Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18.11.2008.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. 2-08-412
Kohtuasi
L M hagi T M vastu matusekulude hüvitamiseks summas 6093 krooni ja R M vastu matusekulude hüvitamiseks summas 10.093 krooni Hageja: L M (i k xxx, elukoht xxx),
Menetlusosalised
Hageja esindaja: Adv. Kadi Mägi (AB Viruvärava, xxx) Kostja: T M (i k xxx, elukoht xxx) Kostja: R M (i k xxx, elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostjate esindaja H Jürgens 09.10.2008.a.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil
Resolutsioon. Jätta rahuldamata L M hagi T M vastu matusekulude hüvitamiseks summas 6093 krooni ja R M vastu matusekulude hüvitamiseks summas 10.093 krooni. Menetluskulude jaotamine. Jätta L M õigusabikulu Eesti Vabariigi kanda. Jätta hagi esitamisel L M poolt tasumisele kuuluma pidanud riigilõiv tema enda kanda. Jätta T M ja R M esindaja kulud L M kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotamise alusel 30 päeva jooksul arvates jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
1.26.12.2006.a suri L M abikaasa ning T M ja R M isa R M. pärimislepingut .
R M testamenti ega
2 Kuna R Ml oli abikaasa ja kaks poega, oli pärandajal kolm seadusejärgset pärijat, kes pärivad vastavalt PärS § 13 lg 1 ja § 16 lg 1 p 1 alusel kõik võrdselt 1/3 suurustes osades.
3.Seoses R M ́i surmaga kandis hageja matusekulusid kokku summas 30.279.- krooni
4.Hageja on seisukohal, et tulenevalt PärS § 131 lg 1 ja 2 sätestatust kuuluks iga pärija poolt tasumisele matusekulud summas 10 093 krooni. Hageja teavitas kostjaid, et ta soovib nendepoolset osalist matusekulude hüvitamist. Kumbki kostjatest vastuväiteid sellele nõudmisele ei esitanud.
5.Seisuga 10.12.2007.a on kostja T M tasunud hagejale matusekuludest 4000 krooni, seega on temal tasuda veel isa matusekulude katteks hagejale 6093 krooni.
6.Kostja R M ei ole hagejale matusekuludest midagi tasunud.
7.Hageja palub kohtusse esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt T M ́ilt 6093.- krooni ning kostjalt R M ́ilt 10 093 krooni R M matusekulude katteks.
8.Oma nõudeid kostjate vastu soovis hageja tõendada R M surmatunnistusega, maksekorralduse koopiaga, mis tõendab L M poolt Matusebüroole Kristin tehtud ülekannet summas 13.244.krooni, AS Tallinna Kalmistud kviitungiga L Mle, mille kohaselt on viimati nimetatu tasunud AS Tallinna Kalmistu 3115.- krooni, Tallinna Toompea Kaarli koguduse kviitungiga, mille kohaselt on L M annetanud neile 500.- krooni, Renott Kivi OÜ pakkumisega ja Hansapanga maksekorraldusega, mille kohaselt on L M tasunud neile hauakivi eest kokku 7933.- krooni, L M ja OÜ Vaasimeister vahel sõlmitud tellimuslepinguga, mille kohaselt on tellija tasunud neile 600.- krooni, AS Tallinna Kalmistud kviitungiga, mille kohaselt on L M tasunud neile hauarajatiste puhastamise eest 900.- krooni, OÜ Haljassaare kviitungiga neile 1887.- krooni tasumise kohta ja L M pangakonto väljavõttega, mis tõendab T M poolt osaliselt matusekulude tasumist hagejale, R M ja L M abieluvaralepingu ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri teate kriminaalmenetluse algatamata jätmisest L M suhtes. Kostjate vastuväited ja põhjendused.
9.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hageja nõuded nende vastu rahuldamata. Kostjad ei nõustu hageja seisukohaga nagu oleks kõik pärima õigustatud isikud pärast pärandaja surma koheselt pärandvara pärijad, kellele lähevad automaatselt üle pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 kohaselt toimub pärandaja õiguste ja kohustuste üleminek pärijale pärandi vastuvõtmisega. Kumbki kostja ei ole pärandit vastu võtnud, ka ei ole nad pärandi vastuvõtmiseks või pärandist loobumiseks ega selle kohta kirjalikku avaldust esitanud. Seega ei ole pärandaja õigused ja kohustused kostjatele üle läinud ning nad ei ole PärS § 131 mõttes veel pärijad.
10.Kostjad on seisukohal, et võlasuhe võib tekkida VÕS § 3 sätestatud alustel, kuid nimetatud alustel kostjatel võlasuhet hagejaga kunagi tekkinud ei ole. Ka ei kuulu PärS § 131 lg 1 ja 2 sätted tema suhtes kohaldamisele, sest kostjad ei ole pärijad, vaid üksnes pärima õigustatud isikud.
11.Lisaks eeltoodule väidavad kostja, et R M kinnitas kostjatele oma elu viimastel aastatel
korduvalt, et soovib ise oma matuse kulud kanda ja on selleks otstarbeks säästnud piisavalt rahalisi vahendeid. Samuti kinnitas R M kostjatele, et on oma tahte teatavaks tud ka hagejale. Hageja, kes elas viimastel aastatel pärandajaga koos ja peaks seetõttu pärandvara koosseisu teadma, on keeldunud kostjale pärandvara kohta andmeid esitamast.
12.Kostjale teadaolevalt võõrandas R M 12.09.2003.a tema ja kostjate ema T M ́i ühisvaraks olnud korteriomandi asukohaga Xxx, Tallinnas, millest saadud rahalised vahendid jaotas ta kostjatega. Müügilepingu kohaselt kanti R. M ́i pangakontole 300 000 krooni. Arvestades pärandaja kõrget vanust ja kokkuhoidlikku eluviisi, ei ole tõenäoline, et see raha tema surmapäevaks s.o 26.12.2006.a täielikult ära kulutati. Tõenäoliselt on hageja matuste korraldamiseks seda vara ka kasutanud.
13.Hageja, olles pärandaja abikaasa, jätkas abikaasade ühisvara, s.h ka pärandvara valdamist, kasutamist ja käsutamist. Hageja ei ole esitanud pärandist loobumise avaldust, kuid on kostjatega kooskõlastamata ning nende nõusolekuta korraldanud pärandaja matused. Kostjad on seisukohal, et seega on hageja asunud pärandvara või selle osa valdama, kasutama ja käsutama, mistõttu tuleb ta lugeda PärS § 117 lg 1,2,3 alusel pärandi vastuvõtnuks. Seega sai hagejast pärija, kellel lasuski pärandaja matuse kulude kandmise kohustus. Matuseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramiseks ei võtnud hageja kostjatega ühendust. Seetõttu ei ole kostjatel nimetatud kulutuste hüvitamise kohustust.
14.Oma vastuväidete tõendamiseks esitasid kostjad tõendi Harju Maakohtu pärimisregistrist, mille kohaselt on R M tud 07.04.1998.a. testamendi, pärimislepingut ta sõlminud ei ole ja pärimistoimikut samuti avatud ei ole, Tallinna Perekonnaseisuameti tõendi R M ja L P abiellumise kohta, R M poolt 07.04.1998.a. koostatud testamendi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõtted R M haiguslugudest, H J kirja L Mle 23.augustist 2007.aastast, L M vastuse H J le 27.augustist 2007.a.. Hageja seisukoht kostjate vastuse osas.
15.R Ml puudus tema surma ajal kinnisvara ja registrisse kandmisele kuuluv vallasvara. R M kontol ei olnud tema surma hetkel ka raha. Kuidas R M oma vara kasutas oli tema isiklik asi. 16.03.2006.a. sõlmisid R ja L M abieluvaralepingu mille kohaselt xxx, Tallinnas on L M lahusvara ja pärast nimetatud lepingu sõlmimist omandatud vara on kummagi abikaasa lahusvara, ka pangaarved, vallasvara ning kinnisvara
16.Hageja ei olnud ainuisikuliselt kohustatud kandma kostjate isa matusekulusid. Kostja loogika kohaselt ei ole ka hageja kohustatud R M matusekulusid kandma. Ka PkS § 64 g 1 kohustab täisealisi lapsi ülal pidama oma töövõimetudi vanemaid Kostjad ei huvitunud isa käekäigust ega elatusvahendite olemasolust.
17.Hageja nõustub kotjate seisukohaga, et poolte vahel puudub tavapärane võlaõiguslik suhe, kuid poolte vahel on VÕS § 4 mõttes tegemist mittetäieliku kohustusega. Mittetäielik on kohustus mille võlgnik võib täita ja mille täitmist võib võlausaldaja nõuda, kuid kohustus ei allu sundtäitmisele. VÕS § 4 lg 4 jätab võimaluse kohaldada seaduses kohustuse kohta sätestatut ka mittetäieliku kohustuse puhul kui see ei ole vastuolus kohustuse olemusega. Kohustuse olemuse tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-st 6 mis sätestab hea usu põhimõtte kuna tegemist on kõlbelise kohustusega. Ka VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõtet tuleb pooltevahelise suhte tõlgendamisel kasutada, sest mõistlikkuse põhimõtte kohaldamise aluseks on hea usu põhimõte. Kohtuotsuse põhjendused.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et - R M suri 26.12.2006.a.; - hageja on R M üleelanud abikaasa pärimisseaduse mõtte kohaselt; - kostjad on R M pojad tema esimesest abielust; - kostjad ei ole R M järelejäänud pärandit vastu võtnud; -L M korraldas R M matused ja kandis kõik R M matusekulud.
19.Pooled vaidlevad selle üle kas kostjad on kohustavad hüvitama hagejale hageja poolt kantud R M matusekuludest kumbki 1/3, kuna nii hageja kui kostjad on kõik R M pärijad, või on kostjad üksnes R M järelejäänud pärandvara pärima õigustatud isikud ning pole kohustatud seetõttu hagejale matusekulusid hüvitama.
20.Kohus asub seisukohale, et vaidluse lahendamisel käesolevas tsiviilasjas kuuluvad kohaldamisele PärS § 130, mis reguleerib pärijate õiguste ja kohustuste üleminekut ja sama seaduse § 131, mis sätestab pärandaja matuse kulud. Tulenevalt sellest, et PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna ning pärija kohustuste hulka kuulub muuhulgas ka PärS § 131 lg 1 sätestatud kohustus kanda pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust, kusjuures sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjatelt R M matusekulude hüvitamist, sest kostjad ei ole oma isast järelejäänud pärandit vastu võtnud, mille üle pooltel vaidlus puudub.
21.Kohus on seisukohal, et hageja viited VÕS § 4 ja § 7 sätestatule ning PkS § 64 g 1 sätestatule, samuti kostjate viide VÕS § 3 sätestatule, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased, sest võlaõigusseaduse üldosa sätted ei kohaldu käesolevale vaidlusele kuna tegemist ei ole lepingust tulenevate kohustustega, mida osundatud seadus reguleerib vastavalt VÕS § 1 lõikele 1. PkS § 64 lg 1 ei kuulu kohaldamisele aga seetõttu, et nimetatud seadusesäte reguleerib täisealiseks saanud lapse kohustust anda ülalpidamist oma elusolevale abi vajavale vanemale.
22.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub eeltoodud põhjendustel seaduslik alus, puudub käesolevas kohtuotsuses vajadus analüüsida poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid. Samas on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud R M ja L M abieluvaraleping ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri teade kriminaalmenetluse algatamata jätmisest L M suhtes ning kostjate poolt esitatud R M 07.04.1998.a. koostatud testament, Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõtted R M haiguslugudest, H J kiri L M 23.augustist 2007.aastast ja L M vastus H J 27.augustist 2007.a. tuleks tõendita jätta arvestamata vastavalt TsMS § 238 lg 5 sätestatule Menetluskulude jaotamine.
23.Harju Maakohtu kohtunikuabi 09.11.2007.a. määrusega määrati hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutas hagejale advokaat Kadi Mägi Viruvärava Advokaadibüroost. Tulenevalt asjaolust, et riigi õigusabi on antud hagejale kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ja kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja õigusabikulud riigi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus andis oma 06.02.2008.a. kohtumäärusega hagejale ka menetlusabi riigilõivu tasumiseks hagi esitamisel ja kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hageja
menetluskuluks olev riigilõiv jätta kohtuotsusega TsMS § 190 lg 2 alusel hageja kanda. Menetluskulu suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 sätestatust jäävad kostjate esindajakulud hageja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.