Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Avalduse aluseks olevad asjaolud

Juba analüüsitud tõendeid koostoimes hinnates on nii materjali müümine, selle üleandmine kui ka ostuhinna suurus ning tasumise tähtaeg piisavalt tõendatud. Samuti kinnitab eeltoodut asjaolu, et kõik kokkulepitud metalltooted valmistati ning vaidlus oli üksnes nende kvaliteedis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg. 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lõikele 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja kohustuse täitmist nõuda. VÕS § 208 lg. 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt tasaarvestusaktidest on OÜ Machinetec OÜ-le Viirma korduvalt tasaarvestuse ettepanekuid teinud. Vastuhagis esitatud nõude suuruse vähendamine seoses tasaarvestusega on õiguspärane ning VÕS § 197 lg. 1 alusel lubatav. Apellatsioonkaebus OÜ Viirma palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Poolte vahel sõlmiti 1. septembril 2005. a. ostu-müügileping, mille alusel vastustaja kohustus tasuma saadud toodete eest lepingus määratud tähtaegadel. Kõik valmistatud detailid on vastustaja poolt vastu võetud, pretensioone valmistajale ei esitatud, kuid kõik esitatud arved on tasumata. Materjali detailide valmistamiseks sai apellant tõesti vastustaja käest, kuid saadud materjali hind on välja arvestatud esitatud arvetest ja nähtub saatelehtedest, mis on vastustajale esitatud ning hinda ei ole apellant sisse nõudnud. Vastustaja ettepanekud tasaarvestuse kohta ei kehti, kuna apellant ei ole neid aktsepteerinud. Nimetatud lepingu lisas nr. 1 on punktis 4 toodud tingimus – tasumine 30 päeva jooksul pärast kauba kättesaamist. Sama lepingu lisa nr. 1 p. 3 alusel on arvetes välja toodud kogu toorme summa ja see arvestustes maha võetud sama tasaarvelduse korras. Kohus on eksinud arvestusega, võttes väidetava materjali ostuhinnast 89.900, 08 krooni maha 10.861, 90 krooni ja saanud lõplikuks summaks otsuses 73.038 krooni. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada hagi rahuldamise ulatuse osas, mõistes OÜ-lt Viirma OÜ Machinetec kasuks hagi rahuldamiseks välja maakohtu poolt väljamõistetud summa asemel 41.650, 18 krooni. Menetluskulud tuleb ümber jaotada. Kuigi apellandi hagi müüdud detailide eest tasumiseks jättis maakohus läbi vaatamata, ei olnud maakohtus vaidlust selle üle, et vastustajale lepingu täitmiseks valmistatud toodete eest esitas apellant vastustajale arveid kogusummas 112.679, 99 krooni. Vaidlust ei olnud ka selle üle, et arvete nr. 161 summas 31.388 krooni, nr. 202 summas 5551, 90 krooni ja nr. 209 summas 5310 krooni tasaarvestamiseks oma nõudega esitas vastustaja apellandile enne kohtumenetluse algust tasaarvestusavalduse. Selle avalduse esitas vastustaja ka kohtule (tl. 84). Apellandi arveid nr. 192, 212, 229 ja 12 kogusummas 70.430, 09 krooni pidas vastustaja põhjendamatuteks, kuna leidis, et apellant nõuab nende järgi maksmist mittekvaliteetsete detailide eest. Et apellandi hagi detailide eest müügihinna maksmiseks on jäetud läbi

vaatamata, siis ei ole võimalik apellatsioonimenetluses tuvastada, kas see hagi oli põhjendatud või mitte, seega, kas detailid tegelikult olid kvaliteetsed ning kas hagejal on õigus nende eest tasu saada. Nii ei ole ka asjakohased apellatsioonkaebuse väited, nagu oleks vastustaja kõik valmistatud detailid pretensioonideta vastu võtnud ja jätnud nende eest alusetult tasumata. Apellatsioonimenetluses on võimalik kontrollida üksnes seda, kas vastustaja poolt esitatud vastuhagi on põhjendatud. Vastuhagis hages vastustaja apellandilt nimetatule detailide valmistamiseks müüdud materjali maksumust. Maakohus tuvastas, et poolte kokkuleppe kohaselt kohustus apellant ostma vastustajalt toodete valmistamiseks materjali ja et materjali kogumaksumusega 83.900, 08 krooni andis vastustaja apellandile ka üle. Neid asjaolusid ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Et vastustaja märkis vastuhagi nõuet põhjendades, et nõuab vaid nende detailide valmistamiseks kulunud materjali maksumust, mida vastustaja on pidanud mittekvaliteetseks ja mille eest ta on keeldunud apellandile tasumast (detailid nr. 317866, 317867, 318792 ja 317860 – tl. 251 – 252), apellant ei ole aga põhjendanud, nagu oleks vaidlusalust materjali kulutatud ka nende detailide valmistamiseks, mille kvaliteediga vastustaja rahule jäi, siis ei ole asjakohane apellatsioonkaebuses sisalduv väide, nagu oleks materjali hinda apellandi poolt vastustajale detailide eest esitatud arvetes arvesse võetud. Maakohus on vastuhagi õigel sisulisel põhjendusel rahuldanud, kuid on vastuhagi rahuldamise ulatuse tuvastamisel jätnud ebaõigesti arvestamata vastustaja poolt tehtud tasaarvestuse. Vastustaja on saanud vastuhagi summa, kui on apellandile müüdud materjali maksumusest 83.900, 08 krooni maha arvestanud apellandi arvete nr. 202 ja 209 summa 10.861, 90 krooni. Kolleegium leiab, et vastustaja nõue on lisaks sellele lõppenud ka apellandi arves nr. 161 märgitud 31.388 krooni suuruses summas, sest selles osas on vastustaja esitanud vastaspoolele 31. detsembri 2005. a. tasaarvestusavalduse nõude tasaarvestamiseks vastustaja arvest nr. 09-10 tuleneva 83.900, 08 krooni suuruse nõudega osundatud ulatuses (tl. 84). Esitanud apellandile tasaarvestuse avalduse, on vastustaja apellandi nõuet tunnustanud kokku summas 42.249, 90 krooni (31.388 krooni + 5551, 90 krooni + 5310 krooni), tasaarvestuse tulemusena on vastustaja nõue selles osas kooskõlas VÕS § 186 punktiga 2 lõppenud. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, seega piisab tasaarvestuseks ühe poole avaldusest ja nõutav ei ole poolte kokkulepe. VÕS § 197 lg. 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega ei ole tasaarvestuseks oluline ka see, kas vastaspool tasaarvestatavat nõuet põhjendatuks peab, vaid see, kas tasaarvestatavad nõuded on olemas. Esitanud apellandile tasaarvestuse avalduse kogusummas 42.249, 90 krooni, tunnustas vastustaja apellandi poolt talle arvetes nr. 161, 202 ja 209 esitatud nõudeid. Vastustaja on oma nõudeõigust summas 83.900, 08 krooni tõendanud vastuhagimenetluses. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuses sisalduva väitega, nagu oleks maakohtu lahendis arvutusviga: maakohtu otsuse põhjenduse kohaselt oli vastustaja poolt apellandile müüdud materjali maksumuseks 83.900, 08 krooni, mitte 89.900, 08 krooni, nagu apellant on oma kaebuses ekslikult väitnud. Et vastuhagi rahuldatakse ca pooles ulatuses, tuleb kummagi poole poolt vastuhagi menetlemisel kantud menetluskulud kooskõlas TsMS § 163 lõikega 1 jätta tema enda kanda.

Urmas Reinola

Ande Tänav

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.