konkreetse summa ja kostja ei toonud esile suurema tasu määramiseks asjaolusid ega tõendanud suurema tasu väljamõistmise võimalikkust, määras kohus tasu suuruseks hageja poolt pakutud 25 kroonise aastatasu. Apellatsioonkaebuse põhjendused

tegemist maatulundusmaaga, kuid on asunud seisukohale, et pole esitatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et algatatud detailplaneering võiks jääda kinnitamata. Kohus on jätnud tähelepanuta, et algatatud detailplaneeringu eesmärk on maaüksuse osaline planeerimine elamumaaks. Hageja pole tõendanud ega osundanud, milline osa planeeritakse elamumaaks. Sellises olukorras pole võimalik otsustada, milline juurdepääsutee on otstarbekam. Detailplaneeringus planeeritavad teed ja tehnorajatised täpsustavad ja loovad esmase aluse naaberkinnisasjade omanikele kinnisasjade koormamist. Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on tasakaalustada erinevate isikute ja gruppide õigused ja huvid ning selle saavutamiseks on nähtud ette planeeringu avalik menetlus. Detailplaneering on alles kava, mis määrab edasise tegevuse alused, s.h juurdepääsuteede rajamise võimalikkuse. Kohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et hageja poolt taotletava nn ida poole rajatava juurdepääsutee pikkus on ca 200 m, kuid tegelikkuses on selle pikkuseks ca 960 m. Seega on kohus jõudnud ekslikult järeldusele, et määratud juurdepääsutee rajamise kulutused oleksid väiksemad. Samuti läbib määratud juurdepääsutee mitte ühte kinnistut, nagu lääne poole planeeritud juurdepääsutee, vaid kolme kinnistut. Hagejal on võimalik saada lühemalt ja odavamalt juurdepääsutee mujalt kui kostja kinnistu kaudu. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on planeeritud kaks juurdepääsuteed ning kohus on ülekaalukalt eelistanud hageja huvi ehk mugavust – kiiret juurdepääsu asfaltkattega teele. Kohus on jätnud hindamata kostja 20.02.2008 kirjaliku vastuse p-s 2.5 esitatud väite, et kinnisvaraarendaja poolt olemasolevat olukorda oluliselt muutvad nõudmised peavad olema ülimalt põhjendatud ning mõistlike alternatiivideta. Kohtu poolt määratud tee ei jää praeguste kitsenduste alale. Kostja ei nõustu juurdepääsutee kasutamise tasu suurusega ja jääb selles osas esimese astme kohtus esitatud seisukohtade juurde. Apellatsioonkaebuse vastus

viisil koormab pooli kõige vähem, s.t tee koormab kostjat vähem kui teises suunas tee rajamine ning kostja kinnistu asub tee kaitsevööndis, mistõttu ei saa kitsenduste alal metsamajandusliku tegevusega tegeleda. Hageja jaoks on tema poolt taotletava tee rajamisega seotud kulutused väiksemad kui kostja poolt soovitava nn lääne poole ehitatava tee omadest. Nõustuda tuleb kohtuga selles, et juurdepääsutee rajamisega seotud küsimused on kohane lahendada enne, kui detailplaneeringuga muudetakse maa sihtotstarvet ja jagatakse hageja kinnisasjad elamukruntideks. Kohus on õigesti märkinud, et puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse väita, et detailplaneering võiks jääda kinnitamata ja seega on kostja kahtlused alusetud. Kohtuotsusega väljamõistetud tasu osas ei ole alust kohtuotsust muuta, sest kostja ei ole tõendanud, et talle tekiks kinnisasja osa kasutamise kitsendamisest kahju või peaks olema tasu muul põhjusel suurem. Uute asjaolude ilmnemisel on kostjal õigus nõuda tasu suurendamist või lahendada tasu küsimus hagejaga kohtuväliselt. Kohus on mõlema poole huve kaaludes ja arvestades teinud seadusliku lahendi ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda muuta. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta kostja kanda.

U.Loonurm

I.Nõmm

A.Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.