lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-53123/10

Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 25.11.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-53123/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1572
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-07-53123

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 25.novembril 2008

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi

N M (isikukood xxx elukoht: xxx) ja M T ́i (isikukood xxx, elukoht: xxx) hagi AK ́i (isikukood xxx, elukoht: xxx) vastu surnud N B ́i koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks.

Asja läbivaatamise aeg

14.10.2008 ja 06.11.2008 sisulisel kohtuistungil

Istungil osalenud menetlusosalised

hagejad ja nende esindaja v/adv A Aadli kostja esindaja Tiina Mitt

Kohtuotsuse resolutsioon • Jätta hagi rahuldamata. • Kostja menetluskulud jäävad hagejate kanda. Hagejate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).

I Hagejate nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt suri hagejate isa ja kostja elukaaslane N B (edaspidi testaator) 18.07.2007. Pärimise käigus esitas kostja notarile testaatori poolt 11.07.2007 tehtud koduse testamendi. Hagejad on seisukohal, et esitatud testament ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele ja on seetõttu tühine. Hagejad on seisukohal, et rikutud on järgmisi vorminõudeid: 1) testamendi tegemise kuupäeva ja aastat ei ole kirjutanud testaator ise; 2) testamendist ei nähtu, et tunnistajaid oleks testaatori poolt teavitatud, et nad on kutsutud testamendi alla kirjutamise juurde ja et testament sisaldab testaatori viimset tahet; 3) tunnistajad ei ole kirjutanud alla koheselt peale testaatorit ning testament ei sisalda nende kinnitust testaatori teo- ja otsustusvõime kohta; 4) testaatori allkirjad ei ole kirjutatud tema enda poolt.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Sisulisel kohtuistungil jäid hagejad esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjaliku vastuse kui istungitel antud esindaja selgituste kohaselt on vaidlusalune testament allkirjastatud testaatori enda poolt, kuid tekst, koostamise kuupäev ja aasta on tõepoolest kirjutatud kostja poolt, kuna testamendi koostamine toimus vaid 7 päeva enne testaatori surma tema kodus ning ei testaatoril ega kostjal ei ole ei juriidilisi teadmisi ega praktilisi kogemusi tehingu vormistamiseks. Eelnevalt oli püütud notarit koju kutsuda, kuid see ei õnnestunud. Küll aga oli notaribüroo konsultant andnud telefoni teel juhiseid, kuidas teha kodust testamenti. Testamendi tunnistamiseks kutsus kostja kohale tema ja testaatori kauaaegsed ühised tuttavad H.T ja A.L. Testamendis sisalduvat soovi oli testaator eelnevalt väljendanud ka hageja M T ́i juuresolekul. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte selgitused ja tunnistajate H T ́i ja AL ́e ütlused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu.

1.Vaidlus kuulub lahendamisele pärimisseaduse (edaspidi PärS) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) sätete alusel. Vastavalt PärS §-le 93 on testament tühine muuhulgas TsÜS-is sätestatud alustel. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. PärS § 23 lg 1 kohaselt võib testaator teha koduse testamendi, mille ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta; tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Lg 3 kohaselt kirjutavad tunnistajad testamendile alla kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud; tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline.
2.Kohtumenetluse käigus leidis EKEI ekspertiisiaktiga nr DK-0136-08/2249 14.05.2008 (t lk 63-64) veenvat tõendamist, et vaidlusalune kodune testament on allkirjastatud testaatori enda poolt. Seega nõude ühe alusena esitatud asjaolu, et testament ei ole allkirjastatud testaatori poolt, tõendamist ei leidnud.
3.Poolte vahel puudub vaidlus, et testamendi teksti, kaasa arvatud selle tegemise kuupäeva ja aasta, kirjutas käsikirjas kostja. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et nimetatud asjaolu ei anna PärS-i mõttes alust testamendi tühisuse tunnustamiseks. Käesolevas asjas on vaidluse all testaatori tunnistajate juuresolekul allakirjutatud kodune testament PärS § 23 mõttes, mitte aga testaatori omakäeliselt kirjutatud kodune testament PärS § 24 mõttes. Nõue, et testaator peab kirjutama testamendi selle algusest lõpuni oma käega, märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta, on kehtestatud omakäelisele kodusele testamendile PärS § 24 lg-s 1. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendile sellist nõuet seadus ei esita. Vastavalt PärS § 23 lg-le 1 peab sellisest testamendist küll nähtuma selle tegemise aeg, kuid kas see on testaatori või kellegi teise poolt käsikirjas sinna märgitud või näiteks hoopis masina(arvuti)kirjas, tähtsust ei oma. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi puhul omab määravat tähtsust, et need tunnistajad teaksid kinnitada, et testamendil märgitud kuupäev ja aasta ühtiksid tegeliku kuupäeva ja aastaga, millal testaator tunnistajate juuresolekul testamendi allkirjastas. Käesolevas asjas leidis tunnistajate H.T ́i ja A.L ́e (isikud, kes testamendi kohaselt osalesid tunnistajatena selle allkirjastamisel) ütlustega tõendamist, et testaator kirjutas testamendile nende juuresolekul ka tegelikkuses alla 11.07.2007. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et olid testaatori ja kostja juures 11.07.2007 hommikul umbes kella 7.00 ajal ning et testaator kirjutas nende juuresolekul

nimelt sel ajal testamendile alla. Kohus on seisukohal, et hagejate esindaja poolt esile toodud võimalik vastuolu kiirabi kutsumise ja haiglasse viimise kuupäevadega kostja kirjalikus vastuses ja tunnistaja H.T ́i ütlustes tegelikkuses ei esine. Kostja on oma kirjalikus vastuses (t lk 28 4.lõik) kirjutanud, et „B tervis halvenes järsult 11.juulil 2007 ja ma üritasin välja kutsuda kiirabiautot, kuid... , keeldus kiirabi kohale tulemast... “. Tunnistaja oma ütlustes on öelnud, et testamendi kirjutamise ajal „...iga minut pidi tulema kiirabi...“. Seega on tõendatud, et 11.07.2007 testaatori juures oli teemaks kiirabi kutsumine, seda püüti kutsuda, kuid see ei tulnud kohale. Miks aga jäi ühele tunnistajatest mulje, et kiirabi pidi iga minut tulema, ei ole võimalik välja selgitada, kuna hagejate esindaja tekitas vastuolu probleemi tunnistaja ütlustes ja kostja enda poolt kirjalikult väidetus alles kohtuvaidluste käigus ega esitanud tunnistajatele nende ülekuulamisel täiendavaid selgitavaid küsimusi. Tunnistaja A.L kiirabiga seonduvat ei maininud ja hagejate esindaja selle asjaolu kohta talle ka küsimusi ei esitanud. Käesoleva asja sisulise lahendamise seisukohalt ei oma kirjeldatud asjaolu tähtsust, kuid kohus pidas vajalikuks selle siinkohal välja tuua, et põhjendada oma seisukohta, miks ta ei nõustu hagejate esindaja poolt kohtulikes vaidlustes välja toodud kahtlustega tunnistajate ütluste tegelikkusele vastavuse kohta.

4.Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et tunnistajate H.T ja A.L ütlustega leidis tõendamist testaatori poolt testamendi allkirjastamine tunnistajate juuresolekul, tunnistajate üheaegne viibimine testamendi allkirjastamise juures ning testaatori poolt tunnistajatele teatamine, et tegemist on testamendiga ja tema viimse tahtega. Tegemist on asjaoludega, millised peavad leidma tõendamist selleks, et tunnistajate juuresolekul allkirjastatud kodune testament vastaks PärS nõuetele. Nimetatud asjaolusid on mõlemad tunnistajad oma ütlustes kinnitanud. Vastupidist tõendavaid tõendeid kohtule ei esitatud. Testaatori poolt allakirjutamise täpse koha osas on küll tunnistajate ütlustes teatud erinevus (H.T ́i ütluste kohaselt kirjutas testaator alla väikese laua peal, mille juurde aitas teda kostja; A.L ́e ütluste kohaselt aga kirjutas alla voodi kõrval asuva tabureti peal), kuid kohus on seisukohal, et tegemist ei ole sellise vastuoluga, milline annaks aluse kahelda tunnistajate ütluste tõele vastavuses. Asjaolu, kus täpselt alla kirjutamine toimus (kas tabureti või väikese laua peal), iseenesest tähtsust ei oma. Allakirjutamise muude konkreetsete asjaolude (kuupäev, aeg, milline tuba jmt) osas tunnistajate ütlustes vastuolu puudub.
5.Tunnistajate ütlustega leidis ka tõendamist, et nad kirjutasid alla kohe peale testaatorit PärS § 23 lg 3 mõttes. Nimetatud seaduse säte ei sätesta mitte nõuet testamendi vormistusliku külje suhtes (et tunnistajate allkirjad peavad visuaalsel vaatlemisel asuma vahetult testaatori allkirja järel), vaid nõuet, et ajaliselt peavad tunnistajad kirjutama alla peale testaatorit ning et nende poolt allkirjade kirjutamise ja testaatori poolt allkirja kirjutamise vaheline aeg peab olema nii lühike, et seda oleks võimalik tõlgendada kui „kohe“. Mõlemad tunnistajad on oma ütlustes kinnitanud, et kirjutasid alla koheselt peale seda, kui kostja oli testamendi testaatori sõnade alusel üles kirjutanud ja ette lugenud ning testaator oli kaks allkirja kirjutanud. Vastupidist tõendavaid tõendeid kohtule ei esitatud. Asjaolu, et tunnistajate allkirjad füüsiliselt ei mahtunud samale leheküljele, vaid need kirjutati sama lehekülje teisele poolele, ei oma tähtsust ega avalda mõju tehingu kehtivusele.
6.Ka on kohus seisukohal, et PärS § 23 lg-ga 3 ei ole kooskõlas hagejate seisukoht nagu oleks pidanud testamendis olema sõnaselgelt kirjas tunnistajate kinnitamine, et testaator kirjutas ise testamendile alla ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-23-08 10.04.2008 asunud seisukohale, et oluline on, et tunnistajad teavad kinnitada, et testaator otsustus- ja teovõimelisena sai aru, et ta kirjutab alla testamendile. Seadus ei sätesta, et selline tunnistajate kinnitus peab olema kirjas testamendis, kuid tunnistajad peavad olema testamendile allkirju andes nimetatud asjaoludes veendunud ning võimelised oma veendumust vajadusel hilisemas vaidluses kinnitama. Käesolevas asjas on mõlemad tunnistajad oma ütlustes veendunud, et testaator sai aru, milleks olid nad 11.07.2007

hommikul tema juures ja millele ta alla kirjutas. Testaatori teo- või otsusvõimetus ei ole käesolevas asjas vaidluse all, sest sel alusel ei ole hagejad nõuet esitanud.

7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus põhjusel, et hagi jääb rahuldamata, antud asjas selliselt, et kostja menetluskulud tuleb hagejate kui poole, kelle kahjuks otsus on tehtud, kanda ning hagejate endi menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Imbi Sidok kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium