OÜ Ohagi A K vastu kinnistule juurdepääsu määramise ja sellekohase märke kinnistusraamatusse kandmise eelduseks olevate tahteavalduste asendamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ O(registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja esindaja: advokaat Toivo Viilup (Pohla & Hallmägi ); Kostja: A K (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva (advokaadibüroo Uno Feldschmidt );
Kohtuistungi toimumise aeg
10.06.2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja advokaat Toivo Viilup, kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada kostjat, A K ́i tagama hagejale, xxxArenduse OÜ-le tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs nii jalgsi kui autotranspordiga tugimaanteelt nr 13 Jägala- Kärevete Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaokskonna kinnistusregistrisse, registriosaga nr xxx all sisse kantud xxxkinnistule ja registriosa nr xxx all sisse kantud xxx kinnistule üle Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaokskonna kinnistusregistrisse registriosa numbriga nr xxx all sisse kantud xxx kinnistu kahesuunalise juurdepääsutee laiusega kuni 10 meetrit rajamise teel xxx kinnistul asuvast gaasitrassist lõuna suunas paralleelselt gaasitrassiga sellest 10 meetri kaugusele.
3.Määrata xxx kinnistule rajatava juurdepääsutee kasutamise tasuks 25 krooni aastas alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
4.Tuvastada, et kostjal, A K ́il on kohustus anda järgmise sisuga tahteavaldus, mis TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud toime tõttu asendab kostja tahteavaldust: „Puudutatud isiku nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaokskonna kinnistusregistri registriossa nr xxx 3ndasse jakku märke tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse märkus käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 sätestatud talumiskohustuse nähtavaks tegemiseks.“ Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulu kostja, K ́i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-2458 Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 24.01.2008.a Harju Maakohtusse hagi, milles palus määrata kinnistule xxx ja xxx juurdepääsutee läbi kinnistu xxx vastavalt joonisel näidatud tee asukohale, määrata läbipääsu tasuks 25 krooni aastas, tuvastada kostja kohustus anda nõusolek läbipääsu talumiskohustuse kinnistusraamatusse, registriossa nr xxx kandmise eelduseks oleva tahteavalduse andmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale Jägala külas, Jõelähtme vallas kaks kõrvutiasetsevat kinnisasja ( xxx kinnisasi, reg osa nr xxx ja xxx, reg osa nr xxx). Nimetatud kinnisasjad on omandatud kinnisvaraarenduse eesmärgil ja sinna plaanitakse rajada individuaalelamud koos vastava infrastruktuuriga. Arendustegevuse käigus on algatatud detailplaneering, kinnitatud lähteülesanne ja valminud on eskiisprojekt. Piibe mnt ja hagejale kuuluvate kinnistute vahel asuvad 3 teeta maaüksust – kaks füüsilistele isikutele kuuluvat maaüksust ja riigimaa. Vastavad kinnisasjad paiknevad Piibe maantee suunas selliselt, et kõigepealt on xxx kinnisasi, siis tuleb riigimaa ja kolmandaks on kinnisasi nimega xxx. Hagejal puudub juurdepääs oma kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt. Maanteeamet on andnud nõusoleku juurdepääsu suubumiseks Piibe maanteele hageja poolt hagetavas kohas ja viisil. xxxkinnisasja omanik H P ja riigimaad haldav Riigi metsamajandamise keskus on andnud nõusoleku juurdepääsutee rajamiseks hageja poolt taotletud viisil. Hageja leiab, et juurdepääsutee rajamine hageja poolt taotletaval viisil ei kahjusta kostjat või kahjustab teda minimaalselt. Kostja kinnisasjal ei asu hooneid, seal ei arendata põllumajanduslikku tootmist, kostja kinnisasja suhtes kehtivad niigi mitmed piirangud, mistõttu juurdepääsutee talumiskohustuse lisandumine ei muuda märkimisväärselt olukorda. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et käesoleval juhul on võimalik juurdepääsu tee ehitada selliselt, et see kostjat üldse ei puuduta, tee tuleks kostja hinnangul rajada hageja kinnisasjast mitte ida vaid lääne poole. Kostja väitel on hageja planeerinud juurdepääsutee ka lääne poole, olemasolevale vallateele ja see tee oleks ca 4 korda lühem. Kostja leiab, et hageja poolt pakutav tasu, so 25 krooni aastas, ei ole tõsiselt võetav. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et käesolevas asjas võiks hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kõne alla tulla AÕS § 156 (1), mille kohaselt võib kinnisasja omanik, kellel puudub juurdepääs oma kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele nõuda juurdepääsu. Vastava sätte rakendamisel on Riigikohus leidnud, et vastava nõude rahuldamise eelduseks on taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (selles osas vt RKTKo 3-2-1-85-05 p 16). Riigikohus on samuti märkinud, et AÕS § 156 lg 1 raames tuleb hinnata sedagi, et kas hagejal on võimalik saada juurdepääs avalikult teelt oma kinnisasjale mujalt kui kostja maatüki kaudu, kusjuures asjaolu, et juurdepääs üle teise kinnisasja võib olla selle omanikule vähem koormavam kui kostjale tema kinnisasja kaudu, võib Riigikohtu hinnangul olla üheks hagi rahuldamata jätmise aluseks (vt RKTKo 32-1-45-04 p 14). Järgnevalt kontrollib kohus nimetatud eeldusi ning kaalub hageja huvi juurdepääsule läbi kostja kinnisasja ja kostja võimalikke huvisid. Lõpetuseks hindab kohus kostja taotlust määrata juurdepääsu tasuks 100 000 krooni.
4.Hageja ja kostja ei vaidle selle üle, et hagejale kuulub kinnisasi, mille reg osa nr on xxx ja kinnisasi, mille reg osa nr on xxx. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal puudub viidatud kinnisasjadelt juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kostja nõustus sellega, et hagejal peaks juurdepääs avalikult kasutatavale teele olema. Kostjale kinnitas, et talle kuulub kinnisasi, mille reg osa nr on xxx. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hageja peaks juurdepääsu saama mujalt, kui läbi kostja kinnisasja, sest mujalt oleks läbipääs koormatud kinnisasja omanikele vähem koormavam. Kostja ei ole nõus hageja poolt pakutud tasuga 25 krooni aastas juurdepääsuõiguse eest.
5.Seega on tuvastatud, et hageja on viidatud kinnisasjade omanik ja tal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, kostja on kinnisasja omanik, kelle kinnisasja läbides võiks hageja oma
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-2458 läbipääsu saada. Käesoleva asja raames ei ole esitatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et juurdepääs läbi kostja kinnisasja oleks maakorralduslikult välistatud. Tegemist on väljaspool asulat asuva asustusega, koht, kuhu juurdepääsu taotletakse, on väljaspool ala, mille kasutamisele kehtivad gaasitrassi olemasolust tulenevad kinnisasja kasutamise piirangud, planeering tee rajamiseks on koostamisel. Ka Põhja Regionaalne Maanteeamet on kinnitanud, et on põhimõtteliselt nõus ühendusteega hageja poolt taotletud viisil (t lk 42). Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleva asja raames ei ole esitatud asjaolusid, mis välistaksid hagi rahuldamise maakorralduslikel põhjustel.
6.Kuivõrd kostja esitas vastuväite, mille kohaselt oleks juurdepääsu lääne poole rajamine kinnisasja omanikke vähem koormavam, hindab kohus alljärgnevalt erinevaid alternatiivseid juurdepääsu võimalusi, mis hagejal oma kinnisasjale pääsemiseks kõne alla tuleksid. Seega tuleb hinnata juurdepääsu ida suunas ja juurdepääsu lääne suunal ning hinnata, millist mõju põhjustaksid mõlemad alternatiivsed juurdepääsu võimalused nii hagejale kui ka koormatavate kinnisasjade omanikele mõlema lahenduse puhul eraldi. Kostja on väitnud, et tema kinnisasi saaks käesoleva hagi rahuldamise korral liiga palju koormatud ning see välistaks koormataval alal metsamajandusliku tegevuse. Kostja leidis, et see asjaolu, et tema kinnisasi juba on gaasitrassi ja tee kaitsevööndi olemasolust tulenevalt kitsendustega koormatud, ei tähenda veel seda, et tema kinnisasja võiks edaspidi piiramatult täiendavalt koormata. Hageja väitis, et kostja kinnisasi on suures osas koormatud tee kaitsevööndist tulenevate kitsendustega, mistõttu on sellest tulenevalt nii või teisiti kostja kinnisasjal majandustegevuse läbiviimine oluliselt piiratud.
7.Hageja esitas väite, mille kohaselt oleks hageja poolt taotletava juurdepääsutee pikkus ca 200 meetrit, millest ca 95 meetrit asuks kostja kinnisasjal. Kostja nendele vastuväiteid ei esitanud, mistõttu loeb kohus need väited TsMS § 231 lg 1 ja lg 4 alusel omaksvõetuks. Kostja poolt osundatud võimaliku juurdepääsu korral oleks selle pikkuseks hageja väitel ca 320 meetrit, kusjuures tee jõuaks välja Jõelähtme- Haljava kohalikule kruusakattega teele, millelt on Piibe maanteele ca 5 kilomeetrit.
8.Seega tuleb alternatiivsete juurdepääsude kaalumisel arvesse võtta hageja huvi ehitada tee võimalikult väikeste kuludega, hageja huvi, et tee avalikult kasutatavale teele oleks võimalikult väike, hageja huvi, et juurdepääs jõuaks välja kohta, kus on hästi sõidetav maantee, mis viiks olulistesse ja tavaliselt kasutatavatesse liiklussõlmedesse, muuhulgas tuleb arvestada ka hageja huvi ehitada juurdepääsutee asfalt kattega. Kostja osas tuleb kaaluda kostja huvi oma kinnisasja teatud konkreetsel viisil kasutada ning võrrelda seda võimalikku mõju selle mõjuga, mis tekiks teistele kinnisasja omanikele siis, kui juurdepääsutee läheks lääne suunas. Kostja kinnisasjal ei ela, samuti ei ole kostja väitnud, et ta sooviks kinnisasjal elama hakata. Kostja on viidanud oma huvina kinnisasja kasutamisel huvi tegeleda kinnisasjal metsamajandusega. Sellest tulenevalt võiks kostja huviks kinnisasja kasutamisel olla kinnisasja metsamajanduslik kasutamine. Kohtu hinnangul oleks kostja kinnisasja metsamajanduslikul eesmärgil kasutamine pärsitud tee alla jäävas ja tee kaitsevööndi ulatuses, mis oleks sama lai, sõltumata sellest, kas tee läbiks kostja kinnisasja või kolmandate isikute kinnisasju. Seega on mõjutuste hindamisel määravaks tee pikkus. Kostja majandustegevus on juba praegu piiratud seoses sellega, et kostja kinnisasi on maantee kaitsevööndis, mistõttu ei saa kostja praegusel kitsenduste alal metsamajandusliku tegevusega tegeleda. Teises suunas ehitades oleks tee pikkuseks 320 meetrit 200 meetri asemel, mistõttu oleks ka mõju kinnisasja omanikele suurem. Siinkohal tuleb arvesse võtta ka seda, et hageja poolt välja pakutud juurdepääsutee korral läbiks juurdepääsutee kolme maatükki, millest üks kuuluks kostjale, üks on riigimaa ja üks kuulub H P . Viimane on oma kirjaliku nõusoleku juurdepääsutee rajamiseks andnud. Nimetatud isik andis nõusoleku kokkuleppel hagejaga vabatahtlikult, mistõttu ei tule hagejal temalt juurdepääsuks nõusolekut hageda, mistõttu tuleb mõjutused, mis võivad tekkida hageja poolt taotletud juurdepääsu rajamisel omanik H P kuuluvale kinnisasjale, arvestusest ja huvide kaalumisest välja jätta. Hageja leidis, et kuivõrd Riigi Metsamajandamise Keskus on andnud põhimõttelise nõusoleku tee rajamiseks hageja poolt taotletud viisil, et siis ka mõjutused riigimaale tuleks huvide ja mõjutuste kaalumisest välja jätta. Kohus selle hageja seisukohaga ei nõustu. Hageja esitas kohtule Riigi Metsamajandamise Keskuse kirja (04.06.2008.a kiri nr 9-1/1010), milles teatatakse, et Riigi Metsamajandamise Keskus on põhimõtteliselt nõus hageja poolt taotletud viisil juurdepääsutee rajamisega riigile kuuluvale maale ning on valmis alustama servituudi seadmise läbirääkimisi. Sellisest nõusolekust ei saa järeldada, et hageja ja RMK oleksid omavahel juurdepääsu tingimustes kokkuleppele jõudnud, mistõttu tuleb ka mõjutusi riigimaale mõjutuste ja huvide kaalumisel arvesse võtta.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-2458
9.Eespool toodust tulenevalt leiab kohus et hageja poolt taotletud juurdepääsu korral oleks tee ca 120 meetri võrra lühem ning tee rajamiseks tehtavad kulutused oleksid selle võrra väiksemad, st ca 62,5% võrra väiksemad. Juhul kui tee rajataks kostja poolt näidatud lääne suunal, siis jõuaks juurdepääsutee välja kohalikule valla teele, millel on kruusakate. Seega peaks hageja kandma kulutused vastava tee asfalteerimiseks või taluma kruusatee kasutamisest tekkivaid mõjutusi. Hageja soovib oma kinnisasju kasutada kinnisvaraarenduse eesmärgil, mistõttu hakataks hiljem hagetavat juurdepääsuteed kasutama paljude elamute kasutajate poolt. Seetõttu tuleb arvestada ka juurdepääsutee kvaliteedist tulenevaid asjaolusid ning neid hindamisel arvesse võtta. Kuivõrd kostja poolt viidatud juurdepääs ei vii suurele kasutatavale maanteele vaid kohalikule vallateele, siis eelduslikult soovivad enamik tulevasi juurdepääsutee kasutajaid jõuda ikkagi sellele maanteele, millele hageja otse juurdepääsuteed rajada soovib, kuid sellele teele jõudmiseks tuleb läbida täiendavalt ca 5 km pikkune kruusatee lõik. Kuivõrd hageja on ühe, tema poolt soovitud juurdepääsutee kinnisasja omanikuga kokkuleppe sõlminud, siis tuleb sellele kinnisasja omanikule tekkivad mõjutused hindamisest välja jätta ja mõjutuste hindamisel arvestada veel ka seda, et kostja on maantee kaitsevööndi tõttu juba nii või teisiti oma kinnisasja kasutamisel piiratud ning hagetavast juurdepääsust tekkivad kitsendused ja maantee kaitsevööndist tulenevad kitsendused on kohati kattuvad, mistõttu on kostjale lisanduvad kitsendused väiksemad võrreldes sellega, kui juurdepääs rajataks kostja poolt viidatud kohta. Nendel kaalutlustel asub kohus seisukohale, et hageja poolt hagetava juurdepääsu korral kaaluvad hindamisele kuuluvad asjaolud üles need asjaolud, mis esineksid siis, kui juurdepääs rajataks kostja poolt viidatud kohta. Eelkõige arvestab kohus siin tee rajamiseks minevaid suuremaid kulutusi, seda, et kostja poolt viidatud juurdepääsutee viiks kohta, millelt tuleks olulisele maanteele jõudmiseks läbida veel ca 5 täiendavat kilomeetrit ning see tee oleks kruusakattega. Samuti arvestab kohus seda, et kostja kinnisasi on juba kitsendustega koormatud ning vastavad kitsendused on osaliselt kattuvad, mistõttu on kostjale lisanduvate kitsenduste hulk väiksem võrreldes kitsendustega, mis tekiksid kolmandatest isikutest kinnisasja omanikele, kui tee läheks kostja poolt näidatud kohast. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et võimalikest alternatiivsetest juurdepääsudest on hageja poolt taotletav kõige vähem koormavam ning et hageja huvi juurdepääsule kaalub üles juurdepääsust tekkivad kostja kinnisasja kitsendused. Siinkohal on oluline rõhutada, et kuivõrd kostja väitel soovib ta kinnisasja kasutada metsamajanduslikel eesmärkidel, st tulu teenimiseks, siis on võimalik tee ehitamise tõttu ära jäävat majandustegevusest saadavat tulu hagejalt välja mõistetava hüvitisega hüvitada. Seda eeldusel, et kostja konkreetse nõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud esile toob. Siinkohal on oluline rõhutada, et kitsendustest tekkiva kahju hüvitamise nõude maksmapanek vähendaks kostjale tekkivat kahju veelgi.
10.Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja raames ei ole esitatud asjaolusid, mis välistaksid AÕS §st 156 (1) tuleneva nõude rahuldamise.
11.Järgnevalt hindab kohus neid kostja vastuväiteid, millele eespool veel hinnangut antud ei ole. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt on hagejale kuuluvate kinnisasjade kasutusotstarve maatulundusmaa, mistõttu ei ole käesoleval hetkel tõendatud, et see maa muutub kindlasti elamumaaks ning et juurdepääsutee tuleks rajada sellises mahus ja kujul. Kohus leiab, et kostja selline vastuväide ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Käesolevas menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et detailplaneering, mis on hageja väitel algatatud ja millele ka kostja viitas ja millega muudetakse hagejale kuuluvate kinnisasjade kasutusotstarvet, võiks jääda kinnitamata. Hageja on astunud samme maa sihtotstarbe muutmiseks, st samme, mis tingivad hagetud juurdepääsu vajalikkuse hagetud mahus ja viisil. Hageja väitel on detailplaneeringu menetluses nõutud, et hageja näitaks ära, et tal on planeeritud juurdepääs ka õiguslikult tagatud. Kohtu hinnangul on igati kohane, et juurdepääsu võimalikkuse küsimused lahendatakse enne, kui detailplaneeringuga lubatakse hageja kinnisasjad elamukruntideks jagada. Eespool toodust tulenevalt tuleb vastav kostja vastuväide jätta tähelepanuta.
12.Kostja on väitnud, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et hageja poolt taotletud juurdepääs on planeeringu lähteülesandes ette nähtud tehnosüsteemidega kooskõlas. Kohus leiab, et hageja on väitnud, et tema poolt taotletav juurdepääs on maakorralduslikult võimalik, hageja taotleb juurdepääsu selliselt, et see võimaldaks nii detailplaneeringut kehtestada, kui ka detailplaneeringu alusel hiljem nii teed kui ka tehnovõrgud rajada. Ka taotletav juurdepääsutee on planeeritud spetsialistide poolt kavandatuna. Käesolevas asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et juurdepääsutee rajamine hageja poolt viidatud kujul oleks ebatõenäoline. Eespool toodud kaalutlustel tuleb kostja vastav vastuväide jätta arvestamata.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-2458
13.Kohus asub seisukohale, et kõik hageja poolt taotletud viisil juurdepääsu nõude eeldused on täidetud ja et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Sellest tulenevalt võtab kohus seisukoha võimaliku tasunõude osas. AÕS § 156 lg 1 l 3 kohaselt määrab tasu suuruse kohus. Riigikohus on tasu osas väljendanud seisukohta, et kohtuotsusega otsustatakse tasu väljamõistmine kostjatest kinnisasjaomanike kasuks. Tasu määratakse kinnisasja kasutamise eest. Kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/ või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist (vt RKTKo 3-2-1-33-04 p 22 ja p 23). Sellest tulenevalt tuleb kohtul käesoleva menetluse raames otsustada, kas hageja peab kostjale tasuma juurdepääsu eest ka tasu ning kui suur vastav tasu olema peab. Hageja leidis, et tasu peaks olema 25 krooni aastas. Kostja leiab, et tasu peaks olema 100 000 krooni. Hageja
leiab, et 25 kroonine aastatasu peaks tulenema sellest, et tee alla jääva kinnisasja osa on ca 1250 m ning maa maksustamishind vastavas piirkonnas on 200 krooni hektar, mistõttu on maamaksuks selle tee alla jääva ala eest ca 25 krooni aastas. Kostja ei ole sellisele arvestusele vastuväiteid esitanud. Küll aga leidis kostja, et 25 krooni tasuna on ilmselgelt liiga vähe, st kostja leidis, et hageja poolt esitatud tasu arvestamise põhimõtteid ei saa tasu arvestamisel aluseks võtta. Kostja esitas väite, et 100 000 krooni suurune hüvitis kataks kostjale majandustegevuse kitsendustest tekkiva kahju või tulu languse. Kostja ei ole oma väiteid selles osas kuidagi põhjendanud, kuigi kohus kostja tähelepanu sellisele võimalusele juhtis. Hageja vaidles kostja väitele, et tasu peaks olema suurem kui 25 krooni, vastu, leides, et kostja praegusel hetkel vaidlusalusel alal metsamajandusega ei tegele ning et nii suurt hüvitist ei ole võimalik metsamajandamisega niivõrd väikeselt maa alalt teenida. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et talle tekib metsamajandamise võimaluste kitsenemisega seoses kahju, mis on hageja poolt pakutud hüvitisest suurem. Kuigi sellise kahju tekkimine ei ole välistatud ning kostja poolt väidetud hüvitise nõude osaline või täielik rahuldamine võib kõne alla tulla, saaks kohus sellise kostja nõude rahuldada siiski vaid juhul, kui tasu nõude aluseks olevad asjaolud on tõendatud. Seda käesolevas menetluses aga tehtud ei ole. Kostja ei ole esitanud ei arvestuskäiku, ei asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid seda, et kostjale tekib kinnisasja osa kasutamise kitsenemisest kahju, tulu langus või et tasu peaks muudel kaalutlustel hageja poolt pakutust suurem olema. Seetõttu leiab kohus, et kostja nõuet määrata tasuks 100 000 krooni ei saa rahuldada. See ei tähenda, et kostja ei võiks uutel asjaoludel kohtusse pöörduda ja nõuda tasu suurendamist. Kuivõrd hageja pakkus tasuks välja konkreetse summa ja kostja ei ole suurema tasu määramiseks asjaolusid esile toonud ega suurema tasu väljamõistmise võimalikkust tõendanud, tuleb määrata tasu suuruseks hageja poolt pakutud 25 kroonine aastatasu. Kohus ei nõustu hagejaga siiski selles, et tasu tuleks määrata alles sellest ajahetkest, kui teele antakse kasutusluba. Kostja peab tee ehitamisest ja teest tulenevaid kitsendusi taluma koheselt, st juurdepääsu talumiskohustuse tekkimisest alates, mistõttu leiab kohus, et tasu maksmise kohustus tekib hagejal sellest hetkest, kui kostjal tekib juurdepääsu talumise kohustus. Kuivõrd juurdepääsu tasumise kohustus tekib kostjal käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates, peab hageja ka tasu sellest ajast alates tasuma.
14.Järgnevalt käsitleb kohus kinnistusraamatusse märke tegemise eelduseks olevate tahteavalduste asendamise küsimusi. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis seatakse tehingu või kohtuotsusega. Kinnisomandi kitsendusi reguleeriva üldsätte, AÕS § 141 lg 3 kohaselt kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes kui see on kantud kinnistusraamatusse. Riigikohus asus seisukohale, et eelnevast järeldub, et lisaks tehinguga tekkivale kinnisomandi kitsendusele saab kandega kolmandatele isikutele siduvaks muuta ka kohtuotsuse alusel tekkivat kitsendust. Riigikohus leidis, et vastava kitsenduse nähtavaks muutmine on võimalik sellekohase märke (AÕS § 63 lg 1 p 4) kinnistamise läbi (vt RKTKo 3-2-1-33-04 p 21 ja p 22). Hageja on taotlenud juurdepääsu talumiskohustuse kinnistusraamatusse
kandmise eelduseks oleva puudutatud isiku (KRS § 34 tähenduses) nõusoleku asendamist. Eespool toodust tulenevalt ja kuivõrd kohus hageja nõude rahuldab, leiab kohus, et hageja sellesisuline nõue on põhjendatud. Kohtu poolt nõusoleku andmise kohustuse asendamine omab TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud toimet. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-08-2458 Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kaupo Paal Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.