2-08-16009
Kohus
xxxxx Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
08.detsember 2008. a kell 9.00 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-08-16009
Tsiviilasi
R. P. hagi R. S. vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest
Menetlusosalised ja nende
Hageja: R. P. –isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxx, xxxxx Lepinguline esindaja: vandeadvokaat R. Napa, advokaadibüroo asukoht Riia tn.4, 51004, xxxxx Kostja: R. S. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-xx xxxxx Lepinguline esindaja –advokaat Tiia Tafenau, advokaadibüroo Sirje Must,asukoht Õpetaja tn.9, 51003,xxxxx
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
17.november 2008
Jätta R. P. hagi omandiõiguse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks R. S. ebaseaduslikust valdusest rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse xxxxx Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 08.detsembrist 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja kuni 7.juunini 1996.a. abielus. Enne abielu lõppemist, 21.11.1995.a. volitas J. K. kostjat töötama üles tema kinnistul kasvavat metsa ja kasutama temale kuuluvat vara. Nimetatud volituse alusel ja hiljem, kui kinnistu omanikuks sai kinkelepingu alusel hageja ja kostja poeg P. P. , siis viimase volitusel teostas R. P. kinnistul metsaraiet ning töötles varutud palgid erinevateks materjalideks – prussideks, plankudeks ja erineva profiiliga laudadeks. Puidu töötlemise eesmärgil ostis hageja 1998.a. talvel teisaldatava saekaatri Logosol E5000, seerianumbriga 950101. Kogu hagejale kuuluv saematerjal, saekaater ja kreissaag asuvad V. P. kinnistul asuvas lautküünis. 14.01.2008.a. kanti V. P. kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse R. S. , kes on keeldunud hagejat kinnistule lubamast. Ta on vahetanud hoone, milles asub hageja vara, luku ja keeldub hagejale saematerjali, saekaatrit ja kreissaagi välja andmast.Kostja on nõus vara hagejale tagastama vaid juhul, kui hageja vormistab pool xxxxx, xxxxx tänaval asuvast kinnistust P. P. nimele. Hageja poolt nimetatud vara on hagi tagamise korras 12.05.2008.a. kohtutäituri poolt arestitud, arestimise käigus selgus, et saekaatril puudub elektrimootor ja lõikeajami osa. Ülaltoodud asjaoludel ja toetudes asjaõigusseaduse (AÕS) §-dele 68, 80 lg 1 ja 2 ning 84 lg 1 taotleb hageja omandiõiguse tunnustamist voodrilaudadele , pikkusega 6 m- 76 tk.; sarikamaterjalidele, mõõtmetega 5x15 cm- 30 tk.; 1,2 tihumeetrile kämpingulaudadele; prussidele, mõõtmetega 10x20 cm- 3 tk.; plankudele, pikkusega 6 m – 46 tk., põrandalaudalele , pikkusega 6 m- 50 tk.; 1,5 tihumeetrile muule saematerjalile, kreissaele ja saekaatrile Logosol E5000 puuduva elektrimootori ja lõikeajami osata. Hageja taotleb nimetatud vara väljamõistmist kostja valdusest ning kostjalt 33 490 krooni väljamõistmist saekaatri Logosol E5000 puuduva elektrimootori ja lõikeajami eest. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt on hagiavalduses nimetatud saematerjal üles töötatud enne 1996.a tol ajal J. K. kuulunud kinnistul asuvast metsast. Ka kreissaag kuulus J. K. , saekaater on ostetud R. P. poolt P. P. J. K. raha eest. Samas on olnud hagejal võimalus saekaatrit kasutada – tal olid kuuri, milles saekaater asus, võtmed. Kostja ei ole saekaatrit lõhkunud ega kahjustanud, mistõttu puudub alus temalt 33 490 krooni nõudmiseks. Kostja taotleb hagi aegumise kohaldamist, kuna väidetavalt hagejale kuuluv vara on tema valdusest võõrasse ebaseaduslikku valdusse läinud juba üle 10 aasta tagasi. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja omandiõigus hagis nimetatud esemetele ei ole asja kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud.
Kostja poolt esitatud aegumise vastuväide ei ole asjakohane, sest TsÜS § 155 lg 1 kohaselt on omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja õiguste rikkumine sai alguse aga 2008.aastal, pärast V. P. kinnistu võõrandamist kostjale , sest alates sellest ajast ei olnud kostjal võimalik enam vallata asju, mille suhtes omandiõiguse tunnustamiseks on esitatud hagi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx, V. P. kinnistul, seega kostja valduses, asuvad hagiavalduses nimetatud sortimentatsioonis ja koguses puitmaterjal, kreissaag ning saekaatri Logosol E5000 raam (ilma mootori ja lõikeajamita).Puitmaterjali sortimentatsioon ja kogused on kindlaks tehtud hagi tagamise määruse täitmisel vallasvara arestimise käigus (tl.19-20), sama toimingu käigus on selgunud ka saekaatril mootori ja lõikaja osa puudumine. Vaidlus on selle üle, kes on nimetatud vallasasjade omanik, sest vastavalt AÕS § 80 lg 1 on vaid omanikul õigus nõuda asja enda valdusse. Osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tulenevalt AÕS § 68 lg 1 on omand isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 84 lg 1 alusel on asja omanikul õigus nõuda pahauskselt valdajalt asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätetele. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega tuleb käesolevas asjas hagejal tõendada, et tema on puitmaterjali , kreissae ja saekaatri omanik, sest vaidlust ei ole selles, et kostja sai nimetatud vallasasjad enda valdusse 11.jaanuaril 2008.a., kui ta sai kinkelepingu tagajärjel V. P. kinnistu omanikuks. Asjaolu, et kostja R. S. on kinnistu, registriosa nr. 27538 omanik, on tõendatud kinnistu registriosa väljavõttega (tl.5), see asjaolu ei ole olnud ka poolte vaidluse esemeks. Enne 11.01.2008 oli kinnistu omanik P. P. . Kinnisasja kinkelepingust ja asjaõiguslepingust (tl.6) nähtub, et 28.04.1997.a. on J. K. kinkinud V. P. kinnistu P. P. , JK. tehingu tegemisel esindanud R. P. , kes on olnud ühtlasi alaealise P. P. seaduslik esindaja. Kohtule on esitatud tõendina ka kohtuotsus 07.06.1996.a. R. P. ja R. P. abielu lahutamise kohta (tl.7). P. P. on poolte abielust 20.09.1985.a. sündinud poeg, kes jäi vanemate abielu lahutamisel elama R. P. juurde. R. P. on võtnud abielu lahutamise järgselt endale tagasi abielueelse perekonnanime – S. . Tõendamaks oma nõudeid, on hageja esitanud hinnapakkumise elektrilisele saele Logosol E5000C 16.05.2008.a.(tl.18), mille kohaselt on pakkumises nimetatud seadme müügihind koos käibemaksuga 33 490 krooni. Metsateatisest (tl.21) nähtub, et 23.01.2001.a. on R. P. .P. esindajana kavandanud V. P. kinnistult metsaraie mahus 100 tm, metsamaterjali veoselehtedega (tl.22-23) on tõendatud, et R. P. . K. volituse alusel tegutsedes on 26.augustil 1996.a. tellinud 15 tm kuusepalgi veo Lootvina seakaatrisse ning 17.aprillil 1997.a. kaks vedu (nii kuuse-kui männipalk) Melliste saekaatrisse. Kohus on ära kuulanud tunnistajad P. P. , A. L. , T. . ja T. K. , keda pooled on esitanud, et nende ütlustega tõendada puitmaterjali ja saagide kuulumist hagejale või nimetatud asjaolu ümber lükata.
P. P. on andnud ütlusi selle kohta, et kui tema kinkis 2008.a. jaanuarikuus V. P. talu oma emale- R. S. , jäid sinna isa R. P. lauad ja saag. Sae ostis isa siis, kui tunnistaja oli veel laps, kreissaag oli juba väga ammu olemas.Saekaatri lõikeosa hoiti raamist eraldi – samas hoones kottide all, P.P. kasutas saekaatrit viimati umbes 3 aastat tagasi. Laudasid peab tunnistaja isale kuuluvaks seetõttu, et isa on need ise valmistanud saekaatris, osa neist juba kinnistu endise omaniku J. K. eluajal, osa hiljem. Tunnistaja ja hageja vahel ei ole kunagi olnud lahkarvamusi lauamaterjali kasutamise üle, sest tunnistaja pidas neid isale kuuluvaks. Seda materjali kasutas tunnistaja muuhulgas V. P. kinnistule uue maja ehituseks, selleks otstarbeks kasutamisel pidas tunnistaja saematerjali enda omaks. Seni kuni tunnistaja oli kinnistu omanik, elas seal põhiliselt kostja, kuid ka hageja käis seal ja omas juurdepääsu kõrvalhoones olevatele asjadele. Pärast seda, kui kostja sai kinnistu omanikuks, vahetas ta luku ning hageja ja tunnistaja ei pääsenud enam hoonesse, kus oli saekaater ja puitmaterjal (tl.37 pöördel-38). A. L. on kohtuistungil tunnistanud, et ta on mitu korda koos R. P. käinud Taevaskoja kandis R.P. poja majapidamises laudu toomas. Viimane käik oli 2008.a. märstikuus, sel korral ei saanud R. P. , milles lauad asusid, sisse, sest lukk oli vahetatud, R. lõikas luku puruks. Tal oli kaasas ka teine tabalukk, millega lukustas hiljem ukse. Tunnistaja nägi, et R. P. 3-4 meetri kaugusel uksest mingite heledate kottide alla, seal oli mingi elektrimootor ning raam, ketas – mootorsae Družba ketta sarnane - oli küljes.Hoones nägi tunnistaja ka kreissaagi. Teel xxxxx helistas R. eksabikaasa R. S. , kes süüdistas R. sissemurdmises (tl.38). Tunnistajana ütlusi andnud T. . kinnitab, et tema on kuulnud vaidlusaluse saeraami soetamisest, saeraami ennast nägi tunnistaja viimati 25.veebruaril 2008.a. V. P. talus mittekomplektsena. T.S. ei näinud nimetatud kuupäeval saagi ega mootorit, vaid ainult raami osa.See oli kaetud rohekat värvi koormakilega.Saekaatri ostmist kavandati juba J. K. eluajal. R.P. ja J. K. oli tõsine plaan teha talu korda, oma metsast võeti maha puid, palkidest tehti materjali, osa puitu müüdi ja selle eest saadi raha. Mõned kuud enne oma surma kuulis tunnistaja pealt J. K. jutuajamist oma isaga saekaatri ostmisest, J. K. oli olemas selleks raha.Kreissaag oli seal talus juba ammusest ajast, see kuulus kas J. K. või tunnistaja isale ja seda laenati vajadusel puude lõikamiseks ka teistele (tl.38 pöördel). T. K. , kes on R.S. abikaasa, ütluste kohaselt asub R. S. talu küünis Kiidjärvel tõepoolest põranda – ja voodrilaudu. Nimetatud materjal on üle jäänud sauna renoveerimisest. Küünis on ka minisaeraam,kuid lõikemehhanismi ja mootorit ei ole seal, tunnistaja ei ole neid vähemalt kunagi näinud. Saekaatriga on vahetevahel töötatud, sest T. K. on näinud maas saepuru, kuid ise ei ole ta sellega töötanud.Lisaks saunast ülejäänud materjalile on sinna juurde tekkinud metsakuivast puidust valmistatud eri mõõdus plangud.Kuni 2008.a. märtsikuuni oli küüni võimalik pääseda nii R. P. , P. P. kui ka R. S. ja T. K. , käesoleval ajal on võtmed ainult tunnistajal ja kostjal.Tunnistaja on V. P. talus käinud viimase 3,5 aasta jooksul, alates 2008.a. sügisest elab seal.Selle aja jooksul on P. P. mõned lauad ära viinud.(tl.39). Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et hageja ei ole suutnud tõendada, et ta on V. P. kinnistul kostja valduses oleva puitmaterjali, saekaatri, mis on käesoleval ajal mittekomplektses seisundis ning kreissae omanik. AÕS § 68 lg 3 sätestab, et omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Vastavalt AÕS § 92 lg 1 tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Ka käesolevas asjas on tegemist vallasasjadega. Kohtu hinnangul on tõendatud asjaolu, et puitmaterjal hagiavalduses nimetatud sortimentatsioonis ja koguses on valmistatud
ümbertöötamise teel praegu kostjale kuuluvalt kinnistult ülestöötatud kasvavast metsast.Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta on ostnud nimetatud materjali. Tegemist ei ole küll kinnisasja päraldistega, sest tulenevalt TsÜS § 57 lg 1 loetakse päraldisteks vallasasja, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Ka saekaatrit Logosol E5000 ei saa lugeda päraldiseks TsÜS § 60 alusel, sest ei ole tõendatud saekaatri seos V. P. kinnistu majandamisega. Kasvav mets, mille ülestöötamisel saadud puidust on valmistatud vaidlusalune saematerjal oli TsÜS § 54 lg 1 kohaselt kinnisasja oluline osa. Ülestöötatud puitu tuleb TsÜS § 62 lg 2 alusel pidada kinnisasja viljaks. Hageja ei ole tõendanud, et temal oli õigus kinnisasja viljale. Ta ei ole olnud kunagi V. P. kinnistu omanik ega lepingu alusel kasutaja, R. P. oli vaid volitus kinnistuga seotud asjaajamistes esindada selle varasemaid omanikke- J. K. ja oma alaealist poega P. P. . Esindusest ei tekkinud hagejal omandiõigust esindatavate vara suhtes. Kohus leiab, et R. P. ei saanud puitmaterjali omanikuks ka vara (raiutud metsa) ümbertöötamise teel, sest vastavalt AÕS § 106 lg 1 kuulub asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast, vastasel juhul aga esialgse asja omanikule. Hageja ei ole tõendanud, et tema panus puidu ümbertöötamisse on ületanud sellest saadava materjali väärtusest. Kohtule esitatud metsateatisest ja metsamaterjali veoselehtedest nähtub, et V. P. kinnistult on metsa üles töötatud ajavahemikul 1996 -2001, seega nii ajal, kui kinnistu omanik oli J. K. , kui ka P. P. omanikuks olemise ajal. Veoselehtedel on märgitud metsamaterjali saajaks R. P. , elukohaga xxxxx 5, xxxxx. Sellest võib järeldada, et hageja sai osa puitmaterjalist pärast selle ümbertöötamist enda valdusse ja kinnistul paiknev puitmaterjal kuulub kinnistu omanikule kui kinnisasja vilja ümbertöötamisel tekkinud vallasasi. Kuigi P. P. on andnud ütlusi, et ta pidas saekaatrit ja kinnistul asuvat puitmaterjali isa omadeks, ei saa ainuüksi nende ütluste alusel lugeda omandiõiguse tekkimist tõendatuks. Saekaatri ostmise aega P.P. täpselt ei mäleta, ta oli siis laps. Tunnistaja T.S. on kinnitanud, et saekaatri ostmist kavandas juba J. K. oma eluajal, seega ei ole tõendatud, kas hageja ostis saekaatri kinnistule J. K. esindajana, oma poja esindajana pojale, nagu väidab kostja või omandas selle iseendale. Tõendatud on asjaolu, et nii saekaater kui ka vaidlusalune puitmaterjal on asunud kogu aeg V. P. kinnistul asuvas hoones. P.P. ütluste kohaselt kasutas kinnistul asuvaid hooneid ajal, kui tema oli kinnistu omanik, peamiselt ema (”ema elas seal põhiliselt”), isa käis seal vahetevahel.Ka tunnistaja T. K. , kes on elanud koos R.S. viimased 3,5 aastat, kinnitab nimetatud asjaolu. Seega ei ole hageja olnud ka nende asjade valdaja, mis välistab omandi tekkimise igamisega. Kreissaag on samuti asunud kinnistul juba J. K. eluajal, tunnistaja T.S. ütluste kohaselt oli see kas J. K. oma või võis kuuluda ka tunnistaja isale.Aeg-ajalt laenutati kreissaagi isikutele, kes seda vajasid puude lõikamiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks asjaolu, et tema on kreissae omanik. Kuna hageja omandiõigus saekaatrile Logosol E5000 on tõendamata, puudub tal alus nõuda VÕS 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel kahju hüvitamist sae puuduvate osade – elektrimootori ja lõikeajami eest, summas 33490 krooni. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida hinnapakkumist elektrilisele saele Logosol E 5000C (tl.18), samuti ei oma asja lahendamise suhtes tähendust tunnistaja A.Laiuste ütlused selle kohta, et 2008.a. märtsikuus võisid saekaatri seadmed Kiidjärve kinnistul asuvas hoones alles olla.
TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi ei rahulda, siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja kanda.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Epp Tombak
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.