Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Egon Konsand
Määruse tegemise aeg ja koht
28. november 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-60186
Tsiviilasi
Ain Nemvaltsi hagi Johan Voitese vastu kaasomandi lõpetamise ja kinnistu reaalosadeks jagamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22.07.2008 määrus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Juhan Voitese, Margarita Voitese, Aimar Voitese ning Sven Voitese määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Rahuldada määruskaebus osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 22. juuli 2008. a määrus ja teha asjas uus määrus, millega hagi tagamiseks keelata Juhan Voitesel, Margarita Voitesel, Aimar Voitesel ning Sven Voitesel metsaraie teostamine Tartumaal Haaslava vallas Kurepalu külas asuval X kinnistul (registriosa nr XXXXXXXX). Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku Juhan Voitesele kuuluvale mõttelisele osale käsutamise keelamiseks Ain Nemvaltsi kasuks kantud keelumärge. Käesolev määrus saata viivitamatuks täitmiseks Juhan Voitesele, Margarita Voitesele, Aimar Voitesele, Sven
Voitesele ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonnale. Käesolev määrus on tulenevalt TsMS § 390 lg 1 2. lausest lõplik.
Hageja esitas kohtule hagi tagamise avalduse, mille kohaselt soovib hageja kinnistusraamatusse seada märke kostja kõikide toimingute peatamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX Ain Nemvaltsile, Sven Voitesele, Aimar Voitesele, Margarita Voitesele ja Juhan Voitesele kuuluva kinnistu (asukohaga Kurepalu küla, Haaslaava vald, Tartumaa) suhtes A. Nemvaltsi kasuks. Hageja väidete kohaselt võib Tartumaa Keskkonnateenistus väljastada raieloa kaasomandis olevale metsale, ilma kaasomaniku nõusolekut omamata. Kostja tellis OÜ-st Metsabüroo metsaarenduskava ja on helistanud Tartu Keskkonnateenistusse raieloa saamise küsimuses. Kostja on hagejale öelnud, et hakkab metsa lõikama ja hageja ei saa teda kuidagi takistada. Tartu Maakohus rahuldas 22.07.2008 määrusega A. Nemvaltsi hagi tagamise taotluse osaliselt ning tegi hagi tagamiseks kinnistul J. Voitese poolt metsaraie teostamise takistamiseks keelumärke Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX A. Nemvaltsile, S. Voitesele, A. Voitesele, M. Voitesele ja J. Voitesele kuuluva kinnistu (asukohaga Kurepalu küla, Haaslaava vald, Tartumaa) suhtes A. Nemvaltsi kasuks. Määruse põhjenduste kohaselt tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 377 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris. A. Nemvalts on esitanud kohtule hagi J. Voitese vastu kaasomandi lõpetamise ja kinnistu reaalosadeks jagamise nõudes, mis on kinnitus sellest, et hageja ja kostja omavaheline läbisaamine ei ole hea, sest nad ei ole suutnud kaasomandi lõpetamise küsimuses omavahel kohtuväliselt kokku leppida. Kohtul ei ole alust kahelda hagi tagamise avalduses toodud väidete tõele mittevastavuses. Raie tegemise õiguse saab anda ka kaasomandis olevale metsale ilma kaasomaniku nõusolekut omamata. Metsaseaduse (MS) § 41 lg-te 1 ja 13 kohaldamise eeldusena on ette nähtud üksnes maaomanikuks olemise nõue. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks, mis AÕS § 631 lg 6 järgi kantakse kinnistusraamatusse hagi tagamise määruse alusel. Hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud, sest hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kostjal on võimalik raie tegemiseks luba saada ja raiet teostada, sõltumata teiste kaasomanike nõusolekust. Kostja poolt võimaliku pahatahtliku metsaraie teostamise tulemusena tekitatud kahju hageja omandiõigusele hiljem teisiti kui rahalise hüvitisena kõrvaldada ei ole võimalik. TsMS § 378 lg 4 kohaselt ei tohi hagi tagav abinõu olla kostjat ülemäära koormav, võttes arvesse hageja õigustatud huvisid. Seega on põhjendatud kostja poolsete toimingute keelamine üksnes osas, mis puudutab metsaraie teostamise takistamist, sest kostja puhul on
samuti tegemist kinnisasja kaasomanikuga, mistõttu igaks juhuks kõikide toimingute piiramine oleks kostjat ülemäära koormav ja piiraks põhjendamatult kostja omandiõigust.
J. Voites M. Voites, A. Voites ning S. Voites esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu 22.07.2008 määruse ning teha uue määruse, millega jätta A. Nemvaltsi poolt esitatud hagi tagamise avaldus rahuldamata; kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku J. Voitesele kuuluvale mõttelisele osale käsutamise keelamiseks A. Nemvaltsi kasuks kantud keelumärge ning kanda kuni käsutamise keelumärke kustutamiseni Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku J. Voitese kasuks vastuväide ebaõige keelumärke parandamise tagamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hagi tagamine alusetu. Tartu Maakohus on lugenud alusetult põhjendatuks hageja paljasõnalise väite, et Tartumaa Keskkonnateenistus võib väljastada raieloa ka kaasomandis olevale metsale ilma kaasomaniku nõusolekut omamata. Selline seisukoht on meelevaldne ning vastuolus kehtiva õigusega. Metsaseaduse eesmärgiks ei ole omandisuhete, vaid metsanduse suunamise, metsa korraldamise ja majandamise reguleerimine. Erinevaid valdkondi reguleerivaid õigusakte tuleb kohaldada vastastikuses koostoimes. Metsaseaduse reguleerimisalast lähtuvalt ei ole selles seaduses tehtud metsa- ja maaomaniku puhul vahet, kas tegemist on ainu või kaasomanikuga. Vastavaid omandisuhteid reguleerib asjaõigusseadus. Juhul, kui mets on kaasomandis, laienevad metsa- ja maaomanikest kaasomanikele lisaks metsaseadusele ka AÕS § 74 sätted. Arvestades eelnevat on tegelikkusele mittevastav määruses esitatud seisukoht, et kaasomandis oleva metsa puhul võib üks kaasomanik saada raie tegemise õiguse ilma teise kaasomaniku nõusolekuta. Kuna kaasomandis oleva metsa puhul tulenevalt AÕS §-st 74 ei väljastata vaid ühele metsaomanikule raie tegemise luba, puudub alus esitatud hagi tagamise avalduses toodud põhjustel hagi tagamiseks. Kinnistusraamatusse kantud keelumärke sisu on erinev hagi tagamise määruse alusel kohaldatud märke sisust. Vastavalt vaidlustatud määrusele on hagi tagamiseks otsustatud teha vaidlusaluse kinnistu suhtes J. Voites poolt metsaraie teostamise takistamiseks keelumärge. Seevastu kinnistusraamatusse on antud määruse alusel kantud keelumärge J. Voitese poolt oma mõttelise osa käsutamise keelamiseks. Lähtudes AÕS §-st 63 lg 2 keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse, kas täielikult või osaliselt. Tulenevalt kinnistusraamatu kandest on J. Voitesel hetkel takistatud kõigi oma mõtteliste osade käsutamisele suunatud tehingute tegemine. Sisuliselt on J. Voitesel oma omandi käsutamine täielikult keelatud, mis on otseses vastuolus põhiseaduslike õigustega. Selline keeld on vastuolus nii hagi tagamise määrusega kui ka ilmselgelt ebaproportsionaalne, võrreldes A. Nemvaltsi väidetavate õiguste ja huvide kaitse meetmetega. Kuivõrd hagi tagamine on käesoleval juhul põhjendamatu, tuleb seoses hagi tagamise määruse tühistamisega kustutada ka ebaõige sisuga ja hagi tagamise määrusele mittevastav kanne käsutamise keelumärke kohta. Tulenevalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) §-dest 631 ja 70 lg 1 tuleb kuni vastava keelumärke kustutamiseni kanda ametiülesande korras vastuväide ebaõige kande parandamise tagamiseks J. Voitese kasuks.
A. Nemvalts vaidleb määruskaebusele vastu.
Vastuväidete kohaselt võib vastavalt MS § 41 lg-tele 1 ja 13 kaasomanik, olenemata teiste kaasomanike nõusolekust, hakata teostama raiet. Antud juhul on põhjendatud keelumärke seadmine kinnistu käsutamiseks, s.o raie teostamiseks kinnistul, kuna kohtumenetluse kestel kinnistu väärtuse vähendamine, muudab kohtuotsuse täitmise võimatuks või raskendab seda oluliselt. Kohus peab lahendama kinnistu jagamise hagiavalduse alusel. Juhul, kui kohtumenetluse kestel on kinnistu osade väärtust raiega muudetud, siis muutub esitatud hagiavalduse alusel kinnistu võrdne jagamine küsitavaks. Kostja on kohtumenetluse käigus selgesõnaliselt väljendanud soovi hakata koheselt teostama raiet kaasomandis oleval kinnistul. Keelumärge tagab kohtuotsuse täitmist, et ükski kaasomanikest ei vähendaks kaasomandi osade väärtust, mis raskendab või välistab kaasomandi võrdse jagamise esitatud hagiavalduse alusel. Kinnistusraamatusse seatud keelumärge mõttelise osa käsutamise keelemiseks, on antud juhul asjakohane ja õigustatud. Kui hageja esitas 18.12.2008 hagiavalduse J. Voitese vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu jagamiseks reaalosadeks, otsustas J. Voites kohtumenetluse käigus teha hageja jaoks jagamise menetluse keerukamaks oma mõttelise osa osalise kinkimisega lähedastele. Kostjad on esitanud ka vastuhagi kinnistu jagamiseks. Kui J. Voites tõsikindlalt sooviks kinnistut jagada, siis ei oleks ta astunud selliseid samme menetluse venitamiseks, vaid oleks asunud probleemi lahendama kompromissi läbi, milleks hageja oli ja on valmis. Seega on keelumärke abil oluline säilitada kinnistu koosseis, et oleks võimalik täita hagiavalduse alusel tehtud kohtuotsust.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega hagi tagamiseks keelab kostjatel metsaraie teostamise vaidlusalusel X kinnistul. Maakohus on, otsustades teha keelumärke kinnistusraamatusse X kinnistul metsaraie teostamise takistamiseks, kohaldanud vääralt AÕS § 63 lg 1. Kõnesoleva sätte kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge). Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kinnistul kasvava metsa raiumine ja saadava puidu võõrandamine kinnisasja kaasomaniku poolt ei ole vaadeldavad omandi ega piiratud asjaõiguse (AÕS § 5 kohaselt servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus jms) käsutamisena, vaid kinnisomandi kasutamisena ja sellest vilja saamisena AÕS § 72 tähenduses. Kuna keelumärget saab AÕS § 63 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kana üksnes omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise keelamiseks, mitte metsaraie kui toimingu keelamiseks, siis on maakohtu otsustus teha metsaraie tegemise takistamiseks keelumärge kinnistusraamatusse ebaõige. Eeltoodust tulenevalt tuleb tühistada nii maakohtu määrus keelumärke kinnistusraamatusse kandmise kohta kui ka kustutada kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku tehtud vastav keelumärge. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata võimaluse puudumisele teha käesolevas asjas hagi tagamiseks keelumärget kinnistusraamatusse tuleb käesolevas asjas hagi siiski tagada, kohaldades muud hagi tagamise abinõu. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 4 kohaselt peab kohus hagi tagava abinõu valikul arvestama, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Vastavalt TsMS § 378 lg 1 p 3 on hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine.
Hageja on hagi tagamise avalduses soovinud, et kostjatel takistataks kuni vaidluse lahendamiseni metsaraie tegemist kinnistul. Pooltel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostja J. Voites on asunud tegema X kinnistul metsaraie tegemiseks ettevalmistusi, sh esitanud taotluse raieloa saamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et metsaseaduse sätted ei näe kaasomanikule ette võimalust sekkuda raieloa andmise haldusmenetlusse, kuna õiguse metsaraieks saab anda ka kaasomandis olevale metsale ilma kaasomaniku nõusolekut omamata. Ringkonnakohus leiab, et metsaraie tegemist ühe kaasomaniku poolt ei takista ka määruskaebuse esitajate poolt viidatud AÕS § 74 lg 1, mille kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel, kuna kinnistul teostatava metsaraie näol ei ole tegemist kaasomandis oleva asja võõrandamise, koormamisega ega selle majandusliku otstarbe olulise muutmisega. Tulenevalt AÕS §-st 72 eeldatakse ühe kaasomaniku poolt raieloa taotlemisel teiste kaasomanike vastavat nõusolekut. Kuna kostjatel puudub sisuline takistus asuda vaidlusalusel kinnistul metsa raiuma hageja nõusolekuta ning nendepoolne võimalik metsaraie võib vähendada X kinnistu väärtust, siis on hagi tagamine kostjatel raie teostamise keelamisega TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel põhjendatud. Hagi tagamata jätmise korral võib kohtuotsuse täitmine kinnistu reaalosadeks jagamisel olla oluliselt raskendatud.
Egon Konsand kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.